Antropoloogid ja tarbetehnoloogia
Itaalia filosoofi Franco Volpi järgi põhineb progressiivne humanism teaduse ja tehnoloogia selgel eristamisel. Kui teaduse põhiliseks sihiks on teadmiste akumuleerimine ja kasvatamine, mida nähakse ükskõik millises olukorras ainult positiivsena, siis tehnoloogia eesmärgiks on nende teadmiste praktiline rakendamine, mis tähendab, et tehnoloogia väärtus või väärtusetus oleneb ainult selle õigest kasutusest. Humanistliku mõtteviisi järgi võitlevad nii teadus kui ka tehnoloogia valgustuse ja emantsipatsiooni eest ning obskurantismi ja inimeste võõrandumise vastu. Nemad kahekesi päästavad Prometheuse ahelatest ning võimaldavad moodsale inimesele paremat elu – või vähemalt paremat, kui tal varem oli (Volpi 2013:177).
Paraku pole aga tehnoloogiliste uuenduste õigesti rakendamise tarbeks olemas ühtegi universaalset, kõigile osapooltele sobivat mudelit ning teaduse ja tehnoloogia edusammude tihtipeale ennustamatu ning vastuoluline mõju inimestele ja kultuuridele lubab sotsiaal- ja humanitaarteadlastele lõputut tööpõldu. Samas ei ole antropoloogid nende protsesside juures enam ammu ainult passiivses, vaatlevas rollis, vaid üha olulisemaks on saanud ka otsene koostöö ettevõtetega, mis uusi tehnoloogiaid teenuste ja toodete näol turule toovad.
Üha suurem osa inimkonnast kasutab igapäevaselt tarbetehnoloogia viimaseid saavutusi ning ootab kannatamatult uusi tooteid ja teenuseid, mis võiks igapäevaelu veelgi mugavamaks teha. Tehnoloogiaettevõtted peavad samal ajal konkurentsis püsimiseks tegema pidevalt samme määramatusse, sest kunagi ei ole teada, kuidas tarbijad seninägematuid uuendusi vastu võtavad ning nendega kohaneda suudavad. Edukamad neist õpivad oma kliente tundma ja nende vajadusi täitma just humanitaar- ja sotsiaalteadlaste abil.
Ühena esimestest said sellest aru Silicon Valley ettevõtted. Alan S. Brown kirjeldab põnevas artiklis, kuidas 30 aastat tagasi ei mõistnud kontoriseadmete tootja Xerox, miks nende kõige uuem koopiamasin mudelinimega 8200 ei suutnud tarbijate seas erilisi laineid lüüa. Kuigi ettevõtteni olid jõudnud kaebused seadme kasutusõpetuse keerukuse kohta, ei uskunud vastutavad juhid, et viga saaks olla ettevõttes, vaid süüdistasid hoopis oma kliente õppimisvõimetuses ja rumaluses. Xeroxi õnneks oli firma palgal ka nooruke antropoloog Lucy Suchman (praegune Lancasteri ülikooli antropoloogiaprofessor), kes lähenes probleemile teise nurga alt. Ta lasi paigaldada ühe 8200 seeria koopiamasina Xeroxi peakontorisse ning pani masina juures toimuvat salvestama videokaamera. Kui juhtkonnale demonstreeriti videot, kus kaks enda teadmata filmile jäänud töötajat, kellest üks oli tehisintellekti ja teine arvutikeelte arendamisega tegelev teadlane, üritasid seadet tund aega tulutult tööle saada, pidid nad möönma, et uue mudeli ebaedu taga ei olnud mitte klientide ebakompetentsus, vaid ettevõtte puudujäägid uue tehnoloogia vahendamise oskustes. Koopiamasinale lisati lihtne ja loogiline juhendsüsteem ning müüginumbrid hakkasid kasvama. (Brown 2012:33-34).
Lisaks uue tehnoloogia kasutajasõbralikuks muutmisele võib tehnoloogiafirmadel antropoloogide abi vaja minna ka uute toodete loomisprotsessis, näiteks isegi pesumasinale pesurežiimide valimisel. Eelmise aasta suvel oli mul võimalus külastada Samsungi Euroopa innovatsioonikeskust Londonis, kus ettevõtte Elustiiliuuringute Euroopa üksuse juht selgitas, kuidas antropoloogide kaasabil läbi viidud uuringute põhjal tehti selgeks suuremate Euroopa turgude tarbijate rõivaste materjale ja kvaliteeti puudutavad eelistused. Näiteks saadi uuringu tulemustest teada, et kui Saksamaal ja Suurbritannias hindavad inimesed peamiselt riiete funktsionaalsust, siis Itaalias ja Prantsusmaal väljendavad rõivad rohkem inimeste identiteeti ning seetõttu ka kasutusel olevad materjalid varieeruvad rohkem. Sellest tulenevalt pidi Samsung väga täpselt läbi mõtlema oma vastavas regioonis müüdavate pesumasinate pesuprogrammide valiku, et katta võimalikult optimaalselt võimalikult paljude turgude vajadused. Teise, samuti antropoloogide kaasabil läbiviidud uuringu tulemuste põhjal hakati Hong Kongi turul panustama pealtlaetavate pesumasinate müügile, kuna need võtavad suurlinna ülipisikestes korterites eestlaetavatest pesumasinatest vähem ruumi. Pisiasi, kuid viis müüginumbrid kiiresti üles.
