Tehtud tööd - Antropoloogia Keskus

Politsei – ja Piirivalveameti töötajate vaimse tervise uuring

Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) soovis teada, kuidas nende töötajad suhtuvad vaimse tervise murede korral abi otsimisse töökohas, kui palju nad teavad erinevate meetmete olemasolust ning milline on nende meetmete kasutajakogemus. Eesmärgiks oli välja töötada praktilised soovitused olemasoleva süsteemi arendamiseks, et see vastaks rohkem töötajate vajadustele ja ootustele.

Esimeses etapis viisime läbi veebiküsitluse kõigi PPA töötajate hulgas, et kaardistada vaimse tervise ja abiotsimise-alaseid hoiakuid ning erinevate meetmete kasutajakogemust, samuti teadlikkust olemasolevatest võimalustest. Küsitluse lõpus palusime töötajatel endil anda soovitusi vaimse tervise ja heaolu paremaks toetamiseks PPA-s. Koostasime ka kirjanduse analüüsi erinevate välisriikide praktikatest ja headest näidetest.
Teises etapis viisime PPA töötajate osalusel läbi koosloomelised töötoad, et koguda infot vaimse tervisega seotud väljakutsete kohta ning saada tagasisidet praegustele vaimse tervise toetamise meetmetele.

Seejärel sõnastasime kõige eelneva taustal põhitaipamised, esmased soovitused ja ettepanekud, millele kogusime tagasisidet ja peegeldust valideerimisseminaril, kus osalesid lisaks Antropoloogia Keskuse uuringutiimile ka PPA töötajad ja vaimse tervise eksperdid. Uuringu tulemusena koostasime uuringuraporti ja ülevaate veebiküsitluse tulemustest.

Peamised taipamised:

Politseinike vaimse tervise alaseid hoiakuid mõjutab politseikultuur. Soov vastata ühiskonna kõrgetele ootustele takistab murede korral abi otsimist. Noorema põlvkonna hulgas on siiski suhtumine vaimsesse tervisesse muutumas, vähem on nii kolleegide vahelist sildistamist kui ka üldiseid negatiivseid hoiakuid.
Organisatsioonikultuuril on suur roll töötajate vaimse tervise hoidmisel. Kaasamine ja kuulamine on olulised väärtused, et luua organsatsioonis rohkem empaatiat ja usaldust. Seeläbi paraneb ka töötajate eneseteadlikkus, sh oskus tunnetada oma piire ja hoolitseda vaimse tervise eest.
Vaimse tervise toetamise süsteemi arendamisel organisatsioonis on oluline inimkeskne lähenemine. Nii töötajatele sobiva abi pakkumisel kui ka koostööpartnerite valikul tuleks lähtuda eelkõige konkreestest inimesest ja temaga seonduvast.
Vaimsele tervise hoidmisele tuleb läheneda terviklikult. Oluline on toetuse pakkumisel arvesse võtta nii töötaja töö- kui ka eraelu, igapäevast töökeskkonda, suhteid meeskonnas jms.Uuringutulemused on sisendiks muuhulgas uue PPA vaimse tervise ja heaolu tegevuskava loomisel ning täismahus uuring PPA-le sisekasutamiseks.

Mentorlus raviteekondade kiirendiprogrammis

2024. aastal algatas Tervisekassa kiirendiprogrammi, et arendada 6 uut raviteekonda valdkondades, mis vajavad sujuvamat ja tõhusamat ravi- ning hoolduskäsitlust. Programmis osalenud meeskonnad said 5 kuu jooksul rahalist toetust, ekspertide juhendamist ja mentorite tuge, et luua standardiseeritud raviteekonnad koos mõõdikutega. Kiirendiprogrammis osalenud tiimide eesmärk oli parandada patsientide teekonda tervishoius.
Arendamist vajasid:

Kopsuvähi raviteekond
Müokardiinfarkti haige haiglajärgne raviteekond
Dementse patsiendi raviteekond
Südamepuudulikkuse raviteekond
Meeleolu- ja ärevushäirete raviteekond
Laste suurtervise raviteekond

Arenduspäevadel toimunud koolitussessioonide ja mentorluse eesmärgiks oli aidata raviteekondade meeskondadel mõista patsienti – ja ka tema lähedasi-, kirjeldada kogemusi praegusel raviteekonnal, et leida need kitsaskohad ja takistused, mis teekonda patsiendi vaates sujuvamaks teeksid.
Koolituste ja mentorkohtumiste raames toetasime tiime, andes neile teadmisi antropoloogilisest lähenemisest, kvalitatiivsetest meetoditest ja juhendades neid patsiendikogemuse uurimise protsessis. Raviteekondade arendustiimid viisid läbi koostatud uuringuplaanile tugineva uurimistöö ning analüüsisid kogutud materjali.

OLULISEMAD TAIPAMISED*:

Patsientide ja nende lähedaste kogemuse kirjeldamine praeguse raviteekonna jooksul annab kätte need kitsaskohad ja valupunktid, mille parandamisele on tarvis keskenduda arenduse käigus.
Koos protsesside kaardistamise ja suurandmete uurimisega on oluline võrrelda neid tulemusi patsiendi kogemusega, et nii tuleviku teekonda arendada selliseks, et see teekond patsiendile väärtust looks.
Saadud taipamised integreeriti raviteekondade arenduse ideedesse ja plaanidesse.

* Igal kuuel teekonnal olid mitmed oma individuaalsed taipamised, seega 0n siin kirjas ära vaid paar olulisemat üldtaipamist.

Vinni valla elanike hoiakud maismaatuuleparkide suhtes

2024. aasta detsembri eskaleerus Vinni vallas avalik konflikt seoses maismaatuuleparkide arendamisega. Kohalikus inforuumis muutus arutelu ägedaks ja polariseerituks kogukonna, kohaliku omavalitsuse ja arendaja vahel ja Antropoloogia Keskus aitas mõista, kuidas kohalikud inimesed tegelikult mõtlevad ja tunnevad. Tellijaks oli vald, kes soovis saada sõltumatut ja mitmetahulist vaadet kogukonna arvamustest, et kujundada edasisi otsuseid informeeritult ja tasakaalukalt. Eesmärgiks oli tuua esile seni varju jäänud vaated ning mõista elanike muresid, ootusi ja hoiakuid seoses tuuleparkide rajamisega.

Uuring toimus kahes etapis. Esmalt korraldati koostöös Norstatiga kvantitatiivne küsitlus, millele vastas ligi 320 inimest. See andis laiapõhjalise ülevaate elanike arvamustest ja hoiakutest. Teises etapis viidi läbi lühiintervjuud ja fookusgrupid (3) enam kui 60 inimesega üle kogu Vinni valla. Intervjuude käigus uuriti, millised väärtused, kogemused ja hirmud kujundavad elanike seisukohti.

Fookuses oli mitte ainult see, mida inimesed arvavad, vaid ka miks nad nii arvavad – millistest eluolulistest ja maailmavaatelistest kaalutlustest nende positsioonid lähtuvad. Kuulati ära nii arendusi pooldavad kui ka vastustavad inimesed, püüdes mõista, mis neid motiveerib ja milliseid lahendusi nad sooviksid.
Tulemused esitati Vinni vallale kokkuvõtva ja detailse slaidikavana.

