2018. aasta suvel olid meie antropoloogid välitöödel Lümanda piirkonnas ning selle vahetus ümbruses. Tegime vaatlusi ning süvaintervjuud ligi 50 kohaliku elanikuga. Meie eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas inimesed hajaasustuses oma liikumist korraldavad: millised on teravaimad probleemid, reaalsed vajadused, toimemudelid ning üldised hoiakud.
Uuring tõi esile, et osade sihtgruppide liikuvus on täna hajaasustuses jätkuvalt raskendatud – need, kellel ei ole auto kasutamise võimalust ja/või kelle liikumistega ühistranspordigraafikud ei sobitu. Selliste sihtgruppidena tõusid esile graafiku alusel teises külas või Kuressaares töötavad inimesed, väikeste lastega kodus olevad emad, piiratud liikumisvõimega vanurid ning Kuressaares toimuvas huvitegevuses osalevad lapsed ja noored. Ühtlasi selgus, et hajaasustuses on inimesed harjunud oma liikumisi pikemalt ette planeerima, ning kogukonnasiseselt tehakse palju koostööd.
Tänasel päeval, kus Saaremaa Vallavalitsus otsib aktiivselt uusi võimalusi inimeste liikuvuse paremaks korraldamiseks, pakume uuringus esilekerkinud tänastest toimemudelitest lähtuvalt välja neli ettepanekut: kogukonna autojuht, transport lastele Kuressaarde trennidesse ja huvikoolidesse, jalgrattatee kooli ning „Omadega koju“ hääletuspeatus. Lahendustest saab pikemalt lugeda siit.
Uuringu tulemused esitasime Riigikantselei Innovatsioonitiimile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Maanteeametile ja Sotsiaalministeeriumile. Kohtumisel tõdeti, et meie Saaremaa välitöö põhjal sündinud kasutaja-persoonad kehtivad hajaasustuses üle kogu Eesti. Kogukonna autojuhi mudelit on kavas Saaremaal piloteerida 2018. aasta lõpus.
