Tehtud tööd - Rakendusliku Antropoloogia Keskus

Konsultatsioon ja koosloome töötuba energiakontsernile Utilitas

Energiakontsern Utilitas soovis kaasata töötajaid oma inimõiguste, mitmekesisuse ja kaasatuse poliitika väljatöötamisse. Toetasime Utilitast selles protsessis töötajatelt sisendi kogumisel, mis aitaks mõista nende hoiakuid ning ootusi. Aitasime näha võimalusi, kuidas poliitikas kajastatud põhimõtted võiksid praktiliselt organisatsiooni protsessides ja juhtimises rakendatud olla.

Koostöös Utilitase keskkonna ja jätkusuutlikkuse ning personalivaldkonna eestvedajatega viisime läbi küsitluse ja koosloome töötoa, mis andsid kinnitust, et üksteist austav organisatsioonikultuur läheb ettevõtte inimestele korda ja iseloomustab ka Utilitase senist toimimist. Töötoas hõlbustasime arutelusid selle üle, millised peaksid olema ühised kokkulepped mitmekesise kollektiivi kaasatuse toetamiseks.

Tööstuse innovatsiooni narratiiv ja juhtide persoonauuring

Tööandjate keskliidu tellimusel viisime 2023 aasta augustist-septembrini läbi persoonauuringu tööstussektori juhtide seas. Projekti eesmärgiks oli aidata kaasa majandust toetava innovatsiooni narratiivi loomisele läbi sihtrühmade parema mõistmise. Keskendusime Eesti tööstus- ja tootmisettevõtete juhtidele ning kaardistasime nende suhtumist äride uuendamisesse ning lisandväärtusega toodete loomisesse.

Uuringu väljundiks said põhjalik esitlus ning kaks persoonat.

OLULISEMAD TAIPAMISED:

Uuringut läbi viies taipasime, et innovatsioonil on tööstussektori juhtide jaoks väga erinev tähendus ning ühtlasi on tekkinud vastandumine IT sektorile: “Meil tehti IT-st omaette jumal. Ei saa teha, ma ei tea riiki, mis oleks ilma tööstuseta edukas.”
Tööstussektor tunneb, et riik sunnib pika ajalooga ja edukalt lähiturgudele alltööd tegevaid ettevõtteid tundmatus suunas, otsekui innovatsioon ise olekski eesmärk ning peamiselt kuvandi küsimus. Veel tähendab innovatsioon selle valdkonna juhtide jaoks töötajate arvutikasutamisoskust, efektiivselt juhitavaid äriprotsesse, pidevat täpset ülevaadet, kallimaid tooteid, uute võimalustega kursisolemist ning töötajate lisandväärtuse tõstmist.
Tulemuste juures üllatas meid tööstusjuhtide seotus kogukonnaga. Inimkesksust väärtustasid kõik uuringus osalenud juhid, nad tundsid vastutust inimeste töökoha ja palga hoidmisel. Ausus, läbipaistvus ning parema tuleviku peale mõtlemine, sh rohepöördega kaasaminemise võimaluste leidmine, olid juhtide jaoks väga olulised.
Juhid tunnetavad, et tööstuse kuvand on Eestis negatiivne ning väline kuvand on omakorda loonud madala enesehinnangu.
Uuring näitab selgelt, et Eesti tööstus vajab ühiskondlikku kokkulepet ja visiooni, mida toetaks laiema ühiskonna usaldus ja sellega antud sümboolne mandaat, et tööstussektori arendamine Eestis on lubatud ja oodatud. Tööstussektori juhid vajavad innovatsiooni ellutoomiseks mitmekülgset tuge – nii ametnike, poliitikute, kohaliku kogukonna, meedia kui ühiskonna poolt.
Uuringu tulemusi kasutas sisendina Tööandjate keskliidu innovatsiooni käivituskoja eestvedamisel kokku kutsutud töörühm, mille eesmärk on aidata kaasa siinse majandusruumi konkurentsivõime kasvule. Töörühma seisukohaks on, et see saab tulla üksnes läbi innovatsiooni ja tööstuse lisandväärtuse kasvu.

Lähisuhtevägivallaga seotud teadmised ja hoiakud päästekorraldajate ja politseinike seas

Kliendi tagasiside

“Go-to uuringufirma kui on vaja saada kvalitatiivset uuringut sügavamatel ja keerulistel teemadel. Võtavad alati vastu ning arvestavad kliendipoolsete soovide ja tagasisidega. Töö kiire ja korralik ning avatud ja aus suhtlus, kus kokkulepped peavad paika projekti lõpuni.”

Barbara Haage Siseministeeriumi vägivallaennetuse nõunik

Projekti tellis Siseministeerium ning selle eesmärgiks oli mõista lähisuhtevägivalla (LSV) juhtumitega kokku puutuvate päästekorraldajate ja politseinike LSV teemadega seonduvaid kogemusi, teadmisi ja hoiakuid. Sellest saab praktilist sisendit edasiste tegevuste planeerimisel, et parandada spetsialistide teadlikkust ja oskusi.

Uuringu tarbeks koostasime esmalt ülevaate teemakohasest kirjandusest ning viisime läbi 2 taustaintervjuud asjatundjatega. Maikuus 2023 tegime Eesti eri paigus 22 süvaintervjuud politseinike ja päästekorraldajatega. Seejärel toimus esmaste taipamiste pinnalt koosloometöötuba ekspertidega, mille eesmärk oli koguda lahendusettepanekuid teadmiste mitmekesistamiseks ja hoiakute teadlikumaks kujundamiseks. Tulemustest valmis raport ning kahepoolne üksleht (ehk kaksleht); lisana esitasime ka metoodikaraporti.

OLULISEMAD TAIPAMISED JA PROBLEEMKOHAD:

Lähisuhtevägivalla mõtestamine ei ole süstemaatiline, paljudel päästekorraldajatel ja politseinikel puudub arusaam lähisuhtevägivalla dünaamikast ning traumakäitumisest.
Lähisuhtevägivalda peetakse suhte- või suhtlusprobleemiks, mis sageli on kahepoolne. Sellest tulenevalt nähakse vastutust lähisuhtevägivalla eest mõlemal osapoolel.
Lähisuhtevägivalla põhjusena tuuakse esile alkoholi (kuri)tarvitamist, mainitakse veel vaimset tervist, kasvukeskkonna ja ühiskonna mõju.

Täismahus raporti leiab meie kodulehelt ja Siseministeeriumi kodulehelt uuringute ja analüüside alt.

Loe ka pressiteadet ning kuula Siseministeeriumi vägivallaennetuse nõuniku Barbara Haage intervjuud Kuku raadiole.

Inimeste hoiakud ja praktikad rohepöörde kontekstis

Kliendi tagasiside

“Riigikantselei vaatest oli koostöö Antropoloogia Keskusega professionaalne, sujuv, tulemustele orienteeritud ja tulemuslik ning äärmiselt huvitav. Kogu see teekond valdkonna parimate asjatundjatega, kes valdavad oma uurimisteemat hästi ning oskavad näha suurt pilti, oli silmiavardav ja hariv ka meile endile.

Lisaväärtuseks oli veel see, et antropoloogide sõnumeid aitas meie jaoks vajadusel „vahendada, tõlkida ja timmida“ Antropoloogia Keskuse kommunikatsioonijuht. Sellest oli meile abi, et tõlkes midagi kaduma ei läheks.”

Jane-Liina Liiv Riigikantselei rohepoliitika kommunikatsiooninõunik

Antropoloogiline uuring oli 1. etapp suuremast projektist, mille juhtpartneriks on mõttekoda Praxis ning kaasatud ka Tallinna ja Tartu Ülikoolide teadlased. Projekti ametlik nimetus on “Inimkäitumisest informeeritud tööriistakasti loomine rohepöörde elluviimiseks” ning tellijaks Riigikantselei.

Projekt viidi läbi kolmes etapis. Esimese etapi ehk antropoloogilise uuringu eesmärk oli mõista, kuidas Eestis elavad inimesed mõtestavad rohepööret ning mis inimeste käitumist mõjutab; mõista, kuidas asetub rohepööre inimeste igapäevaelude konteksti ning kuidas see suhestub nende arusaamade, põhimõtete, ootuste ja hirmudega; anda sisendit projekti edasistele etappidele, millega leitakse parimad viisid teadlikkuse suurendamiseks ja igapäevaste praktikate muutmise toetamiseks kogu ühiskonnas.
Viisime läbi süvaintervjuud, osalusvaatlused, lühiintervjuud ning autoetnograafia seminari. Väljundiks olid nii persoonad kui ka raport, mille tulemusi kasutati avaliku sektori Innotiimi ja Riigikantselei eestvedamisel toimunud Müksatonil.

Seejärel koondati teaduskirjandusest käitumisteaduslikud lahendused ning viidi läbi arendussessioonid valdkonna ekspertidega, et leida uusi lahendusi ja ideid üksikisiku käitumise mõjutamiseks.

Viimases etapis loodi käitumuslike muutuste tööriistakast, mida saab kasutada inimeste käitumist mõjutavate sekkumiste planeerimisel ja elluviimisel ning mudel, mis täiendab, täpsustab ja parandab olemasolevat Eesti elanikkonna keskkonnateadlikkuse mõõtmist. See on tegelikkuses rakendatav ka mujal – olgu selleks külaselts, korteriühistu, kool, ettevõtte, kontorihoone või arendatav elamupiirkond.