Peamised taipamised:

Sotsiaalmeedias ja pärielus toimuv on väga erinev. Sotsiaalmeedias on pildil tervisemõjud, päris elus toimetulek ja kasvav vahe linnade ja ääremaa vahel.
Inimesed tahavad tuuleparkidest rohkem teada. Vinni valla elanikud soovivad, et valla ametnikud (või arendajad) aitaksid neid infokülluses orienteeruda ja aitaksid leida usaldusväärseid allikaid.
Tuuleparkide aruteludel võtab sõna häälekas vähemus. Tuuleparkide osas väljakujunenud arvamusega inimesed tunnevad, et neid ei kuulata. Oma seisukohta alles kujundavad inimesed ei leia usaldusväärset infot ja pooldajad on ründava arutelukultuuri tõttu taandunud. Elanikud tunnevad, et avalik seisukoht on kujundatud hääleka vähemuse poolt, kellest enamik ei ela mõjualas.
Arutelud peavad minema külade tasandile. Kuna vald on suur ja kogukonnad eraldiseisvad, siis valla elanikud sooviksid suuremal määral kaasa rääkida, kuidas vallale laekuvaid kompensatsioone võiks kasutada. Nad soovivad veenduda, et nendest võidaksid nii erinevate külade inimesed kui ka hajaasustuse elanikud. Soovitakse individuaalseid arutelusid arendajaga, millist kasu nad kogukonnale ja igale leibkonnale eraldi saaksid pakkuda.

Tellija – Vinni vald – kasutab uuringu tulemusi kohaliku arengu kavandamisel ja avaliku arutelu suunamisel. Projekti väljundid aitavad paremini mõista, kuidas kujundada läbipaistvat ja arvestavat planeerimisprotsessi ning kuidas kaasata vaikivat enamust, kes seni on olnud infosulus või kõrvalejäetud. Eesmärk on, et tulevikus tehtavad otsused ei lähtuks üksnes valjust vastasseisust, vaid peegeldaksid kogukonna tervikvaadet.

Meeste väikse osakaalu põhjused hariduse, tervise ja heaolu valdkonna õppurite ja töötajate hulgas

Projekti tellijaks oli Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle eesmärgiks on tõsta soolist osakaalu EHW ehk hariduse, tervise ja heaolu valdkonnas. Meie rolliks oli leida selgitused ja põhjused meeste väikesele osakaalule hariduse, tervise ja heaolu valdkonna (EHW) õppurite ja töötajate hulgas ning seeläbi tuvastada, millised tegevussuunad aitaksid soolist tasakaalu suurendada.

Lisaks sihtrühmauuringule viis meie projektipartner Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar läbi registriandmete statistilise analüüsi ning väline ekspert, Tallinna Ülikooli soouuringute dotsent Kadri Aavik koostas kirjanduse ülevaate.
Uuringusse kaasasime 20 sihtrühma kuuluvat meest, kes on kas EHW valdkonna tudengid, õpingud katkestanud, nendes valdkondades hõivatud või hõivatud olnud. Osalejatega viisime läbi individuaalsed süvaintervjuud, kus rääkisime osalejate kogemusest EHW valdkonnas ning ühiskondlikest arusaamadest ja väärtustest seoses meestega EHW valdkonnas, millega nad on kokku puutunud.
Soovituste väljatöötamiseks korraldasime kaks 3-tunnist koosloome töötuba, kus osalesid EHW valdkondade haridustöötajad, ülikoolide esindajad ja tööandjad, aga ka poliitikakujundajad ja valdkonnaeksperdid.
Uuringu põhjal valmis põhjalik raport, mis sisaldas kirjanduse ülevaadet, statistilist ülevaadet, sihtrühmauuringu tulemusi ning välja töötatud soovitusi EHW valdkonnas soolist tasakaalu soodustavateks tegevussuundadeks.

PEAMISED TAIPAMISED:

Empaatia ja soov inimesi aidata on keskne motivaator, mis ühendab hariduse, tervise ja heaolu valdkonnas tegutsevaid mehi ning mis aitab meestel valdkonnas püsida. Hooliva maskuliinsuse ideaali tugevdamine ühiskonnas aitaks meeste rolli hooletöös normaliseerida.
Isegi kui mehed ei taju teadlikult n-ö meeste ja naiste tööde ja rollidega seotud stereotüüpseid arusaamu, võivad need valikuid alateadlikult siiski mõjutada. Näiteks ei tule meestele EHW valdkond enda jaoks võimaliku valikuna sageli pähe. See näitab, kui tähtis on tegeleda ühiskondlike hoiakutega.
Tõsta tuleks ka teadlikkust EHW valdkonna erialade ja ametite kohta. Nende kohta on ühiskonnas levinud mitmeid valearusaamu, nii töö sisu kui ka inimeste kohta, kellega töötatakse. See mõjutab valdkonna mainet ja inimeste soovi seal töötada.
EHW valdkonda jõudmisel on oluliseks isiklik kogemus valdkonnas ja kokkupuude eeskujudega, mis peaks olema senisest süsteemsem. Just tänu isiklikule kokkupuutele võidakse end esimest korda valdkonnas ette kujutada. Positiivsed eeskujud aitavad murda soostereotüüpe ja motiveerida mehi kaaluma karjääri EHW valdkonnas.
Meeste vähese osakaalu põhjuseks EHW valdkonnas ei ole soopõhised takistused – mehed tundsid, et nad on hoopis eelisseisus. Suur osa probleemidest – nagu madal palk, intensiivne töö ja vajalike tugisüsteemide puudumine – pole meestekesksed, vaid üldised. Nendega tegelemine aitaks tõsta inimeste, sh meeste hulka valdkonnas.

Tellija kasutab projekti tulemusi tegevussuundade arendamiseks, mille eesmärgiks on soolist tasakaalu hariduse, tervise ja heaolu valdkonnas tõsta. Näiteks valmistatakse parasjagu koos Töötukassaga ette koolitusprogrammi karjäärispetsialistidele, et tõsta nende teadlikkust stereotüüpidest ning julgustada poisse ja karjääripööret teha soovivaid mehi EHW valdkonna erialasid valima.
Täismahus lõppraporti leiab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt.
Loe ka ministeeriumi pressiteadet.

Uuringut kaasrahastati Euroopa Sotsiaalfondi 2021-2027 vahenditest.

Kogukondlik vaade: uue elamukvartaliga seotud hoiakud ja arvamused

Kliendi tagasiside

“Antropoloogia Keskuses leidsime endal professionaalse partneri, kes aitas meil oma probleemküsimust paremini püstitada ning viis läbi antud teemal kaardistuse. Tulemused pakkusid palju mõtteainet ning said aluseks meie tegevuskavale. Pole vahet, kas vajate abi mõne strateegilise kitsaskoha läbilahendamiseks või vajate laiapõhjalist kvalitatiivset uuringut, soovitan kindlasti Antropoloogia Keskust.”

Herdis Pärn Metro Capitali turundus, müük, kommunikatsioon

Metro Capital rajab Pirita tee 28 aadressile uue Marienbergi elamukvartali. Piirkonna arengu osas on kogukonnas tekkinud mitmesuguseid nägemusi ja seisukohti. Seetõttu soovis arendaja paremini mõista kogukonna erinevaid vaateid ja ootusi piirkonna tuleviku osas. Antropoloogiline kaardistus aitas saada nendesse teemadesse esmase sissevaate.

