Tehtud tööd - Rakendusliku Antropoloogia Keskus

Täiskasvanute võimalused ja valmidus omandada keskharidus kutsekeskhariduses

Jaanuaris ja veebruaris 2019 kogusime ülevaadet madala haridustasemega täiskasvanute õpimotivatsioonist ja võimalustest omandada kutsekeskharidust. Eesmärk oli välja selgitada potentsiaalse täiskasvanud õppija vajadused, võimalused ja hoiakud tasemehariduse omandamisel.

Valimisse kuulusid üldkeskharidust, kutseharidust ja kutsekeskharidust omandavad ning keskhariduseta täiskasvanud Ida- ja Lääne-Virumaalt, Harjumaalt, Tartumaalt. Viisime läbi 12 süvaintervjuud nii eesti kui ka vene keeles ning kaks fookusgrupi intervjuud haridusasutuste juhtidega.

Intervjuud aitasid avada tasemehariduse omandamise probleemistikke erinevatest perspektiividest ning tõid esile erinevad väljakutsed, millega täiskasvanud õppija uuesti õppima asudes silmitsi seisab. Raskusi valmistavad mh vähene inglise või eesti keele oskus, madal enesehinnang, kesine arvutikasutusoskus, pere- ja tööelu ühildamine õppimisega jms. Läbivaks murekohaks on aga majanduslik hakkamasaamine ning madalad stipendiumid.

Intervjuud ja fookusgrupid olid sisendiks haridus- ja teadusministeeriumi tellitud ning mõttekoja Praxis läbiviidud analüüsile “Kutsekeskharidusõpe keskhariduseta täiskasvanutele – võimaluste ja/või soovi puudus?”

Töötukassa mobiilsustoetuse hindamise sisenduuring

Mais–juunis 2019 viisime mõttekojale Praxis läbi 15 intervjuud aastal 2017 või 2018 Töötukassa mobiilsustoetust saanud inimestega. Mobiilsustoetus oli neli kuud kestev Töötukassa toetus transpordikulude hüvitamiseks vähemalt kuus kuud tööta olnud inimestele, kes võtavad vastu töökoha kodust kaugemal kui 30 km.

Kodust eemal töötamise teemadel vestlesime erinevas vanuses inimestega nii Ida-Virumaal, Tartumaal, Harjumaal, Põlvamaal, Pärnumaal kui Läänemaal. Eesmärk oli mõista kasutajate perspektiivi sellele, kuidas Töötukassa mobiilsustoetus aitas kaasa inimeste tööle saamisele ja tööl käimisele ning kas ja kuidas peaks 2019. aasta alguses peatatud programm jätkama ning arenema.

Juhtumianalüüsid virtuaaltöö edendamisel kolme ettevõtte põhjal

DEEP VIEW (DEcEnt and Productive VIrtual Work) on viite riiki (Austria, Taani, Eesti, Portugal, Hispaania) hõlmav rahvusvaheline projekt, mille eesmärgiks oli uurida, kuidas erineva tasandi sotsiaaldialoog ja kollektiivläbirääkimised käsitlevad väljakutseid, mis on seotud virtuaaltööga.

Projekti Eesti-poolse partneri, mõttekoja Praxis ettepanekul teostasime Eestis kolme ettevõtte põhjal juhtumianalüüsid. Projektis oli fookus kolmel sektoril (finantstegevus, IKT ning tervishoid) ning eesmärgiks analüüsida, kuidas sotsiaaldialoog ja kollektiivsed läbirääkimised käsitlevad virtuaaltöö mõju töötingimustele.

Eesti näidete põhjal ei omanud ametiühingud ning kollektiivlepingud virtuaaltöö reguleerimisel rolli, ka töötajate ametlikud esindajad ei olnud osalenud tingimuste aruteludel ega praktikate väljatöötamisel. Uuringu eelduseks olnud tööandja ja töötajate esindaja vahel toimunud ametliku ja kindlas ajavahemikus aset leidnud läbirääkimiste protsessi asemel olid siinsetes finants- ja tehnoloogiaettevõtetes virtuaaltöövõimalused kujunenud üle pikema perioodi ning osana laiemast, paindliku töökorralduse põhimõttest. Kuigi ettevõtetes eksisteerivad paindliku töökorralduse põhimõtted, toimub igapäevaste praktikate kujundamine eelkõige osakondade siseselt.

Foto: Renee Altrov

Eesti e-residentsuse programmi kasutajauuring sisendina tulevikustrateegiasse

Kliendi tagasiside

Tegime 2019. aastal koos RAK-iga kaks uuringut ning saime kummastki mitu ahaa-momenti, mis aitavad meie tööd palju paremini teha. Parim investeering!

Daniel Vaarik kommunikatsioonikonsultant

Veebruaris ja märtsis 2019 viisime läbi kasutajauuringu Eesti e-residentide seas, et pakkuda sisendit e-residentsuse programmi tulevikustrateegiate väljatöötamiseks. Uuringu partneriks oli sõnumiagentuur Akkadian.