Tarbetehnoloogia ei puuduta aga muidugi ammu enam ainult füüsilisi seadmeid, vaid üha rohkem ka virtuaalseid kaupu ja teenuseid. Interneti ning kommunikatsioonitehnoloogiate plahvatuslik areng ja levik on loonud inimestevaheliseks suhtluseks mitmeid uudseid viise, samas võivad tarbijate ootused ja ka kohanemisvõime erineda suurel määral sellest, mida nende uute tehnoloogiate pakkujad on endale ette kujutanud.
Huvitavaks näiteks on internetipõhiste sotsiaalvõrgustike mõju puudutav uuring, mille hiljuti viis tehnoloogiafirma Intel teadus- ja arendusüksuse tellimusel läbi kümnetele antropoloogidele tööd andev Taani konsultatsioonifirma Red Associates (RedAssociates 2015).
Uuringu käigus jälgiti Shanghais ja Londonis mitu nädalat neljakümne 14–38 aasta vanuse inimese igapäevaelu ja suhtlusviise. Vaadeldavate inimeste seas oli nii neid, kes olid aktiivsed sotsiaalvõrgustike kasutajad, kui ka neid, kes neid ei kasutanud. Välitööl kogutud andmeid analüüsides avastasid uurijad, et sotsiaalvõrgustike kasutajate vahel ei teki ilma vahetu näost-näkku suhtluseta lähedasi suhteid, kuna traditsioonilised, reaalses elus loodud sõprussuhted muutuvad intensiivseks ainult peale seda, kui inimesed peavad ületama nende nimel mingeid tõkkeid nagu aeg, geograafilised vahemaad ja emotsionaalsed riskid. Ehk nagu uuringu kokkuvõttes kirjeldati: “Alles siis, kui oled isiklikult kellegi telefoninumbri küsinud, ta välja kutsunud ning ühistest plaanidest kinni pidanud, seda isegi siis, kui see on sinu jaoks olnud ebamugav, suudad sa temas suuremat usaldust äratada ning lähedasemaks sõbraks saada.” Internetipõhiste sotsiaalvõrgustike nõrkuseks on aga see, et need ei tekita sõprussuhete jaoks mitte mingeid tõkkeid. Need küll võimendavad suhtlusvõrgustike ulatust, kuid samal ajal muudavad inimestega suhtlemise barjääre madalamaks – kõik sõbrad on sotsiaalvõrgustikes võrdsed. Kuigi see on efektiivne viis uute suhete loomiseks, pole sellest juba eksisteerivate suhete süvendamisel erilist kasu. Red Associatesi spetsialistid järeldasid, et praegu levinud veebipõhised sotsiaalvõrgustikud on oma potentsiaali arvestades alles lapsekingades, kuna ilma sisseehitatud tõketeta ning näost-näkku rääkimise võimaluseta on need kasutatavad ainult pealiskaudseks igapäevasuhtluseks.
“On olemas palju võimalusi teenuste jaoks, mis võiks olla ehitatud sügavamate sõprussuhete loomist lubavaid tööriistu ja suhtlusviise silmas pidades. Need teenused võiks eriti hästi sobida mobiiliturule, kuna nutitelefonid saavad jälgida ja mõõta seda, kellega sa kõige rohkem aega veedad ja suhtled ning seda, kelle kontaktinfo sul olemas on,” järeldas konsultatsioonifirma.
Selge on see, et sarnased, antropoloogide kaasabil läbi viidavad tarbimist käsitlevad uuringud hakkavad üha rohkem mõjutama meie kõigi igapäevaelu. Antropoloogide olulisust on mõistnud ka ärimaailm – vastasel juhul ei maksaks mitmed tuntud suurettevõtted Red Associatesile selle teenuste eest igaüks vahemikus 250 000–300 000 dollarit kuus. Uuringufirma Maritz andmetel maksab Taani konsultatsioonifirma üks etnograafiline uuring sõltuvalt selle kestusest, sihtgrupist ja ulatusest 25 000-90 000 dollarit. Prantsuse reklaami- ja brändingufirma Landor Associates küsib aga aastapikkuse etnograafilise süvauuringu eest vähemalt 150 000 dollarit (Landor 2014).
Kirjandus:
Brown, Alan S (2012). Mechanical Engineering. August 2012. ASME.
Landor (2014). When Traditional Research Trumps Big Data. Kättesaadav seisuga 18.09.2015 veebiaadressilt http://landor.com/#!/talk/articles-publications/articles/when-traditional-research-trumps-big-data/
Volpi, Franco (2013). Technology, Humanism and Practical Philosophy. Comparative and Continental Philosophy, Vol 5, No2, November 2013, 176-188. W.S Maney & Son Ltd.
Red Associates. Case studies: Intel. Kättesaadav seisuga 18.09.15 veebiaadressilthttp://www.redassociates.com/cases/intel/