Antropoloogia ja disain
Puutume iga päev kokku erinevate disainilahendustega, millest mõned on varjatumad ja teised jälle silmapaistvamad. Visuaalsele vormile oskame disaini puhul tähelepanu pöörata, kuid sageli ei mõtle me disainist rääkides toote kasutatavuse mugavusele. Hea disain hõlmab endas aga kindlasti neid mõlemaid. Kuidas saaksid antropoloogid oma oskusi, teadmisi ja kogemusi rakendada selleks, et teenused, tooted, programmid jm, oleks lisaks kaunile väljanägemisele ka käepärased, mugavad ja elukvaliteeti tõstvad?
Disaini uurija ja blogi Anthropologizing autor Amy Santee tegeleb nende teemadega igapäevaselt ning küsib oma lugejatelt: Kas mäletad, millal olid viimati rahul või isegi vaimustunud mõnest tootest või teenusest? Ameerika Antropoloogide Assotsiatsiooni lehelkirjutab ta antropoloogia rakendamisest disainis ja äris. Santee toob välja, et sageli oleme sunnitud pettuma oma sotsiaalses ja digitaalses suhtluses ning kasutatavates toodetes-teenustes justnimelt seetõttu, et need on disainitud ülalt-alla meetodil, mis keskendub peamiselt äri eesmärkidele ja vajadustele. Näiteks insenerid, disainerid, tootearendajad ja turundajad teevad tihti esemete disainiotsuseid ilma, et nad konsulteeriks või saaks aru inimestest, kes tegelikkuses hakkavad nende töö tulemust kasutama. Santee rõhutab, et siinkohal peaks tootearendusse kaasama disaini- või kasutajakogemuse uurijad, kes on kasutajakeskse disainiprotsessi põhialuseks. Kasutajakeskne disain põhineb eeldatava kasutaja vajadustel, eelistustel, eesmärkidel ja väärtustel ning disainiuuringute sihiks on mõista inimesi selleks, et kujundada ja muuta nende kogemusi paremaks. Eesmärgiks on aidata organisatsioonidel ja ettevõtetel langetada otsuseid, mis põhinevad kasutajatelt saadud andmetel. Eelnev uurimistöö vähendab läbikukkumise riski ning tõstab eeldusi õnnestumiseks, mis omakorda on kasulik ka ettevõtjale.
Tänu oma väljaõppele on antropoloogidel olemas mitmed oskused, mida on tarvis, et edukalt disainiuuringutesse panustada. Antropoloogide holistlikku ja eemilist lähenemist, vaatlusoskust, kriitilist mõtlemist, oskust analüüsida keerukat andmestikku ning süsteemide ja organisatsioonide mõistmist saab väga edukalt rakendada ka disainiprobleemide lahendamiseks.
Kasutajakeskse disainiga seostub ka mõiste osalusdisain (participatory design), mille eesmärgiks on kutsuda kasutajad disainerite, uurijate ja arendajatega koostööle juba tootedisainiprotsessi alguses. Eesmärgiks on teha koostööd nii probleemi määratlemise, selle defineerimise kui ka ideede ja lahenduste väljatöötamise ning pakutud lahenduste hindamise faasis.
Osalusdisaini mõistet kasutatakse lisaks tootedisainile väga erinevates valdkondades, näiteks tarkvaraarenduses, linnaplaneerimises, arhitektuuris, ning isegi meditsiinis. Seejuures on oluline, kuidas luua kasutajate ja elanike jaoks sobivaid keskkondi, mis vastavad nende kultuurilistele, emotsionaalsetele, vaimsetele ja praktilistele vajadustele. Osalusdisain ei ole aga disainistiil vaid protsess, mille juures on oluline just kasutatav meetod ja lähenemisviis. Antropoloogide jaoks on inimestest lähtuvad ning nende huvisid arvestavad meetodid aga iseenesestmõistetavad. Parema disaini ja uute lahenduste väljatöötamisel annaks koostöö antropoloogidega võimaluse luua lisaväärtust kõikide osapoolte jaoks.
Disainiuurija ja antropoloog Armonia Alvarado, kes lõi Costa Rica esimese kasutajakogemusega tegeleva ettevõtte Hazlo Usable, räägib Santeele antud intervjuus, miks antropoloogia vajab disaini ja vastupidi. Uue toote või teenuse väljaarendamise perioodil on keeruline ennustada, milline on lõpptulemus, kuidas inimesed seda kasutama hakkavad ja kuidas see võib hiljem ühiskonda mõjutada. Tänu antropoloogia empiirilisele olemusele, mille aluseks on välitööd, aitab selline lähenemine välja tuua olukordade spetsiifilisust ja inimeste mitmekülgsust, mis on erinevate innovatsiooni võimaluste väljatöötamisel väga oluline. Kuna antropoloogia üheks eesmärgiks on mõista inimeste motivatsiooni otsuste tegemisel, aitab taoline lähenemine tagada rahuloleva kasutaja või vähemalt vähendab ebaõnnestumise riske. Alvarado ütleb, et antropoloogia murrab isik-objekt, inimene-tööriist, kasutaja-disainer, ettevõte-tarbija vasturääkivuse, kuna mõtestab need suhted ümber ja toob sisse arusaama protsessist, pidevast arengust ning taasleiutamisest. Antropoloogia on andnud disainitööstusele vahendid, mis võimaldavad inim-ökosüsteemi pideva muutusega sammu pidada.
Kohalikust kontekstist rääkides oleks näiteks erinevatel Eestis tegutsevatel ja alustavatel idufirmadel koostööst antropoloogidega palju abi oma ideede esialgsel väljaarendamisel ja ka edasises protsessis, näiteks toodete ja IT-lahenduste kasutatavuse testimisel. Siinkohal on ka meil endil vaja teha veel palju tööd, et oma oskuski ja teadmisi müüa selliselt, et neid osataks kasutada ka väljaspool akadeemiat.