Uuringu eesmärgiks oli paremini mõista ettevõtjaid, kes reisivad palju ning töötavad mitmetes erinevates riikides. Et mõista nende huvi ja motivatsiooni asutamaks oma ettevõte e-residendina, kaasasime uuringusse 28 inimest 21 erinevast riigist (Euroopast, Aasiast, Aafrikast, Ameerikast), nende hulgas nii e-residente kui ka mitte e-residente.

Osalejatega läbiviidud videointervjuud avardasid arusaama programmiga liitumise eesmärkidest maailma erinevate riikide kodanike jaoks, samuti sellest, mida nad programmi puhul väärtustavad ja ootavad. Intervjuud aitasid avada erineva profiiliga e-residentide suhet Eesti riigi ja kultuuriga ning andsid ülevaate e-residentsuse programmi ja Eesti rahvusvahelisest kuvandist.

Intervjuude analüüsi tulemusena valmis 5 persoonat, mis kirjeldavad nii praeguseid kui ka potentsiaalseid e-residente. Kasutajauuringu eesmärk oli tõsta Eesti e-residentsusprogrammi kvaliteeti ja tulu, aidates paremini jõuda ettevõtjateni, kelle eesmärke e-residentsuse programm toetab ning kelle äritegevus looks suuremat maksutulu ka Eesti riigile.

Netnograafiline pilootuuring #Kogumispäevik grupis

Talvel 2019 viisime läbi virtuaalse kogukonnauuringu Swedbankile. Uuringu keskmes oli Facebook’i grupi #Kogumispäevik liikmete postitused. Uuringu peamiseks eesmärgiks oli analüüsida Swedbanki rolli ning potentsiaali kasutajate rahatarkuse kasvatamisel netipõhise kogukonna näitel.

Vaatluse all olid virtuaalse kogukonna postitused perioodil august 2018–veebruar 2019.

Uuringu tulemustena tõime välja põhilised grupiliikmete väljendatud vastuolud ja takistused raha targalt kasutamise teemadel, mille asetasime analüüsi käigus eestlaste säästmisega seotud kultuurilise kogemuse konteksti. Tõime välja erinevad grupi kasutajaprofiilid ning säästmist takistavad tegurid. Uuringu tulemusel sündis soovituste loetelu edaspidisesse arendus- ning kommunikatsioonitegevusse ning ettepanekud võimalikeks nügimistegevusteks, mis aitaksid kasvatada inimestes rahatarkust ning toetada neid selle püüdluse saavutamisel igapäevaelus.

Work in Estonia pilootprojekt “Eestis töötanud välisspetsialistide lahkumisintervjuud”

Kliendi tagasiside

“RAK aitas meil läbi viia lahkumisintervjuud – intervjuud nende välisspetsialistidega, kes on Eestis töötanud, kuid otsustanud siit erinevatel põhjustel lahkuda. Meile oli oluline aru saada, mis on lahkumise põhjused ning mida saaks riik teha selleks, et välisspetsialistid Eestisse pikemaks jääksid. Kiidan RAKi meeskonna pühendumust valimisse kuuluvate intervjueeritavate leidmisel, see ei olnud kõige lihtsamini tabatav sihtrühm ning pean neid ka metodoloogiliselt väga tugevateks kvalitatiivse uuringu läbiviijateks. Jäime tehtud tööga väga rahule.”

Triin Visnapuu-Sepp Work in Estonia juht

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) Work in Estonia programmi eesmärgiks on tutvustada Eestit kui atraktiivset töö- ja elamiskohta välismaa talentidele. Osalesime koostöös sõnumiagentuuriga Akkadian Work in Estonia teenuse arendamise pilootprojektis intervjuude läbiviija ning analüüsijana. Meie ülesandeks oli koguda ning analüüsida juba siit lahkunud või lahkuvate välistalentide lugusid ja kogemusi Eestist.

Intervjuudest ilmnes näiteks, et Eestis IKT-sektoris töötavatel välistalentidel on üheks olulisemaks probleemiks kaaslaste või pere kohanemisraskused. Kui partner ei leia tööd või laps koolis sõpru, ei teki neil pereliikmetel isiklikku sotsiaalset võrgustikku ning sidet Eestiga. Sellistel juhtudel otsustatakse Eestist lahkuda, isegi kui ühe pereliikme töö on hästi tasustatud ning teda nähakse ja koheldakse ettevõttes kui äärmiselt vajalikku töötajat. Samuti on mõningatel juhtudel probleemiks eestlaste reserveeritud suhtlusstiil, mida võidakse tõlgendada tõrjumise või negatiivse hoiaku väljendusena.

Projekti tulemusi kasutatakse Work in Estonia kommunikatsiooni ning teenuse parendamiseks.

Foto: Renee Altrov

Swedbanki kasutajaintervjuud

2019. aasta kevadel viisime Swedbanki UX tiimile läbi 8 kasutajaintervjuud, mille eesmärgiks oli mõista paremini igapäevapanganduse tulevikku lähtuvalt klientide ootustest ja eelistustest. Intervjuude abil valideeritakse valitud tulevikusuundi ning seatakse prioriteete edasises arendustegevuses.

Projekti raames läbiviidud intervjuud lähtusid Swedbanki peakontoris väljatöötatud kasutajauuringu formaadist, mida rakendati erinevates riikides. Intervjuud aitasid seeläbi avada kultuurilisi eripärasid, mida ettevõtte erinevatel turgudel teenusearenduses silmas pidada.