Tegemist oli väikesemahulise, avastava (ingl. k exploratory) kaardistusega, mille eesmärk oli teada saada, mis laadi arvamusi ümbruskonna elanikel võib esineda. Viisime läbi mõned lühemad osalusvaatlused piirkonnas, individuaalintervjuud, ühe paarisintervjuu ja ühe grupiintervjuu. Osalejate seas oli nii neid, kes olid arenduse suhtes positiivselt meelestatud kui ka neid, kes selle vastu.

PEAMISED TAIPAMISED:

Kuigi pea kõik osalenud leidsid, et messikeskuse ala võiks muutuda, eristub laias laastus kaks arusaama, kuidas see peaks toimuma: osa näevad seal hea meelega kortermajade piirkonda, teised aga rekreatsiooniala.
Inimesed, kes planeeritava arendusega päri on, leiavad, et piirkond vajab võimalusi igapäevavajaduste katmiseks kodu lähedal, sh sotsiaalset taristut. Oodatakse inimkeskset ja multifunktsionaalset linnaruumi, mis ei soodustaks autokesksust.
Inimesed, kes väljendasid muret kortermajade rajamise pärast piirkonda, viitavad liiklusprobleemide süvenemisele, Lauluväljaku kui paiga tähendusele ja laulupidude logistikale. Peetakse oluliseks varasemaid arenguvisioone ja lubadusi, mis nägid piirkonda pigem linlastele avatud rohealana, kuhu võib rajada vaid eramuid.

Konsultatsioon andis kliendile parema tunnetuse sellest, mida ümberkaudsed inimesed linnaruumi arengust ja oma kodupiirkonnast arvavad ning millised väärtused ja võimalused on neile elukeskkonna juures olulised. Need teadmised aitavad planeerida kommunikatsiooni- ja kaasamistegevusi ning kujundada elukeskkonda, mis arvestab erinevate osapoolte vajaduste ja väärtustega ruumiloome põhimõtete rakendamisel.

07_Krulli-kvartal_OHT2022_evertp-5-of-19-2400×1601

Krulli kvartali kogukonnauuring

2024. aasta sügisel viisime Krulli kvartali arendajatele läbi kogukonnauuringu. Arendajate soov oli teada saada, millist piirkonda Kalamaja ja Kopli piiril asuva Krulli kvartali näol soovitakse, millised on sellega seotud ootused ja vajadused, aga ka milline on inimeste arvates hea ja mõnus elu-, äri- ja vabaajakeskkond ning Põhja-Tallinna piirkond tervikuna. Projekti eesmärk oli mõista, millised on koostööpartnerite ja ümbritseva kogukonna nägemus ja ootused piirkonna arengule ja arendusele.

Kombineerisime erinevaid antropoloogilisi meetodeid, mis võimaldas teemale läheneda erinevate nurkade alt ning saada terviklik pilt ja tunnetus piirkonnast ning selle inimestest. Keskendusime kahele suuremale grupile: ümbritsev kogukond (piirkonnas elavad inimesed) ning äri- ja koostööpartnerid, sh Wise, kelle uus kontor Krulli kvartalis äsja avati.

Samuti viisime läbi vaatlusi Kalamaja ning Krulli kvartali piirkonnas. Vaatluste käigus vestlesime inimestega tänaval ja poodides, lisaks ka erinevate teenusepakkujate juures. Wise’i töötajate kaasamiseks osalesime uue kontori tutvustamise ringkäikudel. Lisaks tegime süvaintervjuusid praeguste piirkonna elanike või potentsiaalsete Krulli kvartali külastajate ning teenuste kasutajatega. Praeguste rentnike-koostööpartneritega viisime läbi grupiintervjuu ning vestlesime laiema pildi saamiseks ja konteksti loomiseks Põhja-Tallinna linnaosa kogukonna kaasamise osakonna kultuuritöö spetsialisti ja linnaosa arhitektiga.

Projekti tulemusi esitlesime Krulli kvartali arendustiimile ning nende koostööpartneritele ja andsime üle ka valminud kokkuvõtte.

PEAMISED TAIPAMISED:
– Inimeste ootused ja vajadused muutuvad elukaare jooksul – seega peab linnaruum olema piisavalt paindlik ja suutma neid muutusi toetada.
– Perede igapäevased praktikad ja tegevused sõltuvad väga palju lastest; laste kasvades praktikad muutuvad ja arenevad koos lastega. Igapäevaseid ja ka suuremaid otsuseid tehakse sellest lähtuvalt.
– Eakad ei ootagi enam, et linnaruumi arendused või muud tegevused oleksid kuidagi neile suunatud või nende peale mõtleksid; nad on justkui kõigega rahul ja leplikud.
– Kaasamine on uus normaalsus. Inimeste ootused kaasaegsele linnaruumile on kõrged ning teadlikkus kasvab. Soovitakse olla informeeritud ümbritsevatest arengutest ning on tähtis, et linnaruumi arendamisel arvestatakse erinevate sidusrühmade vajadustega. Eriti pikaajaliste ehitus- ja arendusprojektide puhul on protsessi kaasamine väga oluline.
– Kiirelt arenevates piirkondades tekib “ehitusväsimus“, sest igapäevaelu on pidevalt häiritud ja n-ö ilusat tulevikku ei jõua ära oodata.
– Kalamaja elanikud hindavad kogukondlikkust ning piirkonna mõnusat ja õdusat atmosfääri. Samal ajal on piirkond erinevate arenduste läbi muutunud – uus, moodne maailm võib tunduda võõras neile, kes sinna algselt kolisid.
– Muutused tekitavad inimestes hirme: kardetakse, et gentrifikatsiooniga kaasnevad sotsiaalsed ja kultuurilised muutused.
– Ligipääs merele ja rohelisele keskkonnale on inimeste jaoks olulised – tuleb leida nutikaid lahendusi, et linnakeskkonda ja loodust integreerida.
– Autod linnaruumis on jätkuvalt emotsionaalne ja polariseeriv teema, kuid projektis ilmnes, et kohalike autokasutus on minimaalne ning tekkis küsimus “Kes see Kalamajas autoga sõidab?”
– Ankurrentnikud ja teenusepakkujad mängivad olulist rolli kvartali identiteedi ja kuvandi loomisel. Need valikud annavad signaali, millistele sihtrühmadele kvartalit arendatakse ja kellele pakutavad tegevused on suunatud.

Tulemusi kasutatakse Krulli kvartali arenduste planeerimisel ja elluviimisel. Need on sisendiks teistele koostööpartneritele ning kogukonna kaasamiseks.

Palunabi.ee veebilehe kasutajauuring

Kliendi tagasiside

“Antropoloogia Keskus on lahendustele orienteeritud koostööpartner, kes peab kinni antud lubadustest ja tähtaegadest. Koostöö oli konstruktiivne ja probleemivaba.”