ANTROPOLOOGILISE OSA OLULISEMAD TAIPAMISED

Praktikad:

Pole olemas sellist inimest, kes panustab 100% kestlike ja roheliste valikutega. Isiklikke ja igapäevaseid praktikaid rohepöördega inimesed ei seosta.
Jäätmete liigiti kogumine on osalejate seas peamine keskkonnateadlik harjumus.
Transpordivalik sõltub väga palju sellest, kus inimene elab – kas maal või linnas. Maal või väikelinnas elavad inimesed näevad auto omamist eelkõige kui baasvajadust, et saaks käia tööl, koolis, lasteaias ja poes.
Toidutarbimise küsimust inimesed keskkonnahoiuga niivõrd ei seosta.

Muutuste tajumine:

Inimeste teadlikkus kliimamuutustega seoses on tõusnud, kuid kliimakriisist rääkides tuuakse esile just ilma ja aastaaegade muutumist.
Vanemad inimesed rääkisid just looduskeskkonna muutustest kohalikus kontekstis, aga noored inimesed tõid sageli näitena Amazonase vihmametsa või jääkarude väljasuremise ohtu.
Inimesed rääkisid ka sellest, et tegelikult Eestil on vedanud ja kliimamuutused ei ole meid veel drastiliselt mõjutanud. Ja rõhutati seda, et võrreldes teiste riikidega on meil säilinud palju puhast ja puutumata loodust.

Kuidas mõistetakse rohepööret:

Seostatakse eelkõige energeetika valdkonnaga
Väljastpoolt tulev muutus – suur ja kauge
Ei suhestuta sellega, kuidas saaks üksikisiku tasandil ise panustada
Rohepöörde mõttekuses Eesti tasandil kaheldakse, kuna näiteks Hiina ja India keskkonnajalajälg on oluliselt suurem ja seda me ei mõjuta.
Rõhutati seda, et kui rohelised valikud (nt roheline energia, elektriautod) oleksid odavamad, siis ei oleks mingi probleemi selle üleminekuga.

Vaata lisaks:
Arenguseire Keskuse veebiseminar “Milline on Eesti inimeste keskkonnajälg ja suhtumine rohepöördesse?”

Kõik teadusprojekti materjalid on saanud endale veebipesa aadressil https://rohekaitumine.riigikantselei.ee/

Projekti esitlus on järelvaadatav aadressil: https://www.facebook.com/innotiim/videos/303627705605571

Mitmekesisus ja kaasatus tööandjate pilgu läbi

Kliendi tagasiside

“Koostöö RAKiga oli rahulik, sisuline, paindlik ja lahendustele orienteeritud. Muidu kiirustavas maailmas saime võtta aega plaanide tegemiseks ja kõik tegevused rahulikult läbi mõelda.

Väga hindasin seda, et RAK oli valmis muutusteks, kui selleks vajadus tekkis ning pakkus ka ise julgelt välja muudatusi, mis töö käigus vajalikuks osutusid.”

Helen Talalaev Eesti Inimõiguste Keskuse mitmekesisuse ja kaasatuse valdkonna juht

Projekti lähtepunktiks oli Eesti Inimõiguste Keskuse (EIK) vajadus mõista, milline on olnud nende mitmekesisuse ja kaasatuse valdkonna algatuste mõju. Seega olid antropoloogilise uuringu sihtrühmaks tööandjad, kes on liitunud mitmekesisuse kokkuleppega. Uurisime, millised muutused on toimunud organisatsioonides mitmekesisuse ja kaasatuse initsiatiivide rakendamise ajal ning millised on organisatsioonide vajadused ja arengukohad selles valdkonnas.

Uuring põhineb kvalitatiivsetel süvaintervjuudel mitmekesisuse kokkuleppega liitunud organisatsioonide esindajatega. Kokku viisime aprillis-mais 2023 läbi 16 pooleteisetunnist intervjuud 17 inimesega, kes oma organisatsioonis mitmekesisuse ja kaasatuse tegevusi eest veavad. Valimit koostades arvestasime, et tegemist oleks mitmekesisuse võrgustikus aktiivsete avaliku või erasektori organisatsioonidega, kus on vähemalt 10 töötajat.

Intervjuude põhjal koostasime lühiraporti ja ükslehe, mis annavad ülevaate, kuidas tööandjad valdkonda mõtestavad, kuidas ja milliste teemadega tegelevad ja millised on nende ootused Inimõiguste keskusele.

Mitmekesisuse ja kaasatuse edendamist mõistetakse erinevalt ja arusaam selle väärtusest ei ole ühene. Eelkõige pannakse rõhku kõigi võrdsele kaasatusele, erinevate gruppide võimestamisele pööratakse vähem tähelepanu.
Organisatsioonidele on iseloomulik pigem vajaduspõhine tegutsemine kui strateegiline lähenemine. Süsteemsema tegutsemise poole on aidanud liikuda mitmekesisuse märgis “Austame erinevusi”.
Kõige suurem mõju on olnud neil EIKi tegevustel, mis on loonud organisatsioonidele praktilist väärtust ja toimivad tööriistadena igapäevatöös. NT märgis “Austame erinevusi” ja selle taotlusprotsess, mitmekesisuse kuu tähistamine, põimõppekursus “Mitmekesisus ja kaasatus”. Oluliseks peetakse mitmekesisuse võrgustiku tuge.
Organisatsioonid ootavad nii EIKilt kui ühiskonnas laiemalt suuremat tähelepanu juhtimist mitmekesisuse ja kaasatuse valdkonnale, mis innustaks rohkemaid teemaga tegelema.

Tulemused aitavad paremini mõista mitmekesisuse ja kaasatuse valdkonna hetkeseisu sellega aktiivselt tegelevates organisatsioonides ning kavandada tuleviku tegevusi valdkonnas.

Õpetajate toetamiseks mõeldud Arengusammude programmi tagasisideuuring

Kliendi tagasiside

“RAKi uurijad aitasid meil paremini mõista õpetajate ja koolijuhtide senist kogemust seoses Arengusammude programmiga.

Me saime ausat ja otsest tagasisidet, mis on läinud hästi ning millised on olnud takistused.

Sellest lähtudes oleme saanud teha mitmeid muudatusi, et muuta oma programmi lihtsamaks ja kasulikumaks.”

Artur Taevere Arengusammude eestvedaja

Arengusammude programmi eestvedajate sooviks oli teada saada programmi kasutamise motivatsioonist, seda soodustavatest ja takistavatest teguritest, mõista alustavate õpetajate teekonda ning kaardistada võimalused Arengusammude populaarsuse kasvatamiseks Eesti koolides.

Avada oli vaja nii õpetajate – sh õpipartneri ehk mentori rollis olevate õpetajate – kui ka koolide juhtkonna vaadet ja tagasisidet programmile, mille abil seda edasi arendada. Uuringusse kaasasime kokku 22 inimest. Viisime läbi 17 süvaintervjuud õpetajatega, kelle hulgas oli ka alustavaid õpetajaid ja õpipartnereid ning neli süvaintervjuud nelja kooli juhtkonna liikmetega.

Valimit koostades arvestasime, et vajalik on kaasata nii lühikese kui pika staažiga õpetajaid ning erineva tausta ja suunaga koole. Koolide seas oli kaks lühemat aega tegutsenud ja nn haridusuuenduslikku kooli ning kaks traditsioonilisemat.

Väljundiks tellijale sai lühiraport, mille lõpus esitasime ka omapoolsed ettepanekud programmi edasiarenduseks. Lisaks tõime välja eraldi edulood, et illustreerida programmi positiivset mõju ja anda inspiratsiooni alles programmiga liitumist kaaluvatele õpetajatele ja koolidele. Tulemuste esitlus toimus aruteluformaadis, mille kokkuvõtte lisasime omakorda lühiraporti lõppu.

OLULISEMAD TAIPAMISED:

Üldiselt kehtib Eesti koolides mentorlussüsteem, mille järele nähakse ka vajadust. Süsteemid kooliti on aga väga erinevad ning puudub ühtne lähenemine, kuidas noort ja/või alustavat õpetajat toetada. Arengusammude programmis nähti potentsiaali mentorlussüsteemi ühtlustamiseks.
Arengusammude programmi platvormiks on Steplabi veebikeskkond. Intervjueeritavad hindasid seda kasutajale mittesõbralikuks, mis omakorda mõjutas oluliselt kasutajate arvamust programmist tervikuna. Kriitikat said nii ingliskeelne algupärane keskkond kui ka programmi eestikeelne tõlge, lisaks erinevad funktsioonid ja kasutajateekonna ebaloogilisused. Steplabi kasutasid rohkem need õpetajad, kes liitusid programmiga selle piloteerimise ajal ehk 3,5 aastat tagasi.
Kooli juhtkonnast sõltub, kas ja kuidas Arengusammude programmi hakatakse kasutama. Kõige olulisem on, et juhtkond selgitaks ja võimalusel ka näitlikustaks, milliseid eesmärke püütakse selle programmiga saavutada.
Kuigi programm arendab ja toetab nii noori kui ka vanemaid õpetajaid, on just nooremad õpetajad selleks riskigrupiks, keda ähvardab suurem läbipõlemisoht. Noored õpetajad hindasid programmi üldjoontes positiivselt ning tundsid, et tänu Arengusammudele said nad kooliellu paremini sisse elada, tuge ja tagasisidet. Lisaks tõid nooremad ja vähemate kogemustega õpetajad esile, et programm on neile abiks ka “oma õpetajakäekirja” leidmisel.
Foto: Silver Hinno

363356398_777582761033577_8236214604099771003_n

Sotsiaalse ettevõtte Köömen mini-konsultatsioon

2023. maikuust juulini tehtud mini-konsultatsioonide eesmärk oli aidata toiduvaldkonna kaudu pagulaste lõimimisega tegeleval sotsiaalsel ettevõttel Köömen ette valmistada oma uut tegevuskava Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toetatavaks arenguhüppeks. Peamiselt autentsetele Lähis-Ida toiduelamustele keskenduva Köömeni eestvedajad soovisid, et neil aidataks kvalitatiivsete meetodite abil üle vaadata ja tõestada, millistesse suundadesse nad oma fookuse tulevikus panema peaks.