Koolivõrgu programmi juhtumianalüüs “Eesti elukestva õppe strateegia 2020” vahehindmises

Mõttekoda Praxis teostas haridus- ja teadusministeeriumile “Eesti elukestva õppe strateegia 2020” vahehindamist, mille ühe osana viisime läbi koolivõrgu programmi juhtumianalüüsi.

Juhtumianalüüsi eesmärgiks oli ühe maakonna näitel kirjeldada ja analüüsida seda, kuidas on muutunud üldhariduse kättesaadavus, kvaliteet, õpikeskkond ja gümnaasiumiõppe valikuterohkus nendes kohalikes omavalitsustes, kus koolivõrgu programmi käigus on koolivõrku korrastatud ja/või loodud riigigümnaasium. Juhtumianalüüsi näiteks valiti Viljandi maakond, kus 2012. aastal avati esimene riigigümnaasium.

Tegime neli fookusgrupi intervjuud: kohalike omavalitsuste esindajatega, maakonna koolijuhtidega, riigigümnaasiumi õpilastega ning riigigümnaasiumi õpetajatega. Lisaks viisime läbi individuaalintervjuu riigigümnaasiumi direktoriga.

Vestlustest ilmnes, et kuigi Viljandi linnas õnnestus koolivõrgu reform väga hästi, ei saa koolivõrku hajaasustusega piirkondades maakonnakeskusega sarnastest mõõdikutest lähtudes korrastada. Oluline on säilitada mitmekesised hariduse võimalused, mis arvestaksid erinevate õpilaste vajaduste ja soovidega.

“Eesti elukestva õppe strateegia 2020” vahehindamise aruanne

Töötukassa Ida-Virumaa täiendava tööturu meetme analüüsi sisenduuring mõttekojale Praxis

Veebruaris–märtsis 2019 viisime Ida-Virumaal Töötukassa teenuseid kasutanud inimeste ja tööandjate esindajatega läbi 31 intervjuud. Valimis olid

töökoha loomise toetusega tööle võetud inimesed
tasemeõppe toetuse saajad
töökoha loomise toetust kasutanud tööandjad

Intervjuudest saadud materjali kasutas mõttekoda Praxis meetme analüüsi sisendina.

Töötukassa eesmärgiks oli saada tagasisidet oma teenustele, et selle põhjal edasisi tegevusi planeerida ja teenuseid arendada. Kõnealused meetmed on aidanud kaasa piirkonna tööhõive suurendamisele, sh erivajadustega ja pikalt töötuna olnud inimeste tööle võtmisele; samuti on meetmed suurendanud ümber- ja täiendõppe võimalusi.

Rahvuskonservatiivsete valijate uuring

2019. jaanuaris viisime lähenevate Riigikogu valimiste meeleolus läbi 40 süvaintervjuud erinevas vanuses, erineva haridus- ja sotsiaalmajandusliku taustaga inimesega üle Eesti. Uuringu eesmärk oli saada sügavam ja mitmekülgsem vaade rahvuskonservatiivsetest hoiakutest. Vestluste käigus kaardistasime suhtumist nii ühiskondlikesse protsessidesse laiemalt, kui ka seda, kuidas väljendub isamaalisus ja rahvusmeelsus ning millised on hoiakud Eesti kultuuri, keele ja rahvuse kestmajäämise osas.

Rahvuskonservatiivselt meelestatud valijate murekohad on üldinimlikud ning valdav osa meist tegeleb igapäevaselt samade küsimustega. Inimeste intervjuudest kajas läbi suur vajadus kuuluda kogukonda, kõrvuti hirmuga jääda abituks ja üksi. Pidev vajadus kohaneda muutuva maailmaga, mure jääda kõrvale, jääda maha, jääda vähemusse. Soov saada tunnustust oma panuse eest ja austust elukogemuse vastu. Esiplaanil oli aga tahe näha eesti keelt ja kultuuri elujõulisena ning riiki tugevana, tunda uhkust Eesti edulugude üle.

Valimisaegsel perioodil võimendub kalduvus jagada ühiskonnaliikmeid poliitilise kuuluvuse alusel. Nii valimiskompassid kui ka erakondade toetuste uuringud püüavad määratleda ja grupeerida inimesi poliitilise maailmavaate ning erakondade valimisplatvormide põhjal. Kategoriseerimine on aga paratamatult lihtsustav. Selline lihtsustatud vaade, mida taastoodab ka meedia ning erakondade endi ebapiisav tunnetus oma valijaskonna mitmekesisusest, põhjustab polariseerumist ega lase märgata ühisosa, mida on Eesti inimeste vahel tegelikkuses üllatavalt palju.

Uuringu järeldusi avasime ERR’i portaalis avaldatud arvamusloos.

Uuringu tellijaks oli Eesti Startupi Juhtide klubi (al. 2020 Asutajate Selts).