Liis Toom Sotsiaalkindlustusamet, ekspert

Projekti viisime läbi 2024. aasta septembrist detsembrini Sotsiaalkindlustusametile. Kasutajauuringu eesmärgiks oli saada abivajaja (sh potentsiaalse) tagasiside Palunabi.ee veebilehele, kasutusmugavusele, esitatud info piisavusele ja arusaadavusele (sh lihtsusele), et loodud sisu vastaks kasutaja vajadustele, seda paremini struktureerida ning lehte levitada ning ühtlasi muuta see kasutajale atraktiivsemaks.

Kasutajauuringuks osalejate värbamine toimus Norstati Eesti veebipõhise paneeli kaudu, küsitlusuuringus osales 1000 inimest.
Kasutajatestimise etappi kaasasime küsitluse täitnud sihtrühmast 13 inimest. Kõigi testijatega tegime individuaalse süvaintervjuu videokõne kaudu, kus nad jagasid intervjueerijaga veebilehel ringi liikudes ja testülesandeid lahendades oma ekraani. Veebilehe eri versioonide kohta tagasiside saamiseks tegime testimisi arvutiversioonis ja telefonivaates.
Intervjuus küsisime osalejatelt veebilehele tagasisidet (esmakasutajatelt värskeid muljeid ja varasema kogemusega kasutajatelt tagasisidet eelneva kogemuse põhjal), lisaks lahendasid osalejad testülesandeid, kus nad pidid veebilehelt kujuteldava stsenaariumi põhjal infot otsima.
Projekti väljundiks said raport ja kasutajateekonnad.

PEAMISED TAIPAMISED:

Riiklike teenuste veebilehtede puhul on väga oluline kaasatus – info peaks olema kättesaadav ja ligipääsetav erinevatele vanuserühmadele (sh lapsed ja eakad), sugudele, haavatavatele rühmadele, erineval tasemel arvutioskustega ja eri keelt rääkivatele inimestele.
Inimesed otsivad infot enda või lähedase olukorrast lähtuvalt. Inimestelt ei saa oodata, et nad oskaksid enda olukorda ise määratleda või kategoriseerida, vaid nad tuleks isikliku kogemuse põhjal õige infoni juhatada.
Järjest rohkem ollakse harjunud veebilehtede külastamiseks telefoni kasutama, infot kiiresti leidma ning eeldatakse, et otsingufunktsioon toimib sarnaselt guugeldamisega. Veebilehte arendades tuleks tähelepanu pöörata kindlasti telefoniversioonile, otsingufunktsioonile ja info leidmise kiirusele.
Väärtuslikuks infoallikaks on inimeste kogemuslood, mis kõnetavad lugejat ning tekitavad samastumise tunde. Lugude jutustamine ja tõsielulised näited aitavad ka keerulisematest teemadest aru saada.
Kasutajakogemuse uurimine on väga vajalik, kuna ametnikel on sedavõrd sügavad valdkondlikud teadmised, et neil on raske end tavakasutaja rolli asetada.Tellija korraldab veebilehe arendamiseks disainihanke, mille probleemipüstituseks ta sai meie uuringust sisendit. Lisaks tegelevad Sotsiaalkindlustusameti töötajad uuringust selgunud murekohti ja meie ettepanekuid arvesse võttes veebilehe sisu uuendamisega, et muuta seda külastajatele arusaadavamaks ja infot kergemini leitavaks.

Uuring viidi läbi Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismide programmperioodi 2014-2021 kahepoolsete suhete fondi raames ellu viidava projekti „Improving the quality of victim support services” (2014-2021.1.01.24-0044) raames.

Konsultatsioon ja koosloome töötuba energiakontsernile Utilitas

Energiakontsern Utilitas soovis kaasata töötajaid oma inimõiguste, mitmekesisuse ja kaasatuse poliitika väljatöötamisse. Toetasime Utilitast selles protsessis töötajatelt sisendi kogumisel, mis aitaks mõista nende hoiakuid ning ootusi. Aitasime näha võimalusi, kuidas poliitikas kajastatud põhimõtted võiksid praktiliselt organisatsiooni protsessides ja juhtimises rakendatud olla.

Koostöös Utilitase keskkonna ja jätkusuutlikkuse ning personalivaldkonna eestvedajatega viisime läbi küsitluse ja koosloome töötoa, mis andsid kinnitust, et üksteist austav organisatsioonikultuur läheb ettevõtte inimestele korda ja iseloomustab ka Utilitase senist toimimist. Töötoas hõlbustasime arutelusid selle üle, millised peaksid olema ühised kokkulepped mitmekesise kollektiivi kaasatuse toetamiseks.

IKT Õppe arendamine üldhariduses ehk ProgeTiigri programmi uue perioodi planeerimine

Aitasime Haridus- ja Noorteameti ProgeTiigri meeskonnal planeerida uut Euroopa Liidu rahastusperioodi. Viisime koos meeskonnaga läbi minivälitööd, koosloometöötoad ning valideerimisseminari, mille tulemusel valmis tegevuskava uueks perioodiks. Tegevuskava koostamise käigus analüüsisime IKT õppe rolli üldhariduse ning erinevate osapoolte võimalusi ja vajadusi.

Osapoolte vajaduste ja ootuste kaardistuseks ning praeguste kitsaskohade ja parimate praktikate välja selgitamiseks tegime etnograafilistel meetoditel välitöid, et mõista probleemkohtade olemust ning arengupotentsiaali. Viisime läbi 4 intervjuud kohalike omavalitsuste esindajatega ja lastevanematega, mis võimaldasid saada esmast sissevaadet ning pakkusid viljaka pinna edasiste tegevuste planeerimiseks ja probleemidele lahenduste otsimiseks. Seejärel viisime läbi kaks koosloome töötuba ligikaudu 30 valdkonna eksperdiga ning ühe valideerimisseminari.

Lõime ühise ruumi probleemide sõnastamiseks, lahenduste leidmiseks ja kokkulepete sõlmimiseks ProgeTiigri programmi osapooltele, kasutades selleks erinevaid hõlbustavaid lõuendeid. Koosloome töötuba oli kasulik nii kaasamise kui kommunikatsiooni eesmärkidel. Töötubades olid esindatud nii eksperdid Tallinna ja Tartu Ülikoolist ning erialaliitudest nagu EIÕPS ja Haridustehnoloogide Liit, Haridus- ja Noorteametist ning Haridus- ja Teadusministeeriumist. Eesmärk oli ühiselt läbi rääkida ja kaardistada ootused ja vajadused, sõnastada eesmärgid ja visandada vajalikud tegevused uueks perioodiks.

OLULISEMAD TAIPAMISED:

IKT õppe arendamisse peavad panustama nii riik, KOV-id kui ka koolid. Seni ei ole KOV seda süsteemselt pigem teinud ja ei tunneta endal vastutust.
IKT õppe seis koolides oleneb väga palju koolijuhist ja tema initsiatiivist. Kui koolijuht on IKT teemadest huvitatud töötab ta selle nimel, et koolis oleksid vastavad pädevused ja õpilastel erinevad võimalused.
IKT õpetajate ja IKT vahendite osas võiksid erinevad osapooled teha enam koostööd. Häid näiteid leiab koolide ja kutsehariduskeskuste koostööst ja erasektori ning koolide koostööst. Seni on aga vastav koostöö olnud pigem üksikisiku initsiatiivil põhinev. Arvestades IKT õpetajate vähesust ja tenoloogia kallidust, võidaks koostööst kõik osapooled, eelkõige aga õpilased, kes vastavad pädevused omandaksid.
IKT õppe raames peaks enam tähelepanu suunama küberturvalisusele, eetikale ja AI-le. Vastavaid teadmisi vajavad nii õpetajad kui ka õpilased.
IKT oskuste omandamisel on oluline roll ka lastevanematel, kuna seadmeid kasutatakse nii koolis kui ka kodus. Seni pole vanematele süsteemselt programme või infot pakutud.