RAK aitas kvalitatiivsete meetodite abil esmalt täpsustada MTÜ Köömeni senise tegevuse mõju pagulaste töö- ja keeleõppe arenguprogrammis osalejate jaoks. Seejärel aitasime positsioneerida MTÜ Köömeni tegevust teiste karjääri ning integratsiooni toetavate teenuste hulgas, mida pagulastele pakutakse, et oma edasises tegevusplaanis katta just neid valdkondi, mis mujal vajaka on jäänud. Eraldi eesmärkideks oli 1) aidata analüüsida ja valideerida Köömeni senist arenguprogrammi ja selle tõhusust; 2) aidata leida võimalike puudujääke ja optimeerimiskohti arenguprogrammis; 3) anda tagasisidet valmiva tegevuskava kohta ning lisaks 4) koolitada Köömeni meeskonda süvaintervjuusid tegema ja analüüsima.

Olulisemad taipamised:

Tööressursi optimeerimiseks oleks mõistlik sihtrühmade eristamine konkreetsete kategooriate kaupa.
Neile vastavalt võiks Köömen pakkuda erinevaid “pakette”: lühiajalised vs pikemad programmid; rohkem ja tihedamalt üldisi kohtumisi vs vähem ja spetsiifilisemad kohtumised.
Keeleõppe ja kohviku kvaliteedi tõstmiseks võiks kaasata kohalikke püsitöötajaid.
Refleksioonikohtumiste fookuseks tuleks võtta personaalne integratsiooni toe pakkumine ja karjäärivalikute leidmine.
Turundustegevuses on vajalik valida selged suunad: tööpakkumise kuulutustes oleks vaja rõhk asetada arenguprogrammile, et saada motiveeritud ja rohkem abi vajavaid osalejaid ning kohviku turunduses hoida autentse idamaise toidukoha mainet, mis on Köömeni puhul juba välja kujunenud ja tuttav turunišš.

Tuleviku tegija teekond: kas homsed oskused tulevad koolist, huviringist või YouTube’ist?

Kliendi tagasiside

“Hindan kõrgelt koostööd meie juba ajast, kui viisime 2018. aastal läbi esmast uuringut „Tuleviku Tegija teekond startup ökosüsteemi“ teemal, kus fookuses oli tehnoloogia ja ettevõtluse valdkonna vastu huvi tundmine lähtuvalt laste east ja soolisest eripärast. Meie teine kokkupuude tuleviku tegija nn jätku-uuringuga 2023. aastal kinnitas RAKi võimekust minna uuritavasse probleemi sisse süvitsi, mõista püstitatud ülesande lõppeesmärki ja kaasata laiapõhjaliselt uuritavat sihtgruppi.

Kiidan kogu meeskonda ka selle eest, et nad kaasavad uuringute parimate tulemuste saavutamiseks teisi partnereid ja seetõttu koostöö Eesti Uuringukeskusega võimaldas püsida nii ajagraafikus kui ka esitada püstitatud hüpoteeside tõendamiseks tõenduspõhiseid kvantitatiivandmeid. Viimane võimaldab uuringu tulemusi jätkuvalt taaskasutada mitmetel huvipooltel ja soodustada seeläbi tegelike lahenduste tekkimisi.”

Inga Kõue Startup Estonia haridustehnoloogia (EdTech) suuna juht

Projekti viisime läbi oktoobrist 2022 veebruarini 2023 Startup Estonia tellimusel, kes soovib suurendada positiivset mõju „tuleviku tegijate” pealekasvuks ja julgustada noori tegelema süvitsi MATIK valdkonna ja ettevõtlikkust edendavate tegevustega.
Projekti eesmärgiks oli aru saada, mis mõjutab noori süvendatult MATIK valdkonnast huvituma ja osalema ettevõtlikkust arendavates tegevustes, ning millist rolli mängivad huvi arengus formaalharidus, huviharidus ja iseõppimine.
Projektis oli meie partneriks ka Eesti Uuringukeskus, kelle kanda oli kvantitatiivne osa.

Uuring toimus kahes etapis. Esimeses, kvalitatiivses etapis tegime 17 individuaalset intervjuud 13–19-aastaste õpilastega ning kolm grupiintervjuud vastavalt lapsevanemate, MATIK valdkonna õpetajate ning juhendajatega. Lisaks toimus neli osalusvaatlust MATIK valdkonna ja ettevõtlikkusega seotud huviringides ning üritustel, mis hõlmasid I–IV kooliastme ja kutsekoolide noori. Teises, kvantitatiivses etapis viis Eesti Uuringukeskus läbi veebiküsitluse, millele vastas 600 13–19-aastast õpilast üle Eesti.
Tulemuste põhjal viisime läbi poliitikasoovituste koosloome töötoa, kus osalesid valdkonna taustaga erinevad eksperdid. Töötoas arutati uuringus esile kerkinud väljakutseid ning töötati välja lahendusi ja poliitikasoovitusi. Väljundiks oli põhjalik lõppraport ning lisaks lühiraport, mis võttis uuringutulemused ja soovitused väiksemas mahus kokku. Tulemusi esitlesime seminaril Startup Day raames.

OLULISEMAD TAIPAMISED:

Reaal- ja loodusteaduste ning tehnoloogia valdkonna kohta käivad eksiarvamused pärsivad potentsiaali, mis noortes on. Seda peetakse sageli “kuivaks” ja keeruliseks valdkonnaks, mis ei sobi kõigile ja kus ei saa väljendada loomingulisust.
Tähelepanu tuleks pöörata lapsevanemate harimisele – kui noored leiavad, et kõik võivad tegeleda kõigi aladega, siis lapsevanemad ei pruugi alati selle peale tulla, et oma tütart tehnoloogiaringi suunata.
Kool ei õpeta tänases elus hakkama saama. Ainetes napib elulisust ja praktilisi ülesandeid, näiteks arvutiõpetuses õpitakse endiselt referaatide vormistamist. Praktilise õppe osakaalu suurendamist võiks muuhulgas toetada laialdasem koostöö praktikutega.
Reaal- ja loodusteaduste ning tehnoloogia valdkonna huvitegevus vajab arenguhüppeks süsteemsemat lähenemist. Hetkel puudub selline süsteemsus nagu näiteks muusika- ja spordivaldkonnas, ning juhendajad leiavad, et paljuski toimib see õhinapõhiselt. Tarvis oleks rohkem riigipoolset tuge, rahastust, juhendajatele teadmisi ja kogukonda.
Noorte hulgas levib üha enam iseseisev huvitegevus, millega tuleks haridusvaldkonna arendamisel arvestada. Noored hindavad iseseisvalt huvidega tegelemise juures vabadust ja paindlikkust, kuid vajavad iseõppimisel enam tuge. Samuti tuleks iseseisvalt omandatud teadmisi haridussüsteemis samuti arvestada ja tunnustada.

Tutvu ka pressiteatega Startup Estonia kodulehel.
Uuringu raportid allalaadimiseks:
Täismahus raport (89 lk)
Lühiversioon (21 lk)

Uuring valmis Startup Estonia tellimusel ning on rahastatud Startup Estonia programmi (EU50651) raames Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. Startup Estonia programmi viib ellu EASi ja KredExi ühendasutus.

Vaimse kultuurpärandi nimistu kasutajauuring

Viisime 2023. aasta jaanuaris-veebruaris Eesti Rahvakultuuri Keskuse tellimusel läbi projekti “Vaimse kultuuripärandi nimistu kasutajauuring”, mille eesmärk oli koguda sisendit vaimse kultuuripärandi nimistu veebikeskkonna uuendamiseks. Soovisime teada saada, kes on nimistu kasutajad, kuidas nad nimistut kasutavad ning mis eesmärkidega nimistu veebilehele tulevad. Teiseks eesmärgiks oli oli kasutajate vajaduste mõistmine seoses veebikeskkonnaga, et selle kaudu saada ülevaade veebilehe kasutusmugavusest ning takistustest, mida uue keskkonna arendamisel vältida.

Mida järeldasime?