Foto allikas: wikipedia

44221420_1902153533155304_6251751161947226112_o

Konverentsil osalejate tagasisideuuring Eesti Rahva Muuseumile

Kliendi tagasiside

Tagasisideuuring oli väga hästi korraldatud ja vastas meie vajadustele. Sisuliselt oli pööratud tähelepanu õigetele teemadele, valitud sobilikud meetodid ning analüüsitulemused olid adekvaatsed. Uuringu tulemusena sai muuseum eksperdist külastaja tagasiside, mis aitab mõista paremini sellise külastajagrupi nägemust muuseumist ja selle kohast maailmas.

Agnes Aljas Eesti Rahva Muuseum

9.–12. oktoobril 2018 toimus Eesti Rahva Muuseumis maailma kultuuri- ja etnograafiamuuseume ühendava organisatsiooni ICOM ICME 51. aastakonverents “Re-imagining the Museum in the Global Contemporary”. Koostöös Tartu Ülikooli folkloristika ja pärandirakendused õppekava üliõpilastega uurisime, milline on konverentsi osalejate tagasiside muuseumi püsinäitustele “Kohtumised” ja “Uurali kaja” ning mida arvatakse Tartust ja Eestist kui turismisihtkohast.

Meetoditena kasutasime lühiintervjuusid, vaatlusi ekskurssioonidel ning jalutuskäigu intervjuusid näitustel. Erinevate meetodite kombineerimine aitas külastajate kogemuses esile tuua olulisi detaile, mis külastajate tervikkogemust mõjutavad.

Uuringu tulemusena mõistab muuseum paremini, kuidas külastajad näitusega suhestuvad, mis on nende jaoks näituse ruumis oluline, milliseid eksponaate ja teemasid külastajad enam märkavad ja mis on nende jaoks sealjuures tähtis.

Foto autor: Aivo Põlluäär

Tallinna Tehnikaülikooli uue välisveebi loomise sisenduuring

Sügisel 2018 aitasime disainiagentuuril Velvet mõista paremini kasutajate vajadusi ja ootusi Tallinna Tehnikaülikooli uuele loodavale välisveebile.

Meie roll oli süvaintervjuude abil avada ülikooli töötajate, erasektori partnerite ning tulevaste tudengite TalTechi veebilehe kasutajakogemust.

Intervjuudest saadud sisendit kasutasid Velveti disainerid välisveebi kontseptsiooni ja disaini edasiarendamiseks.

Tartu Targa linna visioonistrateegia sisenduuring

Kliendi tagasiside

Jäin tehtud tööga väga rahule. See täitis täpselt seda osa projektist, mille jaoks meil abi oli vaja

Pärtel Vurma Velvet

Sügisel 2018 viisime läbi uuringu “Tartu targa linna” visioonistrateegia loomiseks. Uuringu eesmärk oli Tartu linna elanikke kaasates anda kasutajakeskset sisendit projekti teostajale, disainiagentuurile Velvet. Uuringu eesmärgiks oli leida parimad lahendused linna elanike elukvaliteedi jätkusuutlikuks tõstmiseks ning Tartu kui noorte talentide jaoks sobivaima “ökosüsteemi” toetamiseks.

Meie antropoloogid viisid läbi u 30 süvaintervjuud Tartu linna elanikega, et paremini mõista nende probleeme, vajadusi, hoiakuid ja ootuseid seoses Tartu targa linna kontseptsiooniga. Uuringu fookuses olid erineva sotsiaal-majandusliku taustaga Tartu elanikud, sh kohalikud noored talendid ning välismaalt Eestisse kolinud spetsialistid.

Uuringu tulemustes tõime välja peamised tartlaste murekohad ning soovitavad arengusuunad. Nende, pinnalt töötas Velvet välja rea olulisemaid tulevikulahendusi Tartu linnale.

Politsei- ja Piirivalveameti töökäitumise analüüs

Kliendi tagasiside

Jäime tööga väga rahule. Analüüsist selgus, millised bürood võiksid omavahel lähestikku asetseda ja kui suures mahus saaks kasutada kohandatud tegevuspõhise kontori lahendust, mis oli enne uuringu tellimist peamine küsimus, millele soovisime vastust saada. Saime ettepanekuid ka muude ruumiliste lahenduste osas, lisaks andis analüüs hea ülevaate organisatsiooni puudustest laiemalt. Tänu antropoloogilisele lähenemisele (osalusvaatlustele ja süvaintervjuudele) tulid uuringust välja sügavamad inimeste mured, mida me pelgalt statistilise uuringu puhul poleks arvatavasti teada saanud.

Esko Suharov Politsei- ja Piirivalveameti logistikabüroo kinnisvara spetsialist

Viisime aprillis–mais 2018 koostöös Tartu Ülikooli etnoloogia osakonnaga läbi töökäitumise analüüsi Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) Pärnu mnt 139 kontorikompleksis.

15 büroos teostatud vaatlused ning intervjuud andsid sisendi pilootuuringusse, mille eesmärgiks oli välja selgitada sobivaim tuleviku kontori lahendus lähtuvalt nii töökäitumisest, valdkonna eripäradest kui ka organisatsiooni laiematest strateegilistest eesmärkidest.

Uuringu väljundiks oli kirjalik kokkuvõte, milles andsime ülevaate töökorraldusest PPA täna kasutatavas kontorihoones, tõime esile suurimad ruumilahendustest ning töökäitumisest tingitud probleemid ja väljakutsed. Tegime ettepanekuid, kuidas tuleviku kontoris toetada koostööd, vähendada müra- ja stressitaset ning kasutada ruumi paindlikumalt ja targemalt.