Projekti tulemusena valmis kõikide osapooltega koos loodud tegevuskava Euroopa Liidu uue perioodi ressursside kasutamiseks.

Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu strateegia konsultatsioon

Kliendi tagasiside

“Oleme väga rahul koostöö ja tulemusega! Antropoloogia Keskuse lähenemisviis andis meile valdkonna kohta teadmist, mida me ise ei oleks osanud otsima minna, kuid mis andis strateegia loomesse väga olulise ja väärtusliku sisendi. Lisaks – partneri kaasamine strateegia loomesse oli kindlasti õige otsus ja aitas hoida head tasakaalu väljakutsete ja ambitsiooni, organisatsioonisisese ja -välise vaate vahel. Aitäh!”

Katre Savi Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu juhatuse liige

2024. aasta maist-septembrini õppisime tundma Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liitu, sektoreid ja liikmeid ning hõlbustasime fookuse leidmist järgmiseks arenguperioodiks. Kolme kuu jooksul töötasime koos ETPLi nõukogu ja liikmetega, külastasime valdkonna olulisi ettevõtteid ja rääkisime nende juhtidega, õppisime tundma valdkonna eestkõnelejad ja peamiseid väljakutseid. Liidu strateegia on aluseks ETPLi tuleviku tegevustele, aidates hoida suunda, teha valikuid ning põhjendada olemasolu.

Eesmärgiks oli toetada Liidu tegevjuhti strateegia protsessi läbiviimisel, strateegia eesmärkide sõnastamisel ja ühtse terviku loomisel. Projekt hõlmas vaatlust liidu kevadisel koosolekul, intervjuusid sektori juhtidega ja koosloomet nõukogu liikmete ning valdkonna esindajatega, et leppida kokku ETPLi uued arengusuunad. Väljundina andsime tellijale üle intervjuude teemade kaardistuse, detailsed slaidid peamiste taipamistega ning koosloomes sündinud materjalid.

PEAMISED TAIPAMISED:

Strateegia konsultatsiooniprotsess aitas ettevõtetel ja liidu juhtkonnal mõtestada valdkonda ajatu ja olulisena, mis paistab silma nutikate ja konkurentsivõimeliste lahenduste poolest.
Intervjuudest tuli välja, et liidu suurim väljakutse on vähene valdkondlik sidusus – liitu kuulus väike osa sektori ettevõtetest, suurfirmade esindajad olid kahtlevad liidu vajaduses ning ei tahtnud liitu astuda, mis omakorda mõjutas valdkonnas eest seismise võimalusi nii sümboolselt kui majanduslikult. Lõime strateegia ühe osana väärtuspakkumise ettevõtjatele, mis aitas liitu kuulumise kasu nähtavamaks teha ja anda Liidu tegevustele raamistiku.
Strateegia protsess võimaldas lahti mõtestada koostööd takistavad tegurid. Koostöösse usuti väärtusena, aga kohe kui teemat lähemalt avada, tulid esile usaldamatus, tihe konkurents ja oma töötajate palgaraha eest võitlemine ning rasked kogemused varasemate ühisprojektidega. Konsultatsioon võimaldas avada koostöö laetust ja raskust ning pakkuda välja praktilised sammud üksteisele lähemale tulemiseks (ülekantavate oskuste projektijuhtimine, meeskonnajuhtimine-juurutamine)
Konsultatsiooniprotsess aitas mõtestada, et sektor vajab tunnustamist ja esiletõstmist. Edulood jäävad tihti ettevõtte sisse ning seetõttu on ka valdkonna avalik kuvand tagasihoidlik. Suurem edulugude jagamine ja võimendamine nii Eestis kui sihtturgudel aitab toetada nii enesehinnangut kui leida uusi kliente.

438733876_812289204266790_5714080672933689339_n

Bauhubi tootearenduse tiimi koolitamine ja mentorlus

Bauhub on ettevõte, kes arendab digitaalset ehitusplatsi haldamise tööriista, mis koondaks kogu info ühte kohta. Eesmärgiks on muuta ehitusplatside suhtlust kiiremaks, sujuvamaks ja läbipaistvamaks. Nende tootearenduse tiimi sooviks oli mõista paremini üht oma sihtrühma – alltöövõtjaid.

Meie eesmärgiks oli neid aidata tootearenduse protsessis ning anda tiimile teadmised, tööriistad ja enesekindluse, et tulevikus iseseisvalt tegutseda.

Viisime läbi 2 koolituspäeva, kus andsime tootearenduse tiimile ülevaate antropoloogilistest meetoditest ning toetasime neid oma avastamise ja uuringuosa planeerimisel ja läbiviimisel. Vahepealsel perioodil käis Bauhubi tiim välitöödel.

Teises etapis analüüsisime kogutud materjali koos – aitasime rikkalikust materjalist leida olulisi mustreid ning tähelepanekuid ja sõeluda välja olulised taipamised, millele edasistes tootearenduste etappides toetuda. Konsultatsioonikohtumistel aitasime sõnastada veel need kohad, millele järgnevates tootearenduse projektides keskenduda.

PEAMISED TAIPAMISED:

Ehitusplatsil on väga palju MÜRA – nii otseses kui ülekantud tähenduses. Lisaks tugevatele helidele tuleb pidevalt peale uut ja sageli ka muutuvat infot, milles on raske orienteeruda. Bauhubi tööriist saab aidata seda selgemaks muuta ning seeläbi kasutajat ebavajalikust mürast säästa.
Töövoogude ja töövõtete ühtlustamise ja arendamisega tegeletakse ehitusettevõtetes vähe ning seetõttu ei toimu protsesside parandamist või ka digitaalsete töövahendite suuremal määral kasutamist.
Arendamist vajab kasutaja iseseisva õppimise toetamine, et tööriista kasutamise nn sisenemisbarjäär madalamale seada. Kaasa aitaks hea valik näidisjuhtumeid.

Rahvusarhiiv – kellele? kellega?

Kliendi tagasiside

“Kogemus oli algusest peale positiivne. Kuna projekt nõudis kümnete kolleegide kaasamist, sain abi ka sisekommunikatsiooni küsimustes ja tuge kolleegide motivatsiooni hoidmisel. Lisaks selgelt sõnastatud strateegiale saime asutuse sees ka väga positiivse koostöökogemuse.”