Uue veebilehe eesmärgiks võiks olla suurem kaasatus, laiem mõju ja teadlikkuse tõstmine vaimsest kultuuripärandist. Nimistu võiks jõuda erinevate sihtrühmadeni, eriti noorteni, et nimistu veebileht ja pärand ise ei oleks vaid kitsale ringile. Seetõttu on oluline olla rohkem nähtaval ja meedias kajastatud. Samuti on oluline, et veebileht oleks kasutajaga dialoogis ja kogukonnal oleks kaasarääkimise võimalus, näiteks foorumi või kommentaariumi kujul. Kõik kasutajad leiavad, et nimistu võiks olla ka inglise keeles.
Kasutajale on oluline kvaliteetne sisu. Nimistu puhul väärtustatakse usaldusväärsust ja seda, et info on kogutud algallikatest ja sissekanded on nõukogu poolt kontrollitud. Kasutajad ootavad (uuelt) veebilehelt kompaktsust ja ristviiteid ehk seotust teiste veebikeskkondade ja andmebaasidega, et kogu info oleks kättesaadav ühest kohast. Samuti võiks veebileht olla praktilisi protsesse täpselt kirjeldav ning seotud ka veebivälise tegevusega – näiteks ekskursioonide ja muu huvipakkuvaga.
Kasutaja soovib mugavalt ja lihtsasti kasutatavat veebikeskkonda: oluline on lihtsus, selgus, ülevaatlikkus. Ühtlasi on tähtis veebilehe atraktiivsus ja interaktiivsus, lubades samas kasutajal sissekannetele keskenduda.

Kuidas uurisime?

Uurimismeetodina kasutasime süvaintervjuusid ja fookusgrupiintervjuusid. Kaasasime inimesi, kes on Eesti vaimse kultuuripärandi nimistuga lähemalt kokku puutunud, aga teistsuguse perspektiivi saamiseks ka neid, kes on nimistuga vähem või üldse mitte kokku puutunud.
Materjali põhjal lõime persoonad. Pärast esitlust toimus arutelu gruppides veebikeskkonna tuleviku ning persoonade vajaduste üle. Tellijale andsime üle slaidid, persoonade põhjaliku kirjelduse faili, persoonakaardid (lühikirjeldused persoonadest) ning esitlusjärgse arutelu Murali.

Eesti Rahvakultuuri Keskus kasutab projekti tulemusi uue nimistu veebilehe loomiseks. Ühtlasi annavad projekti tulemused infot nimistu kasutajate kohta ning seega ideid, kuidas rohkem inimesi nimistuni jõuaksid.

Folkloorifestivalide toetusmeetme mõju-uuring

Eesti Rahvakultuuri Keskus soovis teada, milline on folkloorifestivalide toetusmeetme mõju olnud viimase 4 aasta jooksul ning kuidas folkloorifestivalide korraldajaid toetada nii, et meetme mõju oleks praegusest suurem. Projekti viisime läbi detsembrist 2022 kuni märtsi lõpuni 2023.

Projekti oli vaatluste, vestluste, intervjuude ja koosloome töötoa kaudu kaasatud ligi 60 inimest. Välitööde eel viisime läbi dokumendianalüüsi perioodi 2019–2022 kohta. Välitööde etapp algas paikvaatlustega, mille raames keskendusime 4 meetmest toetust saanud festivalile ja nende toimumispiirkonnale. Vaatluste käigus suhtlesime kohaliku elu, kultuurisündmuste ja folkloorifestivalide teemal üle 30 inimesega. Paralleelselt vaatlustega viisime läbi 7 süvaintervjuud 8 inimesega, sh 1 paarisintervjuu. Lisaks individuaalsetele intervjuudele toimus välitööde teises pooles 2 fookusgrupi intervjuud toetust taotlenud festivalikorraldajatega. Projekti viimase etapina viisime läbi koosloome meetoditel põhineva töötoa valdkonna asjatundjatega. Kaasava töötoa eesmärk oli valideerida ja koguda lahendusi uuringus esile tulnud kitsaskohtadele.

Projekti tulemused on kajastatud lühiraportis, mille lõpus on välja toodud ettepanekud nii rahvakultuuri valdkonna kui folkloorifestivalide toetusmeetme arendamiseks.

OLULISEMAD TAIPAMISED:

Inimesed mõtestavad folkloori pigem laialt: sinna alla kuuluvad tantsule, laulule, pillimängule lisaks ka argised tavad, toit, ehitus jm. Seejuures nähakse pärimust millenagi, mis on pidevas muutumises ja mis tekib ka praegu.
Folkloorifestivalide mõju ei ole mõtet mõõta ühe puuga, eriilmelise pärimuse säilimise tagab mitmekesine festivalimaastik, kus väljundi leiavad erinevad traditsioonid ja viljelusviisid. Erinevad festivalid kaasavad ka mitmekülgsemad osalejad – nii pärimusefännid kui meelelahutajad saavad seeläbi pärimusest osa.
Olulise mõjuna, mida ollakse saavutatud ja soovitakse saavutada, näevad festivalikorraldajad pärimuse säilitamist, viljelemist ja edasikandumist. Selle eeltingimusena tajutakse järjepidevust, kuna folkloorifestivalide mõju võib avalduda alles aastate pärast.
Folkloorifestivalid ei toimu ilma neid eest vedavate inimesteta, ent rahvakultuuri valdkonnas tegutsejad tunnevad end vähe väärtustatuna. Inimesed tuleks valdkonnas esikohale tõsta ja luua tingimused selleks, et nende töö saaks tasustatud. Samuti tuleks soodustada nende kogemustevahetust ja võrgustumist.
Folkloorifestivalidele suunatud rahastusvoor on ainus omataoline ja seeläbi märgiline. Valdkonnas tegutsejatele näitab see küll, et nende tegevus on oluline, ent kuna voorus jagatavad summad on väikesed, on folkloorifestivalide taotlusvoor üks paljude seast.
Väikeseid summasid jagavad rahastusvoorud peavad hoolikalt kaaluma halduskoormuse ja toetussummade tasakaalu.

Harjumaa muuseum: kellele ja kellega?

Märtsist oktoobrini 2022 kestnud konsultatsiooniprojektis aitasime Harjumaa muuseumil mõista Keila linnavalitsuse ja allasutuste, praeguste ja potentsiaalsete koostööpartnerite ja sidusrühmade ning külastajate vajadusi ja ootusi muuseumile. Seitse kuud väldanud projekt koosnes kahest etapist, koos alusuuringu ja tagasisideuuringu ning osapooli kaasavate koosloome töötubadega.

Alusuuringus kogusime arvamused, koostöökogemused ja ootused muuseumile kokku endistelt ja praegustelt koostööpartneritelt ning kohaliku omavalitsuste esindajatelt. Tulemused aitasid muuseumil märgata seni kasutamata potentsiaale: näiteks suur väärtus on muuseumi asukohal Keila linnas. Looduskaunis koht, kenasti korrastatud Jõepark ja jõe lähedus on üks muuseumi suuri võimalusi, kust külastajat muuseumisse kutsuda, aga ka võimalus ise looduses viibivale võimalikule külastajale n-ö lähedale minna, et pakkuda õuealal tegevusi, ekskursioone jms.

Alusuuringu mõtteid, soovitusi arvesse võttes töötasime koosloome töötoas muuseumi inimestega välja pilootprogrammid, mida muuseum juunist-septembrini läbi viis. Meie antropoloogide roll oli pilootprogrammidele külastajate tagasiside kogumine. Külastajauuringu üheks olulisemaks järelduseks oli, et ootus on eelkõige kohalikule inimesele suunatud tegevuste pakkumine. Järgmise koosloome töötoa juhatasid sisse kogukonnamuuseumi tegemise kogemus- ja inspiratsioonilood ning seejärel asuti ühiselt juba arutama, milline on kogukonnamuuseumi mudel Harjumaa muuseumile sobiv.

Kahe uuringu ja koosloometöötubadele tuginedes täiendas ja täiustas muuseum oma arengukava ja tegevuskava järgnevateks aastateks.

Konsultatsiooniprojekt valmis Muinsuskaitseameti muuseumide kiirendi toetuse toel.

Ruumilahenduse kontseptsioon Eesti Töötukassale

Kliendi tagasiside

“Töötukassa sooviks oli oma ruumide ümberehitusele saada teaduslikumat ja teadlikumat sisendit sellest, milline ruumiline lahendus toetaks parimal viisil meie igapäevatööd nii meie klientide kui töötajate vaatest.

Projekti suureks väärtuseks oli RAK’i ekspertide süvenemine meie organisatsiooni eripäradesse, mis lõi aluse orgaanilisele ning usalduslikule koostööõhkkonnale terve projekti vältel.”

Kerstin Holland Töötukassa arendusosakonna arendusnõunik

2022. aasta sügisel töötasime Eesti Töötukassa jaoks välja ruumilahenduse kontseptsiooni Tartu Kvartali büroo ja Lõuna-Eesti Karjäärikeskuse loomiseks. Seni kahel pinnal tegutsenud töötukassa Tartumaa osakond viiakse uue ruumilahendusega ühte hoonesse kokku ning uudse lisandusena luuakse büroo juurde interaktiivsete eksponaatidega karjäärikeskus.

Projekt oli mitmeetapiline ja alustasime töökäitumise uuringuga, mis andis ülevaate olemasolevate ruumide kasutamisest, töö- ja teenusprotsessidest ning töötajate ja klientide ootustest ja vajadustest. Töökäitumise uuringus viisime läbi osalusvaatlusi nii Tallinna karjäärikeskuses kui Tartu büroodes, grupi- ja süvaintervjuusid eri ametikohtadel töötavate inimestega ning palusime töötajatel täita tööajapäevikuid. Kokku osales uuringus üle 40 töötukassa töötaja ja juhi, samuti kaasasime vaatluste kaudu kliente. Analüüsis selgusid olulisemad kitsaskohad olemasoleva ruumilahenduse juures ning selged põhimõtted, millest uus ruumilahendus peaks lähtuma. Oluline oli, et uus ruum võtaks arvesse muutunud töökorraldust, kus osa tööd tehakse kodust, toetaks võimalikult hästi töötukassas tehtavat tööd ning soodustaks sünergiat ja koostööd.

