Antropoloog – “tõlk” inimese ja tehnoloogia vahelistes suhetes

Inimese argipäev on üha enam põimitud erinevate digitehnoloogiate ja virtuaalsete maailmadega. Alates mobiil-ID-st ja lõpetades Metaversumiga, seob meid teineteisega aina rohkem sotsiaalmeedia platvorme ja rakendusi ning meie elusid on mõeldud aitama mitmesugused erinevad programmid, mida saab telefoni laadida –  ajaplaneerijad, trenniäpid, matkaäpid, märkmeäpid, produktiivsuse äpid jne. Selliste tehnoloogiate kestlik areng nõuab aga ka sügavat arusaamist inimestest ja nende vajadustest.

Millised takistused tulevad ette näiteks üliõpilasel, kes üritab oma lõputööd kirjutada, aga avastab ennast aina uuesti Instagrami voogu kerimas? Kuidas saaks selle üliõpilase eesmärkidest lähtuvalt paremini disainida näiteks PDF-lugejat või produktiivsuse äppi? Kui on võimalik aru saada kellegi igapäevastest tegemistest, takistustest, võimalustest, dilemmadest jne, saab luua ka nutikaid lahendusi. Järgnevalt paar näidet sellest ookeanist, kus kohtuvad digitaalse kasutajakogemuse uurimine ja antropoloogia.

Kuidas näiteks ehitada reisifirma veebilehele broneerimisfunktsioon, mis – klientide ostuotsuse asemel – ei ajaks kliente sellelt ära? Sellise probleemiga pidi tegelema Austraalia seiklusreiside firma Intrepid Travel. Umbes poole aasta vältel kogutud andmete põhjal tehti avastus, et miskipärast lõpetas broneerimisprotsessi ainult 11% kasutajatest, kes sellega alustas. Olnud proovinud asjast aru saada veebikeskse andmeanalüüsi abil, mis hõlmas näiteks veebilehte sisse ehitatud küsimusi nagu “mis takistas sind täna veebis reisi broneerimast?”, otsustas firma UX disainer võtta kasutusele etnograafilise lähenemise. 

Päevikute ja intervjuu elemendiga kasutussessioonide abil, milles võeti üles 21 kasutaja nägu, hääl ja tema tegevus ekraani peal, jõuti ka lähemale probleemile, mis end kavalalt peitis. Leiti, et paljudel kasutajatel tekkis leheküljel reisi planeerides segadus, kuna lehekülje disain ei tekitanud neis kindlust, et nende käes on kontroll nende enda broneeritava reisi detailide osas. Teisisõnu – rahuldamata oli inimese üks baasvajadusi – turvatunne.

Siitkaudu sai teha ka laiema järelduse: kasutaja agentsus on midagi väga olulist, mida peab arvesse võtma, olgu siis tegu reisiportaali, e-poe, internetipanga, veebikasiino või millise keskkonnaga iganes. Komistuskiviks, mis kliente saidilt eemale peletas, oli ebaselgus, lehe läbipaistmatus, mis tekitas kasutajates ebavajalikku ärevust. Ning just sellele jälile saades sai välja töötada disaini, mis võimaldas kasutajal igas broneerimise etapis silma peal hoida kõigil oma reisi detailidel.

Eelnev lugu näitab seda, et mitmed olulised probleemid peidavad ennast märkamatutes hetkedes ja tundmustes, mida on võimalik “püüda” teinekord ainult reaalajas ja inimese kasutajakogemust jälgides. 

Sarnasele tulemusele jõuti näiteks ka ühes laiahaardelises etnograafilises uurimuses haiglate kohta  –  eriti just aga arstide ja haigla digitehnoloogiate vahelises suhtluses. Selle töö väljundiks oli haigla digitaalse infostruktuuri arstide vajadustega arvestav uuendamine ja seadmetega ühildamine. Üheks avastuseks (paljudest) oli samuti asjaolu, et arstid peavad tundma ennast digitaalsete vahenditega suhtlemisel kindlalt ja teadma, et nende sisestatud informatsioon jõuab sinna, kuhu vaja. Selle uurimuse tulemusel disainiti vastavatele haiglatele digitaalne tööriist, mis vastas arstide reaalsetele (enne märkamata jäänud) vajadustele ja igasugustele erijuhtudele, ja mitte ainult ideaalsetele stsenaariumitele.

Antropoloogid on kaasa rääkida saanud ka pangandusäpi arenduses. Siit saab lugeda lähemalt sellest, kuidas töötati välja keskkond, mis aitas kasutajatel julgemalt jagada oma igapäevaseid finantsmuresid. Arendades mobiilirakendust nimega Brightside, võttis Kanadas Albertas tegutsev finantsfirma ATB Financial kasutusele veebipõhise digitaaletnograafia platvormi (CMNTY), mille abil loodi käimasolevale tootearendusele kaasa aitav uurimiskeskkond. See paistab silma, kuna äratab kasutajates usaldust ja julgustab neid avama oma igapäevaseid finantsmuresid. Lisaks kaasatakse neid tootearendusse, näidates osalejatele, kuidas nende kogemused ja ideed on leidnud Brightside’i pangandusäpi arenduses ka rakendust.

Antropoloog, kes teeb tarkvaraarendusega koostööd, ei keskendu ainult ka kasutajaliidese disainile ega ka ainult kasutajakogemustele. Lisaks tegeleb ta ka organisatsioonikultuuriga – sellega, kuidas on korraldatud tööprotsessid ja omavaheline suhtlus, mis takistab nende sujuvust ja mõjutab kokkuvõttes nii töötaja kui tööandja rahulolu jne. Lisaks, nagu on maininud tarkvaraantropoloog Ali Colleen Neff, tahaksid arendajad juba tootearenduse alguses kuulda rohkem antropoloogi perspektiivi: millised on olnud varasemad kasutajakogemused, kuidas paremini mõtestada oma toote funktsionaalsust? Arendajal endal võib olla keeruline pääseda ligi lõppkasutaja perspektiivile ja siin tulebki mängu antropoloogi oskus “tõlkida” erinevaid kogemusi erinevate kultuuride vahel. 

Tulles lõpetuseks tagasi ülalkirjeldatud reisiportaali näite juurde: kui palju aega võiks edaspidi kokku hoida, kui võtta juba arenduse alguses arvesse, et kasutaja kontrollitunnetus igas etapis on sedasorti platvormi puhul võtmetähtsusega?