Tuleviku kontori rajamine ei ole pelgalt haldusprojekt, vaid sellise tööruumi loomine, mis toetab soovitud nihet organisatsioonikultuuris. Töötajate intervjueerimisel ja vaatlustel põhinev uuring võimaldas organisatsiooni juhtkonnal mõista töötajate hirme ning eelarvamusi, mida kavandatavate muudatuste eel arvesse võtta ning sisekommunikatsioonis adresseerida.

Raportisse_välitööpeatüki algus_autor Helelyn

Tuleviku tegija teekond startup ökosüsteemi

Viisime Startup Estonia tellimusel 2018. aasta juunist novembrini läbi uuringu, mille eesmärgiks on anda sisendit Eesti iduettevõtete tekke strateegilisemaks planeerimiseks. Uuringus käsitlesime ettevõtlikkuse ja digipädevuse huvi arendamist laste ja noorte hulgas, seades fookusesse kübervaldkonna ning keskendudes iduettevõtlusega seotud teadmiste, oskuste ja hoiakute soodustamise võimalustele.

Uuringus asetasime rõhu laste, noorte ja noorte täiskasvanute enda kogemuste esile toomisele. Keskendusime sellele, kuidas nad tajuvad lapsevanemate, pedagoogide ja koolisüsteemi ootusi, Eesti ühiskonnas levinud kultuurilisi norme (sh karjäärivalikuid, soolisi stereotüüpe), milliseks hindavad võimalusi süvitsi huvidega tegelemiseks, millisena näevad oma tulevikku ja kus osutavad suurimatele kitsaskohtadele. Uuring pakkus antropoloogiliste välitööde tulemustele toetudes soovitusi teemasse puutuvate valdkondade eestvedajatele toetamaks poistes ja tüdrukutes ettevõtlikkust ning huvi kübervaldkonna vastu nii koolis kui koolivälistes tegevustes.

Uuring läbiviimisel kasutasime erinevaid antropoloogilisi meetodeid: süvaintervjuusid, osalusvaatlusi, fookusgruppe üldhariduskoolides ja lühiintervjuusid valdkondlikel üritustel.

Uuringu raportiga saab tutvuda SIIN.

Hoiakud, väärtused ja praktikad ehitussektoris

Kliendi tagasiside

“Jäime RAK-i panusega uuringusse väga väga rahule ja soovime kindlasti tulevikus ka koostööd teha. Antropoloogiliste intervjuudega kogutud sisend oli meie uuringu üks väärtuslikumaid osasid, sest andis sedavõrd põhjaliku ja väärtuslikku sissevaate uuritavasse sihtrühma. Oleme küll ka ise intervjuusid varasemate uuringute raames läbi viinud, kuid tuleb tunnistada, et niivõrd nüansirohket vaadet ühe sihtrühma käitumiskultuuri ei ole me osanud oma intervjuudega avada. Sellest tulenevalt näeme, et kui tulevikus meil taas sedavõrd põhjalikku sissevaadet on mõnes uuringus vaja, siis kindlasti kaasame taas RAK-i professionaalid.”

Laura Aaben Praxis

Jaanuar–veebruar 2018 viisime koostöös mõttekojaga Praxis läbi väärtuste ja hoiakute uuringu Eesti ehitussektoris. Uuringu eesmärgiks oli avada ehitussektoris levinud praktikate ning hoiakute tagamaid. Uuringu tellijaks oli Eesti Maksu- ja Tolliamet.

Mõistmaks paremini sektori käitumismustreid ning levinud praktikaid viisid meie antropoloogid läbi 15 süvaintervjuud ehitussektori ettevõtjate ja oskustöölistega. Uuringu käigus kaardistasime sektori toimimisloogikast tulenevaid konflikti- ja probleemkohti ning seal tegutsevate ettevõtjate ja töötajate ettepanekuid olukorra parandamiseks.

Ehitussektori probleemide tagamaadena ilmnesid näiteks pettumus riigisüsteemis ning hierarhilistest võimupositsioonidest tingitud praktikad (sh peatöövõtjate suhted alltöövõtjatega), mille muutmiseks on vaja nii riigi- kui erasektoris tegutsejate ühiseid jõupingutusi. Meie näeme end antud uuringus eelkõige ehitussektori toimise ja probleemide ning sektoris tegutsevate inimeste hoiakute vahendajana.

Noorte täiskasvanute noorsootöös osalemise motivatsiooni uuring

Kevadel–suvel 2018 viisime koostöös Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskusega RAKE läbi haridus- ja teadusministeeriumi tellitud uuringu “19–26-aastaste noorte noorsootöös osalemise motivatsioon”. Uuringu eesmärgiks oli välja selgitada, millised tingimused, kogemused ja sotsiaalsed sidemed aitavad kaasa noorte täiskasvanute osalemisele noorsootöö raames korraldatud tegevustes. Lisaks on uuring sisendiks uuele noorsootöö arengukavale, sisaldades ettepanekuid just selle vanuserühma vajadusi ja huve arvestavate tegevuste kavandamiseks.