Järgmises etapis tõime otsustajad, arendusmeeskonna ja töötajad kokku koosloome töötubadesse, kus tuli seada prioriteete ja leida kompromisse, et liikuda päriselt teostatava terviklahenduse poole Kvartali hoone tingimustes. Arutasime läbi, millised ühised kokkulepped võiksid soodustada ruumide suuremat ristkasutust ning kuidas luua mõnus, loogiline ja turvaline ruum nii klientide kui töötajate vaatest. Selline kaasav protsess aitas erinevatel vaatenurkadel esile tulla ja inimestel paremini üksteist mõista.

Lõpplahenduses lähtusime töötukassa kui nõustamisorganisatsiooni mõttest ja pidasime esmajoones silmas nõustamiseks sobiva keskkonna loomist. Ruumilahenduse kontseptsioonis tõime välja erinevad ruumitüübid ja nende funktsioonid ja tingimused ning jaotasime ruumid tsoonidesse. Eelneva põhjal koostasime ettepanekud tsoonide paigutamiseks büroopinnal.

Messente sihtturu-uuring Põhjamaades

Kliendi tagasiside

“Koostöö RAKiga näitas, et ka kõige raskemini kättesaadavad kliendid on võimalik lõpuks intervjuule meelitada. Usun, et RAKi professionaalne, läbimõeldud ja lahendustele orienteeritud lähenemine on see, mis meid lõpuks eduka lõpptulemuseni viis. Valminud kliendiuuring saab olema paljude äriotsuste ning turundus- ja müügitegevuste alustalaks.”

Taavi Rebane Messente Communications turundusjuht

Viisime 2022. aasta suvel-sügisel läbi sisenduuringu SMS-ide hulgisaatmisega tegelevale Eesti ettevõttele Messente, kelle sooviks oli õppida paremini tundma oma potentsiaalseid uusi sihtturge erinevates Skandinaaviamaades. Projekti raames tegime vastavalt eelnevalt kokkulepitud ettevõtete profiilidele 18 süvaintervjuud juba olemasolevate (6) ning potentsiaalsete klientidega (12) Soomes, Rootsis, Norras ja Taanis.

Intervjuude fookuses olid erinevate ettevõtete eesmärgid, valdkondlikud eripärad, väljakutsed, vajadused ja valupunktid ning teenuste sisseostmise otsustusprotsessid. Vestlesime ka äri-SMS-ide kui Messente põhiteenuse kasutusvõimalustest ja -piirangutest ning erinevate infokanalite kasutamisest laiemalt.

Intervjuude analüüsi tulemused vormistasime Messente soovil persoonadeks, mida nad kasutavad edasi oma kommunikatsiooni- ning müügistrateegia edendamiseks ja turu laiendamiseks Põhjamaades.

Road through the raps field in a sunny day, South Sweden

Uuring PRIAle: Põllumajanduses tegutsevate inimeste vajadused ja ootused ning riiklike teenuste kasutamise kogemus

Kliendi tagasiside

„Koostöö RAK-iga uuringu ettevalmistusel ja läbiviimisel oli mõnus ja vahetu. Mind üllatas, kui kiiresti suutis uuringu meeskond end võõrasse teemasse sisse elada ja sisukaid küsimusi esitada.

Saime enda jaoks hulgaliselt väärtuslikku infot, mille pinnalt olemasolevaid ja uusi teenuseid edasi arendada. Töötame sisendiga samm sammult, aga uuringu mõju saab meie teenustes kindlasti juba peagi kogeda.“

Taavi Tamm PRIA teenusedisaini nõunik

RAK viis Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) tellimusel 2022. aasta juulist septembrini läbi uuringu, mille eesmärk oli PRIA uue infot koondava digivärava arenduseks kaardistada olemasolevate teenuste kasutust ja saada sügavamat sissevaadet maal tegutsevate ettevõtjate/eraisikute igapäevaellu. Tellija soov oli tuvastada olulisemaid valupunkte nende igapäevases töövoos ning võimalusi väärtustloovate tervik- ja teadmusteenuste pakkumiseks. Uuring aitab arenduse jaoks mõista, kes on maal tegutsev ettevõtja/eraisik ja milline on tema praegune teekond, kui ta otsib vajalikku infot.

Uuringusse oli kaasatud erinevatesse kasutajagruppidesse kuuluvaid inimesi, näiteks väiketootjaid, aga ka põllumajanduslike suurettevõtete esindajaid. Viisime läbi intervjuusid ning käisime talunike juures kohapeal. Rääkisime nende isiklikust ja ettevõtte taustast, mahepõllumajandusest, loomadest ja nendega seonduvast, talupidamise tööpäevast, taluniku aastaringist, tarvikute hankimisest, andmete haldamisest, kogukonnakuuluvusest ja infovahetusest. Samuti küsisime tagasisidet Maaeluministeeriumi kontrollmehhanismidele, vestlesime erinevatest kriisidest, nendeks valmistumisest ning tulevikuplaanidest.

Uuringu tulemusena valmisid persoonad ning saime mitmekülgset infot, mida PRIA saab aluseks võtta oma edaspidiste tegevuste planeerimisel, et olla põllumajanduses tegutsevate isikute jaoks võimalikult kasulik partner, sest ülevaate saime nii selle kohta, mis on praegu probleemideks, aga ka selle kohta, millised on talunike/tootjate ootused tulevikuks.

Eesti Panga muuseumi RahaMu kontseptsiooni viimistlemine

Kliendi tagasiside

“Meie jaoks oli põnev teha uuringut organisatsioonis endas, mille tulemusel jõudsime arusaamisele oma võimalustest, vajadustest ja ootustest Rahamu väljapaneku ja tegevuste osas. Koostöö RAKi meeskonnaga oli sujuv ja väga konstruktiivne.“

Viljar Rääsk Eesti Panga kommunikatsioonijuht

November 2021 – mai 2022 aitasime Eesti Panga muuseumil viimistleda oma uut kontseptsiooni.

Konsultatsiooniprotsess oli jagatud kaheks etapiks – sisemine, ehk tegijate ning välimine ehk külastaja vaade. See andis RahaMu projektimeeskonnale 360-kraadi põhimõttel vaatenurkade ja arvamuste erinevused muuseumi kontseptsiooni kavandamiseks, et olla teadlik nii organisatsiooni sisemistest kui välistest ootustest, vajadustest, soodustajatest ning takistajatest.

I etapis aitasime mõista keskpanga sisemist nägemust muuseumi rollist praegu ning milline see võiks olla pärast uuenduskuuri läbimist. Kaardistasime hoiakuid ja ootusi muuseumile Eesti Panga sees, et sõnastada muuseumi n-ö omaniku vajadused.

II etapis keskendusime muuseumi potentsiaalsetele külastajatele ja sihtrühmadele, et saada vastupeegeldust keskpanga nägemustele ja neid omavahel ühildada.

Eesti Panga muuseumi RahaMu tegevused on oluline osa Eesti Panga avalikust kommunikatsioonist ning suhtlusest pangast väljapoole. „RahaMu on aken keskpanka,“ kirjeldasid muuseumi rolli panga enda töötajad. Muuseumi eesmärk on aidata kaasa, et keskpank muutuks ühiskonnas nähtavamaks, kuvand avatumaks ja tegevus arusaadavamaks ning mõjukamaks.

Muuseumi kaks olulist tegevussuunda on finantshariduse edendamine haridusprogrammide ja sündmuste abil ning sellekohaste teadmiste vahendamine näituste kaudu.

Uuringutest saadud taipamised kombineerisime koosloomeliste seminaridega, mille käigus muuseumi projektimeeskond sõnastas koos uue muuseumi lähtealused, tulevikunägemuse ning tulevased tegevussuunad.

Töötasime välja kolm erinevat versiooni, mis kombineerisid erinevas mahus programme, näitusetegevust ning sihtrühmi – eesmärgiks luua erinevad nägemused, mille hulgast valida lõpuks eesmärkide elluviimiseks sobivaim tegutsemisviis, mis arvestab olemasolevate ressurssidega.

Eesti väliskogukonnad: identiteet, hoiakud ja ootused Eesti riigi suunal

Kliendi tagasiside

“Koostöö RAKiga sujus uuringu läbiviimisel väga kenasti – tegemist oli initsiatiivika, sisuasjades aktiivselt kaasamõtleva ja koostööalti partneriga.

RAKi kogutud ja professionaalselt lahtikirjutatud kvalitatiivne materjal täiendas meie enda kogutud statistiliste andmete analüüsi, mistõttu oli uuringu erinevate osade kokkukirjutamine väga positiivne kogemus. Aitäh ja järgmise koostööni!”

Kristjan Kaldur Balti Uuringute Instituudi programmijuht

Balti Uuringute Instituut ja RAK uurisid Eesti Välisministeeriumi tellimusel Eesti väliskogukondi ning projekt lõppraport valmis 2022. aasta suveks. RAKi kanda oli 12 süvaintervjuu läbiviimise ja analüüsi osa.