Liisi Taimre Turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja

Rahvusarhiiv ehk kogu ühiskonna kirjaliku mälu keskus pakub oma põhiülesannete täitmise kõrval mitmekülgseid teenuseid erinevate huvide ja soovidega sihtrühmadele. Eesmärgipärase tegutsemise toetamiseks on tarvilik asjaosaliste vahel läbi rääkida ning kokku leppida eesmärgid, kellele ja milliseid tegevusi pakutakse, kuidas tegevused suuremasse eesmärki panustavad.
Projekti käigus tegeles Rahvusarhiiv strateegia loomisega, mille jaoks oli esmalt vajalik oma sihtrühmade ootuste ja vajaduste parem tundmaõppimine. Selle käigus sai Rahvusarhiivi meeskond selgeks, millistele sihtrühmadele tuleks edasipidi keskenduda ning milline on iga töötaja panus töös sihtrühmadega.
Projekti oli integreeritud nii kvalitatiivse uurimismeetodi koolitus, sihtrühmade uurimistöös tundmaõppimise mentorlus kui ka konsultatsiooni, peegeldades arendusplaane. Konsultandi ja mentori eestvedamisel koostasime uurimisplaanid, millega said Rahvusarhiivi kaks osakonda minna sihtrühmade kogemusi kaardistama. Rahvusarhiivi meeskonnad viisid läbi süvaintervjuud ning andmetöötluse.
Arenduspäeval mõtestasid meeskonnad kogutud materjali konsultant-mentori juhtimisel. Töötubades kasutati empaatialõuendeid ja temaatilise analüüsi meetodeid, et sihtrühmade vajadustest, ootustest, aga ka takistustest ja õnnestumisest aru saada.

Taipamistest sõnastas Rahvusarhiiv strateegilise eesmärgi, valis sihtrühmad, kellele tulevikus enam keskenduda ning leidis sidusrühmad, kes eesmärke täita aitavad.
Seejärel konsulteerisime, kogudes strateegiale potentsiaalsetelt siht- ja sidusrühmadelt tagasisidet.
Projekt aitas valideerida ja kinnitada üheltpoolt Rahvusarhiivi varasemaid teadmisi. Nüüd on arhiivil olemas ka otse väljalt kogutud kogemuslood, mis aitavad hoida motivatsiooni ja sihte silme ees – kellele, kelle heaks me töötame?

OLULISEMAD TAIPAMISED

Mõisteti, et on olemas juba üks selge kogukond, kes ootab Rahvusarhiivilt võrgustikutööd ja kooskäimise koordineerija rolliga jätkamist: Rahvusarhiiv toob kokku asutustes töötavad arhivaarid.
Haridustöö on väga olulise rolliga funktsioon, mille suunas oma sihtrühma luua ja hoida tuleb Rahvusarhiivil alustavate õpetajate kaudu. Alustav õpetaja kogub endale õpetamistöös vajalikke materjale ning koostööpartnereid, kelle juurde õpilased haridusprogrammidesse tuua. Aga lisaks tuleb ajaloo üliõpilasele, kelle üks võimalik karjääritee on õpetajatöö, ka jätkuvalt pakkuda võimalust ahiivi varasalvedes uurida ja ahriivimaterjalidega töötada, et arendada tänapäeva maailmas allikakriitilist lähenemist.

Projekt oli sisendiks Rahvusarhiivi uue kogukonnastrateegia loomisele.

Tööstuse innovatsiooni narratiiv ja juhtide persoonauuring

Kliendi tagasiside

“Tööstuse ja tööstusjuhtide persoonauuring võimaldas meie tegevusele anda vajaliku sügavuse ja laiema ühiskondliku vaate. Selleks, et leida lahendus Eesti majanduse konkurentsivõime probleemile, peame kõigepealt mõistma, mis hoiab meid inimestena – eestlastena, juhtidena, ettevõtjatena – tagasi või mis meid kannustab.”

Kati Rostfeldt Eesti Tööandjate Keskliidu innovatsiooninõunik

Tööandjate keskliidu tellimusel viisime 2023 aasta augustist-septembrini läbi persoonauuringu tööstussektori juhtide seas. Projekti eesmärgiks oli aidata kaasa majandust toetava innovatsiooni narratiivi loomisele läbi sihtrühmade parema mõistmise. Keskendusime Eesti tööstus- ja tootmisettevõtete juhtidele ning kaardistasime nende suhtumist äride uuendamisesse ning lisandväärtusega toodete loomisesse.

Uuringu väljundiks said põhjalik esitlus ning kaks persoonat.

OLULISEMAD TAIPAMISED:

Uuringut läbi viies taipasime, et innovatsioonil on tööstussektori juhtide jaoks väga erinev tähendus ning ühtlasi on tekkinud vastandumine IT sektorile: “Meil tehti IT-st omaette jumal. Ei saa teha, ma ei tea riiki, mis oleks ilma tööstuseta edukas.”
Tööstussektor tunneb, et riik sunnib pika ajalooga ja edukalt lähiturgudele alltööd tegevaid ettevõtteid tundmatus suunas, otsekui innovatsioon ise olekski eesmärk ning peamiselt kuvandi küsimus. Veel tähendab innovatsioon selle valdkonna juhtide jaoks töötajate arvutikasutamisoskust, efektiivselt juhitavaid äriprotsesse, pidevat täpset ülevaadet, kallimaid tooteid, uute võimalustega kursisolemist ning töötajate lisandväärtuse tõstmist.
Tulemuste juures üllatas meid tööstusjuhtide seotus kogukonnaga. Inimkesksust väärtustasid kõik uuringus osalenud juhid, nad tundsid vastutust inimeste töökoha ja palga hoidmisel. Ausus, läbipaistvus ning parema tuleviku peale mõtlemine, sh rohepöördega kaasaminemise võimaluste leidmine, olid juhtide jaoks väga olulised.
Juhid tunnetavad, et tööstuse kuvand on Eestis negatiivne ning väline kuvand on omakorda loonud madala enesehinnangu.
Uuring näitab selgelt, et Eesti tööstus vajab ühiskondlikku kokkulepet ja visiooni, mida toetaks laiema ühiskonna usaldus ja sellega antud sümboolne mandaat, et tööstussektori arendamine Eestis on lubatud ja oodatud. Tööstussektori juhid vajavad innovatsiooni ellutoomiseks mitmekülgset tuge – nii ametnike, poliitikute, kohaliku kogukonna, meedia kui ühiskonna poolt.Uuringu tulemusi kasutas sisendina Tööandjate keskliidu innovatsiooni käivituskoja eestvedamisel kokku kutsutud töörühm, mille eesmärk on aidata kaasa siinse majandusruumi konkurentsivõime kasvule. Töörühma seisukohaks on, et see saab tulla üksnes läbi innovatsiooni ja tööstuse lisandväärtuse kasvu.
Loe ka ERRi arvamusportaalis ilmunud artiklit “Tänapäevane tööstus ei ole vaenlane, vaid liitlane.”
Samal teemal rääkisime ka Äripäeva raadio saates “Fookuses tark tööstus”.
Riigikogu Toimetistest leiab Keiu Telve artikli “Eestisisene kemplemine võtab tööstussektorilt jõu areneda ja kasvada”.

Minu parem Eesti pilootprojekti uuring ja konsultatsioon

Minu parem Eesti on pilootprojekt, mille raames tulid kokku Bolt, LHV, Tele2 ning TKM Grupp – ettevõtted, kellega suur osa Eesti inimesi igapäevaselt kokku puutuvad. Need ettevõtted panid seljad kokku, et suurendada mõju ning suunata ühiselt raha nendesse algatustesse, mis Eesti elanike jaoks päriselt oluline on, millised on valupunktid, mis lahendamist vajavad.