Meie antropoloogide roll uuringus oli jõuda lähemale nende noorte vaatevinklile, kes mingil põhjusel on noorsootööst ja muudest huvitegevustest eemale jäänud. See hõlmas nii haavatavaid ja riskirühma kuuluvaid noori, kui ka neid, kellel on suure kooli-, töö- või hoolduskoormuse tõttu liialt vähe vabalt sisustatavat aega. Nende kogemuste mõistmiseks viisime neljas noortegrupis läbi etnograafilise lühiuurimuse, kasutades meetodina osalusvaatlust.

Uuringust ilmnes muuhulgas, et selles vanuses noored soovivad üldjuhul täita rolle, mis on neile tuttavad – oma mõju on teismeeas saadud eduelamustel ja tagasilöökidel ning suuresti väljakujunenud huvideringil. Seega, kuigi tihti tuuakse noorsootöös mitteosalemise põhjusena esile ajapuudust, võib teguriks olla ka tegevuse näimine “võõrana” ja mittesobitumine inimese arusaamaga iseendast. Selgus ka, et noorte toomiseks noorsootöö juurde on ennekõike vaja üle vaadata ja muuta noorsootöö praktikaid ja tegevusi ning võtta arvesse noorte varasemaid kogemusi ja tausta, et toetada neid uute kogemuste saamisel.

Liikuvusuuring Saaremaal nõudluspõhise transpordi korraldamiseks

2018. aasta suvel olid meie antropoloogid välitöödel Lümanda piirkonnas ning selle vahetus ümbruses. Tegime vaatlusi ning süvaintervjuud ligi 50 kohaliku elanikuga. Meie eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas inimesed hajaasustuses oma liikumist korraldavad: millised on teravaimad probleemid, reaalsed vajadused, toimemudelid ning üldised hoiakud.

Uuring tõi esile, et osade sihtgruppide liikuvus on täna hajaasustuses jätkuvalt raskendatud – need, kellel ei ole auto kasutamise võimalust ja/või kelle liikumistega ühistranspordigraafikud ei sobitu. Selliste sihtgruppidena tõusid esile graafiku alusel teises külas või Kuressaares töötavad inimesed, väikeste lastega kodus olevad emad, piiratud liikumisvõimega vanurid ning Kuressaares toimuvas huvitegevuses osalevad lapsed ja noored. Ühtlasi selgus, et hajaasustuses on inimesed harjunud oma liikumisi pikemalt ette planeerima, ning kogukonnasiseselt tehakse palju koostööd.

Tänasel päeval, kus Saaremaa Vallavalitsus otsib aktiivselt uusi võimalusi inimeste liikuvuse paremaks korraldamiseks, pakume uuringus esilekerkinud tänastest toimemudelitest lähtuvalt välja neli ettepanekut: kogukonna autojuht, transport lastele Kuressaarde trennidesse ja huvikoolidesse, jalgrattatee kooli ning „Omadega koju“ hääletuspeatus. Lahendustest saab pikemalt lugeda siit.

Uuringu tulemused esitasime Riigikantselei Innovatsioonitiimile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Maanteeametile ja Sotsiaalministeeriumile. Kohtumisel tõdeti, et meie Saaremaa välitöö põhjal sündinud kasutaja-persoonad kehtivad hajaasustuses üle kogu Eesti. Kogukonna autojuhi mudelit on kavas Saaremaal piloteerida 2018. aasta lõpus.

Päev Omniva pakikulleriga – antropoloogilisel välitööl põhinev pilootuuring

Viisime 9. märtsil 2018 läbi pilootvälitöö ühe Omniva pakiautomaatide kulleriga. Meetodiks oli varjutamine – nelja tunni jooksul jälgis meie antropoloog pakikulleri tööd kandekeskusest pakiautomaatideni ja tagasi keskusesse.

Välitöö eesmärgiks oli saada esmane aim Tartu kulleri tööpäevast, seejuures mõista, millised tegurid takistavad tema tööd ning leida võimalusi pakiautomaatide süsteemi efektiivsemaks muutmiseks.

Uuring oli aluseks Omniva kevadpäevadel läbiviidud töötoale, mille eesmärgiks oli avada arenduse eest vastutavatele juhtidele tööd mõjutavate tegurite mitmeskesisust tööliinide puhul, mille tegevust nad igapäevaselt lähedalt ei näe. See võimaldas leida väikeseid muudatusi, mis parandaksid tööprotsessi efektiivsust ning julgustas arendustöötajaid läbi viima sarnaseid välitööpäevi oma lõppkasutajatega.

Noorte osalus otsustusprotsessides

veebruar 2018

Kliendi tagasiside

Ühismõtlemine oli ergastav, vaidlused olid sisukad ja edasiviivad, värskendavad, kogemuslikest vastuoludest inspireeritud. Tundsin, et lihtne on olla ühel lainel ning et partnerlust ei pidanud võtma liiga tõsiselt, enda üle võis ka nalja visata. Meeldib see, et koostöös RAKiga ei tule analüüsi võtta tuima ärategemise tööna. See saab olla mänguline otsing, milles sihtpunktini liikumine on kantud eneseanalüüsist, avastamisest ja õppimisest.