Uuringul oli kaks peamist eesmärki: esiteks, mõista ja anda ülevaade Eesti diasporaaliikmete tänasest seisust – nende arvust, profiilidest ja klastritest, hoiakutest ja ootustest Eesti riigi suunal (sh võimaliku tagasipöördumise suunal), ning teiseks, uuringu tulemustele ja järeldustele tuginedes anda sisend poliitikaloomesse, ennekõike Üleilmse Eesti Programmi (ÜEP) ja teiste külgnevate programmide või meetmete kujundamisse.

Uuringu kvalitatiivse osa jaoks viisime esmalt läbi 12 süvaintervjuud, milles osales kokku 14 inimest. Valimi koostamisel arvestasime, et oleks kaetud erinevat tüüpi sihtriike, mineku põhjuseid, äraoleku aega, haridustaset, perekonnaseisu ja vanust. Selle tulemusel sai kaasatud nii pikalt ära olnud eestlasi, Eestisse tagasi naasnuid, pereinimesi, spetsialiste, tudengeid kui ka inimesi, kes on kogenud Eestis ebavõrdset kohtlemist ja diskrimineerimist (nt puudega inimesed, religioossed vähemused). Fookuses olid pigem hiljutiste rändelainete ajal liikunud eestlased. Sihtriikide hulgas oli nii lähemaid naabreid (Soome, Venemaa), Euroopa ja selle lähiümbruse riike (Itaalia, Ühendkuningriigid, Šveits, Türgi) kui ka üle ookeanitaguseid riike (USA, Austraalia).

Olulisemate taipamistena võib nimetada, et piiritagustele eestlastele tundub, et liiga suur osa diasporaapoliitikast keskendub Eestisse tagasipöördumise propageerimisele. Liiga vähe pööratakse nende sõnul tähelepanu võimalustele toetada kaugel elades kodumaad näiteks teadmiste, oskuste või sotsiaalse kapitali läbi.

Osa tagasipöördumisest huvitatud inimestest vaevleb aga infopuuduses ega oska e-Eesti rägastikust vajalikku infot otsida või leida. Igatsetakse portaali, kuhu jookseks kokku kogu võõrsil elajale tarvilik info. Värske info Eestist on oluline, kuna ajapikku saab asukohamaa kultuur võõrsil asujale aina tuttavamaks. Kui Eestiga seotud kujutluspilti pidevalt ei ajakohastata, siis see paratamatult vananeb. Uuringus ilmneski, et välismaale kolinud inimestele võib hakata õigustamatult tunduma, et nende praegune elukohariik on tehnoloogiliselt arenenum ja hõlmab mugavusi, mida Eestis pole. Eesti väliskogukonna enamuse identiteet on mitmekultuuriline ehk sümbioosis mõne muu identiteedi või kuuluvusega.

Uuringu täisteksti leiab SIIT LINGILT.

Kasutajauuring e-poodlemisest iduettevõttele FIND.fashion

Kliendi tagasiside

“RAK kavandas meie uuringu just selliselt, et tulemused oleksid rakenduslikud, ehk vahemaa uuringutulemustest praktiliste otsusteni ei oleks liiga pikk. Häid sõnu saab öelda ka uuringu läbiviimise professionaalsuse kohta – protsess oli läbimõeldud ja efektiivne, kaasates meiepoolse sisendi ent mitte koormates meie tiimi tarbetult.”

Mart Parve FIND.fashion tootearendusjuht

2022. aasta kevadel viisime Eesti iduettevõttele FIND.fashion läbi uuringu e-poodlemisest. FIND.fashion soovib aidata inimestel kiiremini ja tõhusamalt leida internetipoodidest soovitud tooteid. Meie uuringu eesmärk oli luua neile parem mõistmine inimeste vajadustest, motivatsioonist ja frustratsioonidest seoses e-poodides toodete otsimisega.

Viisime interneti teel läbi videointervjuud inimestega Euroopast ning USA-st (kokku 18, lisaks üks fookusgrupi intervjuu) ning lõime nende põhjal viie e-poodleja persoonad, millega FIND.fashion oma teenusarenduses edasi töötab.

Lisaks erinevate inimeste strateegiatele, motivatsioonidele ja harjumustele e-poodides kujunes üheks keskseks teemaks see, kust üldse saavad inimesed inspiratsiooni, mida e-poodidest otsima hakata ning kuivõrd erineb nende algne idee sellest, mida nad lõpuks osta otsustavad.

Töövõimereformi mõju hindamine

Aprillist 2021 kuni maini 2022 aitasime koos Rakendusuuringute Keskusega Centar, mõttekojaga Praxis, ja Turu-uuringute AS-ga läbi viia projekti „Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise makromajandusliku mõju hindamine Sotsiaalministeeriumile“. Hindamine koosnes mitmetest analüüsidest, mille tulemusena valmis ülevaade töövõimereformi mõjust selle peamistele sihtrühmadele aastatel 2016–2020.

Reformiga viidi töövõime hindamine sotsiaalkindlustusametist töötukassasse ning võeti kasutusele uus töövõime hindamise metoodika, milles keskenduti töövõimetuse hindamise asemel töövõime hindamisele. Osalise töövõimega inimeste töövõimetoetuse saamine seoti aktiivsusnõudega – aktiivsusega tööturul, õpingutes või töö otsimisel – ja laiendati aktiivsust toetavate teenuste ringi ning kättesaadavust.

Meie ülesandeks oli koguda reformi peamistelt sihtrühmadelt – vähenenud töövõimega inimestelt ja tööandjatelt – tagasisidet. Kokku tegime 6 süvaintervjuud tööandjatega ja 38 süvaintervjuud sihtrühma kuuluvate inimestega, näiteks nendega, kelle töövõime on hinnatud puuduvaks või osaliseks ja ka nendega, kes oma viimasel hindamisel said otsuse, et nende töövõime ei ole vähenenud. Uurisime inimestelt, milline oli nende elu ja toimetulek enne reformi ning pärast seda; kas ja kuidas on inimeste kogemustes töövõime hindamise protseduur muutunud; millist toetavat abi teenuste näol vajavad nii tööandjad kui vähenenud töövõimega töötajad, et töökeskkonda ja töö iseloomu ümber kohandada püsiva tervisekao korral.

Lõppuuringu järeldus on, et reform oli asjakohane ja tulemuslik meede, mis mõjutas positiivselt vähenenud töövõimega inimeste hõive kasvu. Nüüd ei saa rääkida enam reformist ja ülemineku perioodist vaid uuest toimivast süsteemist. Aga süsteem vajab järjepidevat analüüsi ja koos sellega arendust, et loodud teenused oma eesmärki kannaks. Näiteks kurdavad paljud uuringus osalenud inimesed, et nad ei tea, millal mõne tugiteenuse saamiseks pöörduda töötukassasse, sotsiaalkindlustusametisse või hoopis kohaliku omavalitsuse poole.

Uuringu koondraporti leiab Sotsiaalministeeriumi kodulehelt.

Toetajauuring Eesti Inimõiguste Keskusele

2022. aasta suvel viisime läbi toetajauuringu Eesti Inimõiguste Keskusele (EIK), et mõista, mis motiveerib tegema EIKile ühekordset või püsiannetust; mis teiselt poolt takistab ühekordse või püsiannetuse tegemist ning millised on EIKi toetajate vajadused. Selleks kogusime sisendit EIKi praegustelt ja potentsiaalsetelt annetajatelt. Uuringutulemused on EIKile sisendiks, et töötada välja püsiannetajate pakett ning praegustele ja tulevastele annetajatele mõeldud sõnumid.

Projekti käigus vestlesime 12 inimesega, kes on kas EIKi püsiannetajad, aeg-ajalt annetajad või jälgijad. Kuue püsiannetajaga tegime grupiintervjuu, kus rääkisime nende annetamisharjumustest ning teekonnast, kogemusest ja vajadustest EIKi püsiannetajana. Individuaalsed intervjuud toimusid inimestega, kes on EIKile ühekordseid annetusi teinud või kes jälgivad EIKi tegemisi, aga ei ole organisatsiooni rahaliselt toetanud.

Uuringust selgus, et inimeste annetamisharjumused ja vajadused sõltuvad küll osalt sellest, kui kaugel nad annetamise teekonnal on, kuid osalt ka sellest, millist tüüpi annetajaga on tegu. Nii näiteks reageerib osa toetajatest eelkõige emotsionaalsetele üleskutsetele, soovib annetada pigem kindla isiku või eesmärgi heaks ja teeb eelkõige ühekordseid annetusi. Teised jällegi annetavad hea meelega organisatsioonile tervikuna, teevad pigem püsiannetusi ja on oma otsustes strateegilised – näiteks annetavad neile, keda tõenäoliselt väga paljud ei toeta.

Kuigi uuringus osalejad teadvustasid üldjuhul, et püsiannetus on organisatsiooni jaoks kõige kasulikum toetusviis, siis selle teadmise kinnistumiseks on vaja ühiskonnas siiski veel ulatuslikku teavitustööd teha. Lisaks on vaja ka selget ajendit selle sammu astumiseks – kas isiklikku, milleks võib olla püsiva töökoha tekkimine, või välist, näiteks organisatsiooni rahastuse ohtusattumine või mõne kriitilise ühiskondliku probleemi tõstatumine.