Pilootprojekti elluviimist toetab KOOS.io, kes korraldab infokorje, võimaldab suurettevõtetel oma klienti paremini tundma õppida ning aitab otsida algatusi, mida Minu parem Eesti võiks rahastada.

Projekti esimeses etapis viidi läbi küsitlus, et saada aimu, millised on laiemad mustrid ja olulised teemad inimeste jaoks. Aitasime KOOS.io tiimil planeerida teemasid, mille kohta küsida ning tagada, et küsimused oleks täpsed ja fookustatud, kuid ka niivõrd avatud, et etteantud raamid kedagi piirama ei hakkaks. Küsimustikule vastas 10398 inimest. Enim tähelepanu vajav teema oli vaimne tervis (sh koolilaste vaimne tervis), mida indikeeris murekohana 32 % vastajatest.

Järgmises etapis läksime teemadega veidi enam sügavuti ning vestlesime inimestega vaimse tervise teemadel. Samuti uurisime lisaks projektile veel Eesti elu-olu kohta üldisemalt, rääkisime ettevõtete rollist ühiskonnas ning mida tema sooviks, et vaimse tervise valdkonnas ära tehtaks.

OLULISEMAD TAIPAMISED:

Koostöökultuur nii inimeste kui ettevõtete vahel vajab Eestis arendamist. Samas Minu parem Eesti on hea näide, kuidas see muutuma hakkab.
Vaimse tervisega tegelemisel on tarvis süsteemset muutust ja terviklikumat lähenemist.
Vaimne tervis on nii alarahastatud valdkond, et juba väike toetus aitab palju ära teha.
Toetust vajavad nii lapsed ja noored kui ka täiskasvanud – viimased ka ei oska endaga toime tulla või enda lähedast aidata.

Kujutava kunsti mõju Eesti ettevõtete töökeskkonnas

Kliendi tagasiside

“Julgustan kõiki organisatsioone appi kutsuma antropolooge, et keerulisi teemasid paremini mõista. Meil läbi viidud uuringu tulemused olid väga mõtlemapanevad. Nägime, et sellise uurimismeetodi kaudu on inimesed avatumad ja julgemad rääkima teemadest, mida muidu ei tihataks välja tuua või mida meie ei oskaks küsida. Oleme väga tänulikud Antropoloogia Keskusele ja Kogo galeriile, et saime koos proovida midagi täiesti uut ja silmiavavat.”

Elo Võrk Telia toetustegevuste juht

Oktoobrist 2022 kuni märtsini 2024 toimunud projekti eesmärgiks oli saada teadmisi, milline on kunsti mõju töötajatele töökeskkonnas ning kas ja milliseid võimalusi näevad kunsti kaasamises töökeskkonda tööandjad. Projekt toimus koostöös partnerite, Tartu Ülikooli ja Kogo galeriiga, ning toetust saadi taotlusvoorust “Kultuuri- ja loomevaldkondades loovuurimuse toetamine”. Samuti aitasime uuringu taipamiste abil Kogo galeriil kunsti rentimise teenust edasi arendada.

Viisime läbi pilootuuringu ühes ettevõttes (Riverty) ning kolmes etapis toimunud juhtumiuuringud kahes ettevõttes – Telia Eestis ning Dioetechis – , kummaski kahes kontoris. Juhtumiuuringud toimusid kolmes etapis: enne kunstiteoste toomist töökeskkonda, vahetult pärast kunstiteoste paigaldamist ning 2–3 kuud pärast kunstiteoste paigaldamist.

Üheks meetodiks olid osalusvaatlused, mille käigus veetsime aega ettevõtte töökeskkonnas, õppisime tundma ettevõtte organisatsioonikultuuri ning pidasime töötajate ja külalistega lühivestlusi. Lisaks viisime juhtide ja töötajatega läbi süvaintervjuud, kus vestlesime lähemalt organisatsioonikultuurist, töökeskkonnast ja kunstist.
Esimese etapi fookuses oli organisatsioonikultuur, töökeskkond ja ootused kunstiprojektile. Teises etapis uurisime töötajate vahetut tagasisidet kunstiteostele. Kolmandas etapis keskendusime kunsti mõjule, aga ka organisatsioonikultuuri arengutele.

Ühes ettevõttes viisime pärast esimest etappi läbi koosloome töötoa, et kaasata töötajaid kunstiteoste valikusse.
Uuringu analüüsitulemusi jagasime Tartu Ülikooli etnoloogia osakonnaga, kellele need jäävad empiiriliseks materjaliks teadustöös. Andsime sisendit Kogo galeriile, et nende kunsti rentimise teenust vastavalt ettevõtete vajadustele edasi arendada. Lisaks jagasime ettevõtetega põhitaipamisi nende ettevõtte organisatsioonikultuuri ja kunstiprojekti tulemuste kohta.

PEAMISED TAIPAMISED:

Kunst aitab töökeskkonnas inimestel pause teha, aju ja silmi puhata, ühelt tööteemalt teisele üle minna, mõtted natukeseks töölt mujale viia, mõtteid värskendada ja töötajaid inspireerida.
Kunstiteadlikkuse kasvu soodustab see, kui jagada inimestega kunstiteoste ja kunstnike tausta ning kaasata neid teoste valikusse. Mõju isiklikul tasandil sõltub osalt ka inimese taustast, huvidest ja varasemast kogemusest kunstiga.
Kunsti võib rakendada organisatsioonikultuuri ja kaasaegse juhtimise tööriistana. Kunst võib kolleege lähendada ja panna neid uutel teemadel arutama, aga selleks on vaja ka teadlikku protsessi juhtimist ja inimeste kaasamist.
Kunsti olemasolu töökeskkonnas ja kunsti ettevõttesse toomise protsess on tähtsam kui see, millise kunstiteosega on konkreetselt tegu.Kunstil võib olla positiivne mõju müügitöös ja mainekujunduses. Kunst toimib klientidega suhtlemisel icebreaker’ina ning edastab sõnumit, et ettevõte hoolib oma töötajate heaolust.
LOE LISAKS:

15.02.2023 Karina Vabsoni (Antropoloogia Keskus) ja Liina Rausi (Kogo) artikkel “Uurijad: kunst meie lähedal soosib majanduskasvu” Äripäevas.
17.02.2023 Liina Raus (Kogo) rääkimas Äripäeva hommikuprogrammis, kokkuvõte artiklis “Kunstitaiesed kontoris teevad töötajad produktiivsemaks”.
05.07.2023 Telia online väljaandes Digitark “Ülikool, galerii ja antropoloogid uurivad kunsti mõju Telia tööruumides”.
26.01.2024 “Kaasaegse kunsti kontor”, artikkel kultuurilehes Sirp, autorid Art Leete, Madli Oras, Jaanika Jaanits, Karina Vabson, Liina Raus, Kaisa Eiche, Jana Reidla,

Digiriigi mõju Eesti ühiskonnale

Kliendi tagasiside

“Antropoloogia Keskusega ühiselt ette võetud teekond on seda tüüpi koostöö, mille puhul ei saa rääkida lihtsalt teenuse tellimisest ja osutamisest.