Maie Kiisel Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE

November 2017–veebruar 2018.a. viisime koostöös Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskusega RAKE läbi Eesti Noorsootöö Keskuse tellitud uuringu „Noorte osalus otsustusprotsessides“. Uuringu lähtekohaks oli tõdemus, et Eesti noorte valmisolek osaleda ühiskonnaelu puudutavates otsustusprotsessides ei ole kuigi suur.

Tajumaks selgemalt noorte igapäevast tegelikkust nii nagu nemad seda tunnetavad ja mõtestavad, viisid meie antropoloogid viies Eesti linnas läbi antropoloogilised välitööd, mis hõlmasid endas osalusvaatlusi ja etnograafilisi intervjuusid erinevas vanuses, erineva kultuurilise/etnilise, sotsiaalse ja haridusliku taustaga noorte hulgas. Välitööde üks oluline eesmärk oli teada saada, kuidas kaasata otsustusprotsessidesse noori, kes on seni neist pigem kõrvale jäänud. Samuti otsisime uusi võimalikke kaasamisviise ning osalusvorme.

Vestlustest ilmnes, et noored samastavad ühiskondlikku aktiivsust poliitilise aktiivsusega, mistõttu nad sageli ei teadvusta oma kaasatust. Mitmed noored tõid välja, et ühiskondlikel teemadel seisukoha võtmiseks, sh valimistel osalemiseks, ei ole neil piisavalt informatsiooni ega elukogemust. Samuti tunnetavad nad selgelt vanuselise hierarhia mõju ning võõristavad ametkondlikke suhtlusvorme. Uuringu tulemused osutasid ka, et tõeliselt vabu vaba aja veetmise kohti ei ole Eestis osatud või peetud vajalikuks noortele piisaval määral luua – selliseid, mis pakuksid noortele suuremat otsustus- ja tegutsemisvabadust.
Eduelamus, usaldus, võrdne partnerlus ning sisuline koostöö on olulised märksõnad noorte laiema kaasatuse ellukutsumisel.

Tutvu uuringu raportiga!

Muuseumikommunikatsiooni uuring Eesti Rahva Muuseumile

Kliendi tagasiside

RAK ületas ootused oma süvenemisvõimelisuse ja analüüsivõimega, oleme tänulikud hea koostööpartneri leidmise eest!

Agnes Aljas Eesti Rahva Muuseum

Tegime perioodil detsember 2017 – märts 2018 muuseumikommunikatsiooni uuringu Eesti Rahva Muuseumile. Uuringu keskmes oli usund ja usundiga seotud esemed püsiekspositsioonil „Kohtumised“. ERM soovis teada, (1) millised on külastajate ootused religiooni esitamisele näitusel (2) millised arusaamad mõjutavad religiooni esitamist ja tajumist muuseumikontekstis ja (3) kuidas tajuvad külastajad muuseumikommunikatsiooni.

Intervjueerisime nii muuseumi külastajaid kui ka püsinäituse loojaid. Selgus, et usundi temaatikat, suhteliselt iseloomulikuna Euroopa trendidele, mõistetakse sügavalt individuaalsest perspektiivist. Iga külastaja ja näituse looja usundiline, maailmavaateline, aga ka erialane ja hariduslik taust mõjutab seda, kuidas usundiga seotud eksponaate näituse kontekstis tajutakse ja mõtestatakse.

Arvamusfestivali tagasisideuuring 2017

Viisime ajavahemikul märts – september 2017 läbi tagasisideuuringu Arvamusfestivali kohta. Arvamusfestivali meeskond soovis teada saada, (1) kuidas on osalejad rahul festivali ja arutelude korraldusega, (2) kuidas hindavad arutelude korraldajad arutelualade kureerimise ja juhtimise süsteemi ning tänavuaastast korraldusprotsessi ning (3) kuidas on rahulolu muutunud võrreldes eelmiste aastate tagasisidega.

Uuringus kasutasime kombineeritud meetodeid ning andmete kogumine toimus kuues osas: arutelude vaatlused, lühiintervjuud festivalil osalejatega, intervjuud, fookusgrupp arutelude korraldajatega, kohapeal kogutud ankeetküsitluse vastused ja veebis kogutud ankeetküsitluse vastused.

Uuringu tulemusena leiti, et festival peab rohkem rõhku panema uute aruteluvormide väljatöötamisele ning pakkuma laialdasemat osalemise võimalust kõikidele festivalikülastajatele, sest muidu on oht muutuda inimeste jaoks ennekõike sotsiaalseks kokkusaamiskohaks ning seeläbi kaotada oma eristumisvõimalus.

Kultuuriministeeriumi Vana Võrumaa kultuuriprogrammi mõju-uuring

2017. aasta suvel viisime koos Tartu Ülikooli etnoloogia osakonnaga läbi välitööd Kultuuriministeeriumi Rahvakultuuri keskuse Vana Võrumaa kultuuriprogrammi (edaspidi VVKP) piirkonnas. Tegime süvaintervjuusid, lühiintervjuusidd ning vaatlusi piirkonna kultuuriüritustel.