Õpetajaks kujunemise teekonna persoonauuring ja töötuba Heateo SA-le

Kliendi tagasiside

“RAKi tehtud uuring andis olulise sisendi õpetajate järelkasvu probleemi paremaks mõistmiseks nii Heateo Haridusfondile, haridusalgatustele kui meie koostööpartneritele ministeeriumist ja ülikoolidest. Näiteks pidasid uuringu tulemusel valminud persoonade infot enda jaoks väga kasulikuks Eesti esimeselt õpetajate järelkasvu häkatonilt välja kasvanud meeskonnad, kes oma lahendusi Heateo Sihtasutuse mentorprogrammi raames edasi arendavad.

Lisaks probleemidele said Õpetajate Akadeemia töötoas kaardistatud ka võimalikud lahendused ja pandud paika järgmised sammud õpetajate toetamiseks. Heateo Haridusfondi jaoks saime kinnitust sellele, kui oluline roll on koolijuhil paindliku töökorralduse, meeskonnatunnetuse ning toetava koolikultuuri loomisel. Suur aitäh projektitiimile sisuka koostöö ja haarava töötoa eest!”

Kadri Väljaste Haridusfondi portfellijuht

2022. aasta kevadel tellis Heateo Sihtasutus meilt persoonauuringu, et paremini mõista, kuidas inimesed õpetajatööni jõuavad ning kuidas erinevad kraadiõpped, õpetajakutse omandamine ja täiendkoolituste läbimine õpetajatööga haakuvad. Uuringu käigus tegime intervjuud 20 eri vanuses inimesega, nende seas nii õpetajaks õppijad, muudelt elualadelt õpetajaametini jõudnud inimesed kui ka õpetajaametist loobunud.

Uuringu tulemusel lõime kuus persoonat, kelle abil illustreerisime erinevaid õpetajaks kujunemise teekondi ning õpetajaks õppimise, kutse omandamise ja õpetajana töötamise suuremaid valukohti. Kokkuvõtvalt võib öelda, et õpetajaks õppimise käigus tuntakse kõige puudust põhjalikust praktikast, mille käigus saaks ühe teema algusest lõpuni selgeks tegemise omal nahal järele proovida, aga mille käigus oleks alati käekõrval mentor, kes aitaks keerulisemate olukordadega toime tulla. Oodatakse ka individuaalsemat lähenemist, et igaühel oleks võimalik omandada just talle vajalikke teadmisi-oskusi, mitte korrata juba varem omandatut.

Mai lõpus järgnes uuringule ka Õpetajate Akadeemia töörühma kohtumine, kus tutvustasime persoonasid ja tegime töötoa, mille eesmärk oli leida paindlikumaid lahendusi/võimalusi, kuidas õpetajaks kujunemise teekond võiks tulevikus välja näha. Töötoas oli osalejaid ka haridusministeeriumist, Tallinna Ülikoolist ja Tartu Ülikoolist.

Loe ka uuringu täismahus raportit. Heateo SA kodulehelt leiad ka uuringu lühikokkuvõtte.

Uuringut rahastati Heateo Haridusfondist.

Karistuse mõju: õigusrikkuja vaade

Kliendi tagasiside

Tänu HAAPi ja RAKi koostöös valminud uuringule saime nii Eesti kui ka tegelikult kogu maailma mastaabis unikaalse teadmise selle kohta, kuidas õigusrikkuja talle määratud karistust mõistab.

Samuti saime väärt ideid, kuidas kriminaaljustiitssüsteemi paremini toimima panna. RAK tabas sotsiaalset närvi – oskas küsida õigeid küsimusi neilt, keda soovime mõjutada ning aitas kogutud andmete pinnalt uue teadmise analüütiliselt pakendada. RAK mõtles kaasa ja leidis lahendusi väga keerulise sihtrühma uurimiseks.

Mari-Liis Sööt Justiitsministeeriumi analüüsitalituse juhataja

Sügis 2021- kevad 2022 tegime koostöös Haap Consultinguga uuringu Justiitsministeeriumile, mille eesmärgiks oli mõista, milliseid sanktsioone peavad õigusrikkujad ise kõige tõhusamaks ja mõjusamaks ning millest see hinnang sõltub. Analüüsisime, kuidas õigusrikkujad tajuvad neile mõistetud sanktsiooni (karistuse ja/või muu mõjutusvahendi) otstarbekust, õiguspärasust ja mõju retsidiivsusele ning edasisele toimetulekule. Samuti analüüsisime, kuidas õigusrikkujad hindavad menetlusprotsessi enne sanktsiooni mõistmist ning vangla ja kriminaalhoolduse tööd selle järel.
Uuring tervikuna koosnes dokumendianalüüsist, küsitlustest vanglates ning kvalitatiivsest analüüsist. RAKi vedada oli uuringu kvalitatiivne osa, mis analüüsi käigus osutus ka lõppraportit kandvaks osaks. Tegime kokku 25 poolstruktureeritud süvaintervjuud kriminaalmenetluse protsessis osalenud inimestega, kellest 12 olid intervjuude läbiviimise ajal kinnipeetavad Tartu, Tallinna ja Viru vanglas.

TULEMUSED

Uuringu tulemusi kokku võttes võib öelda, et õigusrikkujad ei protesteeri üldiselt mõistetud karistuse vastu ega väida, et neid ei peaks tehtud kuriteo eest karistama. Suures osas on õigusrikkujate hinnangud karistuse mõjule tervikuna seotud kommunikatsiooni teemaga – see, kuidas karistust tajutakse, sõltub väga tugevalt tervest menetlusprotsessist ja sellest, kas õigusrikkujad mõistavad endale mõistetud karistuse ja kohustuste eesmärki. Kui tuntakse, et neile on liiga tehtud või pole karistuse põhjuseid selgitatud piisavalt, tundub karistus ebaõiglane ning kellegi välise poolt peale surutud. Austav ja arvestav suhtumine menetlusprotsessis ning õigusrikkujate endi kaasamine karistuse mõistmise protsessi annab võimaluse neil endil kaasa rääkida ning seeläbi ka võtta suurem vastutus tagajärgede eest.

Siit lingilt leiad uudise Justiitsministeeriumi kodulehelt ja lingi uuringu täismahus raportile.

Patsiendi raviteekonna tervikkogemuse uuring Tartu Ülikooli Kliinikumile

Kliendi tagasiside

“Jäime väga rahule professionaalse meeskonnaga – vaatamata pingelisele ajakavale hoidsid uuringu läbiviijad tähtaegadest kinni, tulemused esitati täpselt ja tavapärasest erinevalt, näteks TÜ kliinikumi patsiendi teekond visuaalse postrina.

Arendamist vajavad valdkonnad said hääle patsientide tsitaatide kaudu, mis kõnetab. Igal kitsaskohal oli juures ka patsientide pakutud lahendus, mis muudab uuringutulemused lihtsasti rakendatavaks, kusjuures fookusesse jääb patsient oma soovide ja vajadustega.

Soovitaksin RAKi teistele ka teistele samas valdkonnas tegutsejatele, et saada osa uuest ja huvitavast lähenemisest patsiendikogemusele.”

Ilona Pastarus Tartu Ülikooli Kliinikumi õenduse ja patsiendikogemuse juht

2022. aasta märtsis-aprillis viisime Tartu Ülikooli Kliinikumile läbi patsiendi raviteekonna tervikkogemuse uuringu. Uuring keskendus patsienditeekonna erinevatele etappidele ning aitas välja tuua inimeste jaoks kõige olulisemad teemad. Uuringusse olid kaasatud nii ambulatoorsel kui ka statsionaarsel ravil viibivad patsiendid.

Lisaks ankeetküsitlustele toimusid paikvaatlused kliinikumi L. Puusepa 8 ja L. Puusepa 1a hoonetes, samuti viidi patsientide ja nende saatjatega läbi lühi- ja süvaintervjuusid ning patsientidel paluti täita kogemuspäevikuid. Kliinikumi patsientide seas läbi viidud kvalitatiivne kogemusuuring oli Eesti haiglates esmakordne. Raviteekonnal kaardistati patsientide mõtted ja kogemused kliinikumi ruumilisest keskkonnast tervikuna – haiglasse saabumine, seal orienteerumine ja ootamine, lastele ja erivajadustega inimestele mõeldud lahendused. Ühtlasi küsiti inimsuhete ja kommunikatsiooni kohta, pidades silmas külastuseelset kommunikatsiooni, vastuvõtul jagatavat infot ja suhtlust, tervishoiuteenuse järgset või visiitide vahelist kommunikatsiooni. Statsionaarsel ravil viibivate patsientide kaudu kaardistati lisaks haiglas osutatavale ravile igapäevaseid ja inimlikke detaile – hoolimine, uni, toit, enesehoolitsus, vaba aeg ja liikumisvõimalused ning haiglast lahkumine.

Uuringu tulemusel on patsientide kogemused ja ootused paremini teadvustatud, mis võimaldab igapäevases haiglatöös neid teadmisi ka rakendada. Näiteks selge meeldetuletussüsteem koos juhistega nii ravi eel kui järel, broneerimisvõimaluste laiendamine, maja- ja parkimisinfo täiendamine, külastusinfo korrastamine, ootealade patsiendisõbralikumaks muutmine pidades silmas ka väikesi patsiente ning erivajadusega inimesi, toidu-, liikumis- ja vaba aja veetmise võimaluste avardamine.

Vaata ka ETV Terevisiooni eetris olnud intervjuud RAKi antropoloogi Karina Vabsoni ja TÜ Kliinikumi õenduse ja patsiendikogemuse juhi Ilona Pastarusega.