Uuring on jätkuprojekt eelmisel aastal läbiviidud Peipsiveere kultuuriprogrammide mõju-uuringule ning tulemused kajastavad seda, mida inimesed mõistavad vanale Võrumaale eripärase kultuuripärandina, milline on programmi mõju piirkonna vaimsele kultuuri-pärandile ning millised on ootused toetusprogrammi panusele piirkondliku identiteedi elujõulisuse säilimisel.

Meie tehtud kokkuvõte vahendab kohalike kultuurielu eestvedajate ning ka piirkonna külaliste konkreetseid soovitusi ning ootusi uuele programmiperioodile ja kultuuripoliitikale laiemalt.

Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna doktorantide uuring

Viisime jaanuarist veebruarini 2017 läbi humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna doktorantide uuringu, kus osales 30 endist ja praegust doktoranti. Uuringu eesmärgiks oli teada saada, milliste raskustega doktorandid oma õpiteel kokku puutuvad ja kuidas saaks ülikool või juhendaja neid aidata. Uuringu raport on töödokument, kus on soovitusi nii juhendajatele kui teistele doktoriprogrammidega kokku puutuvatele ülikooli töötajatele. Raportist leiab ka doktoriseminaride tüüpide võrdluse, monograafia- ja artiklipõhise doktoritöö kõrvutamise ja soovitused esimese aasta doktorandile.

Valminud uuringud

Täiskasvanute võimalused ja valmidus omandada keskharidus kutsekeskhariduses

Töötukassa mobiilsustoetuse hindamise sisenduuring

Juhtumianalüüsid virtuaaltöö edendamisel kolme ettevõtte põhjal

Eesti e-residentsuse programmi kasutajauuring sisendina tulevikustrateegiasse

Netnograafiline pilootuuring #Kogumispäevik grupis

Work in Estonia pilootprojekt “Eestis töötanud välisspetsialistide lahkumisintervjuud”

Swedbanki kasutajaintervjuud

Koolivõrgu programmi juhtumianalüüs “Eesti elukestva õppe strateegia 2020” vahehindmises

Töötukassa Ida-Virumaa täiendava tööturu meetme analüüsi sisenduuring mõttekojale Praxis

Rahvuskonservatiivsete valijate uuring

Konverentsil osalejate tagasisideuuring Eesti Rahva Muuseumile

Tallinna Tehnikaülikooli uue välisveebi loomise sisenduuring

Tartu Targa linna visioonistrateegia sisenduuring

Politsei- ja Piirivalveameti töökäitumise analüüs

Tuleviku tegija teekond startup ökosüsteemi

Hoiakud, väärtused ja praktikad ehitussektoris

Noorte täiskasvanute noorsootöös osalemise motivatsiooni uuring

Liikuvusuuring Saaremaal nõudluspõhise transpordi korraldamiseks

Päev Omniva pakikulleriga – antropoloogilisel välitööl põhinev pilootuuring

Noorte osalus otsustusprotsessides

Muuseumikommunikatsiooni uuring Eesti Rahva Muuseumile

Arvamusfestivali tagasisideuuring 2017

Kultuuriministeeriumi Vana Võrumaa kultuuriprogrammi mõju-uuring

Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna doktorantide uuring

Täiskasvanute võimalused ja valmidus omandada keskharidus kutsekeskhariduses

Töötukassa mobiilsustoetuse hindamise sisenduuring

Juhtumianalüüsid virtuaaltöö edendamisel kolme ettevõtte põhjal

Eesti e-residentsuse programmi kasutajauuring sisendina tulevikustrateegiasse

Kliendi tagasiside

Netnograafiline pilootuuring #Kogumispäevik grupis

Work in Estonia pilootprojekt “Eestis töötanud välisspetsialistide lahkumisintervjuud”

Kliendi tagasiside

Swedbanki kasutajaintervjuud

Koolivõrgu programmi juhtumianalüüs “Eesti elukestva õppe strateegia 2020” vahehindmises

Töötukassa Ida-Virumaa täiendava tööturu meetme analüüsi sisenduuring mõttekojale Praxis

Rahvuskonservatiivsete valijate uuring

Konverentsil osalejate tagasisideuuring Eesti Rahva Muuseumile

Kliendi tagasiside

Tallinna Tehnikaülikooli uue välisveebi loomise sisenduuring

Tartu Targa linna visioonistrateegia sisenduuring

Kliendi tagasiside

Politsei- ja Piirivalveameti töökäitumise analüüs

Kliendi tagasiside

Tuleviku tegija teekond startup ökosüsteemi

Hoiakud, väärtused ja praktikad ehitussektoris

Kliendi tagasiside

Noorte täiskasvanute noorsootöös osalemise motivatsiooni uuring

Liikuvusuuring Saaremaal nõudluspõhise transpordi korraldamiseks

Päev Omniva pakikulleriga – antropoloogilisel välitööl põhinev pilootuuring

Noorte osalus otsustusprotsessides

Kliendi tagasiside

Muuseumikommunikatsiooni uuring Eesti Rahva Muuseumile

Kliendi tagasiside

Arvamusfestivali tagasisideuuring 2017

Kultuuriministeeriumi Vana Võrumaa kultuuriprogrammi mõju-uuring

Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna doktorantide uuring