Kinotarkvara kasutajakogemuse uuring Tartu Elektriteatrile

Kliendi tagasiside

“RAK paistab silma professionaalsuse ja meeldiva suhtumisega oma klientidesse. Uuring andis meile väga palju sissevaadet potentsiaalsete partnerite töösse, mõttemaailma ja muredesse. Läbi töötatud info maht oli muljetavaldav ning antropoloogide töömeetodid andsid vestlustesse väga vajaliku struktuuri ja eesmärgipärasuse.”

Andres Kauts Elektriteatri asutaja ja juht

2022. aasta kevadel aitasime Tartu Elektriteatril oma uue kinotarkvara arenduseks sisendit koguda. Uut tarkvara hakati arendama eesmärgiga, et oma igapäevaseid rutiinseid ülesandeid lihtsustada ja sellega põhitööks ehk programmi loomiseks aega juurde võita. Et selle tarkvaraga aidata tulevikus ka teistel väikekinodel oma tööd optimeerida, oli vaja mõista millistele tingimustele süsteem vastama peaks, et see ka teiste kinode vajadustega kattuks. Seega oli meie uuringu eesmärgiks kaardistada Euroopa kinode seniseid kogemusi, probleemkohti ja vajadusi seoses kinotarkvarade kasutusega. Saadud tulemused aitasid Elektriteatril oma arendatava tarkvara funktsionaalsust ja kasutajakogemust täiendada.

Uuringusse kaasasime 16 Euroopa väärtfilmikino ning kahe erineva teatri meeskonnad. Viisime läbi süvaintervjuud, kus palusime kirjeldada oma igapäevaseid tööriistu, näidata oma tööprotsesse ning võimalusel neid ka ekraani kaudu jagada. Kuue kinoga viisime läbi valmiva tarkvara demoversiooni testimise, et lisaks funktsionaalsusele leida üles ka kasutajakogemuse vigu. Kolme Eesti kinoga korraldasime projekti lõpus eraldi töötoa, et täpsustada tarkvarale üleminekuga seotud vajadusi.

Üks huvitavaid tähelepanekuid uuringust oli see, et uute tarkvarade funktsioonide kasutuselevõttu takistab märkimisväärselt inimeste kontrollivajadus ja harjumuste jõud. Näiteks kui olemasolevad kinotarkvarad ka võimaldasid teatud funktsioone programmi siseselt kasutada, eelistasid kinode programmijuhid sellegipoolest neid tööetappe teha vanas heas Excel programmis, mis neile harjumuspärasem tundus. Ekraanil jagatud Excelid aga andisd hea aimduse sellest, milliseid infoväljasid kinojuhid oma igapäeva töös tegelikult enim kasutavad.

Uuring oli rahastatud Europa Cinemas “Collaborate to Innovate” projekti poolt ning uuringu raport tõlgiti ka inglise keelde, et seda jagada lisaks tarkvara arendusmeeskonnale ka kõikidele osalenud kinodele.

Kärdla riigi- ja kohtumaja töö- ja teenuskeskkonna analüüs ning kogukonda kaasavad töötoad

Riigi Kinnisvara AS tellimusel viisime 2021. aasta sügisest kuni 2022. aasta kevadeni läbi mitmeetapilise projekti Kärdla keskväljakule rajatava riigimaja projekteerimise ettevalmistusel. Alustasime töökäitumise uuringuga Kärdla riigimajja kolivates asutustes, mis andis ülevaate olemasolevast ruumikasutusest, töökäitumisest ja teenusprotsessidest. Kokku osales uuringus 15 asutust ning seitsmes neist viisime läbi ka osalusvaatlused; süvaintervjuud viisime läbi 31 inimesega. Kokku osales uuringus 15 asutust ning seitsmes neist viisime läbi ka osalusvaatlused. Lisaks kogusime kokku kuus tööaja päevikut nende asutuste töötajatelt, kus inimesi on rohkem ning kus tööprofiilid on vahelduvad. Analüüs tõi välja asutuste tööprofiilide kirjeldused (persoonad) ja tänased klienditeekonnad, mille erisused määravad oluliselt ka seda, millised vajadused on asutustel uue riigimaja lahendustele.

Teises etapis viisime läbi kaasavad koosloomelised töötoad ruumiprogrammi täpsustamiseks Kärdla riigimajja kolivate asutuste töötajatega. 2022. aasta märtsi alguses toimusid Kärdlas RAKi antropoloogide ja uue riigimaja arhitektuurivõitsluse ideekavandiga “Pruht” võitud Karisma arhitektide eestvedamisel töötoad, mille fookuses oli kogutud sisendi pealt uue riigi- ja kohtumaja ruumilahenduste täpsustamine. Koostöös RKASiga tõime kokku erinevate asutuste esindajad, et leida lahendusi tulevase riigimaja funktsionaalseks ja mõnusaks muutmisel nii töö- kui klienditeeninduskeskkonnana. Uurisime üheskoos ruumide ristkasutust, ettepanekuid ühistöökeskkonnale ning seda, mismoodi suhestub tulevane riigimaja ümbritseva avaliku ruumi, teenuste ja kohaliku kogukonnaga.

Valminud uuringud

Konsultatsioon ja koosloome töötuba energiakontsernile Utilitas

Tööstuse innovatsiooni narratiiv ja juhtide persoonauuring

Lähisuhtevägivallaga seotud teadmised ja hoiakud päästekorraldajate ja politseinike seas

Inimeste hoiakud ja praktikad rohepöörde kontekstis

Mitmekesisus ja kaasatus tööandjate pilgu läbi

Õpetajate toetamiseks mõeldud Arengusammude programmi tagasisideuuring

Sotsiaalse ettevõtte Köömen mini-konsultatsioon

Tuleviku tegija teekond: kas homsed oskused tulevad koolist, huviringist või YouTube’ist?

Vaimse kultuurpärandi nimistu kasutajauuring

Folkloorifestivalide toetusmeetme mõju-uuring

Harjumaa muuseum: kellele ja kellega?

Ruumilahenduse kontseptsioon Eesti Töötukassale

Messente sihtturu-uuring Põhjamaades

Uuring PRIAle: Põllumajanduses tegutsevate inimeste vajadused ja ootused ning riiklike teenuste kasutamise kogemus

Eesti Panga muuseumi RahaMu kontseptsiooni viimistlemine

Eesti väliskogukonnad: identiteet, hoiakud ja ootused Eesti riigi suunal

Kasutajauuring e-poodlemisest iduettevõttele FIND.fashion

Töövõimereformi mõju hindamine

Toetajauuring Eesti Inimõiguste Keskusele

Õpetajaks kujunemise teekonna persoonauuring ja töötuba Heateo SA-le

Karistuse mõju: õigusrikkuja vaade

Patsiendi raviteekonna tervikkogemuse uuring Tartu Ülikooli Kliinikumile

Kinotarkvara kasutajakogemuse uuring Tartu Elektriteatrile

Kärdla riigi- ja kohtumaja töö- ja teenuskeskkonna analüüs ning kogukonda kaasavad töötoad

Konsultatsioon ja koosloome töötuba energiakontsernile Utilitas

Tööstuse innovatsiooni narratiiv ja juhtide persoonauuring

Lähisuhtevägivallaga seotud teadmised ja hoiakud päästekorraldajate ja politseinike seas

Kliendi tagasiside

Inimeste hoiakud ja praktikad rohepöörde kontekstis

Kliendi tagasiside

Mitmekesisus ja kaasatus tööandjate pilgu läbi

Kliendi tagasiside

Õpetajate toetamiseks mõeldud Arengusammude programmi tagasisideuuring

Kliendi tagasiside

Sotsiaalse ettevõtte Köömen mini-konsultatsioon

Tuleviku tegija teekond: kas homsed oskused tulevad koolist, huviringist või YouTube’ist?

Kliendi tagasiside

OLULISEMAD TAIPAMISED:

Vaimse kultuurpärandi nimistu kasutajauuring

Folkloorifestivalide toetusmeetme mõju-uuring

OLULISEMAD TAIPAMISED:

Harjumaa muuseum: kellele ja kellega?

Ruumilahenduse kontseptsioon Eesti Töötukassale

Kliendi tagasiside

Messente sihtturu-uuring Põhjamaades

Kliendi tagasiside

Uuring PRIAle: Põllumajanduses tegutsevate inimeste vajadused ja ootused ning riiklike teenuste kasutamise kogemus

Kliendi tagasiside

Eesti Panga muuseumi RahaMu kontseptsiooni viimistlemine

Kliendi tagasiside

Eesti väliskogukonnad: identiteet, hoiakud ja ootused Eesti riigi suunal

Kliendi tagasiside

Kasutajauuring e-poodlemisest iduettevõttele FIND.fashion

Kliendi tagasiside

Töövõimereformi mõju hindamine

Toetajauuring Eesti Inimõiguste Keskusele

Õpetajaks kujunemise teekonna persoonauuring ja töötuba Heateo SA-le

Kliendi tagasiside

Karistuse mõju: õigusrikkuja vaade

Kliendi tagasiside

Patsiendi raviteekonna tervikkogemuse uuring Tartu Ülikooli Kliinikumile

Kliendi tagasiside

Kinotarkvara kasutajakogemuse uuring Tartu Elektriteatrile

Kliendi tagasiside

Kärdla riigi- ja kohtumaja töö- ja teenuskeskkonna analüüs ning kogukonda kaasavad töötoad