Keskuse antropoloogide võime panna end tegelikult meie kingadesse, mõelda ja tegutseda koos meiega – mitte lihtsalt meie jaoks – , on see, mida tegelikult igalt partnerilt ideaalis ootaks ning sellest latist läksid nad üle ikka paraja varuga.”

Taavi Linnamäe President Kaljulaidi Fondi tegevjuht

2023. aasta suvel pöördus President Kaljulaidi Fond meie poole küsimusega, kuidas digiriigi arendused, kiire digitaliseerumine ning tehnoloogia aktiivne kasutuselevõtt on mõjutanud Eesti ühiskonda. Kaljulaidi Fondi eesmärgiks on töötada välja digiriiki mõtestav ja arendav suund ning konsultatsiooniga aitasime kaasa mõelda, mis võimalusi Eesti praegune kogemus selleks annab.

Kuue kuu pikkuse konsultatsiooniprotsessi käigus töötasime ja analüüsisime läbi mõjukad valdkondlikud uuringud Eestis ja välismaal ning tõime välja põhjuslikud seosed tehnoloogia kiire arengu ning tänase Eesti ühiskonna omapärade vahel. Konsultatsioon toetus sekundaarallikate analüüsile ning peamised andmed olid „Eesti digiriigi ajaloo talletamise“ riigihanke raames valminud intervjuud digiriigi eestvedajatega, Eesti taasiseseisvumise perioodi jooksul tehtud väärtusuuringute materjal ning täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC raames kogutud info.

Konsultatsiooniprotsess koosnes igakuistest kohtumisistest ja mõttevahetustest. Projekti tulemusena valmis ka kirjalik kokkuvõte koos esitlusega, mis andis ülevaate, milline on olnud digitaliseerumise mõjust Eesti ühiskonnale ning kuidas seda tulevikus võiks põhjalikumalt uurida.

PEAMISED TAIPAMISED:

Leidsime, et Eesti riiki ja selle institutsioone usaldatakse ning demokraatlikud väärtused on tugevalt juurdunud. Eriti oluline on, et eesti inimesed on harjunud ja valmis jagama oma (isiku)andmeid riigiga. Usaldatakse riigi toetatud arendustegevusi ja uute lahendustega katsetamist.
Inimesed usaldavad tehnoloogiat ning tehnoloogiavaldkonnas tegutsevatel ettevõtetel ja spetsialistidel on hea kuvand. Riskitundlikkus uute tehnoloogiate kasutuselevõtmisel on madal ning ollakse valmis testima uusi arendusi. Eesti inimestel on kõrged ootused protsesside efektiivsusele, mugavusele ning kiirusele.
Juurdunud on pragmaatiline ja individualistlik väärtussüsteem, mis toetab teistest eristumist ning iseseisvalt töötamist. Eestis võimestati 1990ndatel noori inimesi, kes kujunesid ühiskonna eestvedajateks, juhtideks ning liidriteks; noortele inimestele vastutuse andmine on Eestis siiani esil.

Projekti käigus tõusid esile mitmed võimalused, kuidas praegu toimivast digiriigist jõuda kaasavama digiühiskonnani. Samuti töötasime välja tulevikuuringute kava, mis võimaldab digiühiskonna arengut võrrelda Eestis ja teistes riikides.

Kunstinäituste külastajauuring: Kes on kaasaegse kunsti publik?

Kliendi tagasiside

“Koostöö oli väga sujuv ja selgelt struktureeritud ning Antropoloogia Keskus usaldusväärne partner, kes peab kinni ajakavast ja kokkulepetest.

Projekti läbiviimise kokkuleppest tulemuseni jõudsime nelja kuuga, mis oli teemat ja plaanitud tegevusi arvestades tellija vaatest igati optimaalne aeg.”

Kadi-Ell Tähiste Kunstiasutuste Liidu tegevjuht

Aitasime Kunstiasutuste Liidul paremini mõista, kes on tänane kaasaegse kunsti näituste publik ja kaardistada külastajate ootusi ning vajadusi. Projektiga toetame kunstiasutuste tegevusi kommunikatsioonistrateegia väljatöötamisel, et kummutada kaasaegse kunstiga seotud müüte; samuti tõime välja ettepanekuid, kuidas parandada külastajakogemust ja lõppetulemusena tuua kaasaegse kunsti juurde rohkem publikut.

Kombineerisime erinevaid antropoloogilisi meetodeid, mis andis võimaluse võrrelda intervjuu käigus sõnastatud külastuskogemust ja tegelikku käitumist kunstinäitustel. Meetoditest kasutasime süvaintervjuusid, paikvaatlusi lühiintervjuudega ning galeriide külastust jalutuskäiguintervjuu vormis. Kokku oli uuringusse kaasatud 33 osalejat.

Uuringutulemuste esitluse järel toimus koosloome töötuba, kus kunstiasutuste esindajad ja valdkonnainimesed arutlesid selle üle, kuidas alusuuringu põhjal sündinud persoonades positiivset kuvandimuutust kaasaegse kunsti suhtes esile kutsuda ja seda ka nügida. Töötoas osales 22 kunstivaldkonna inimest üle Eesti.
Lisaks koondasime temaatilise analüüsi taipamised raportisse kokku külastajateekonna tähelepanekute ja soovituste vormis.

PEAMISED TAIPAMISED:

– Üllatuslik (nii uuringus osalenutele kui ja tegijatele) oli mõista, et kaasaegsest kunstist saadakse osa palju enam, kui inimesed ise endale teadvustavad.
– Selgus, et paljude jaoks on raske määratleda, mis on kaasaegne kunst ja mis seda ei ole. Kaasaegse kunsti kuvandit mõjutavad omakorda mõningad viimaste kümnendite mõjukad ja tooniandvad kunstnikud ning teosed, mida inimesed kasutavad, kui mõiste on segane või kontseptsioon hägus.
– Kunstinäituste külastamist ja kunsti nautimist tuleb vaadelda terviklikus süsteemis ja kontekstis – külastajateekond algab varem ja lõpeb hiljem kunstinäituse uksest. Kogemusest otsitakse elamuslikkust ning soovitakse näitusel teose juurde lugu, mis seda kontekstis tõlgendada aitaks.

Uuringu valmimist toetasid Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus ja Eesti Kultuurkapital.

Horisontaalsed prioriteedid Eesti arengukoostöö tegevustes ja mõju sihtriikides

Kliendi tagasiside

“Koostöö Antropoloogia Keskusega on professionaalne ja tulemusele orienteeritud. Lisaväärtuseks on valdkonna parimad asjatundjad, kes valdavad oma uurimisteemat hästi ning oskavad näha suurt pilti.”

Iti Aavik AKÜ projektijuht/liikmetöö koordinaator

Projekti viisime läbi oktoobrist 2023 kuni jaanuarini 2024. Antropoloogilise uuringu lähtepunktiks oli Arengukoostöö Ümarlaua (AKÜ) soov tõsta AKÜ võrgustiku huvikaitsevõimekust kestliku arengu horisontaalsete teemade – fookusega soolise võrdõiguslikkusel ja keskkonnakaitsel – osas. Eesmärk oli kaardistada, kui palju neid horisontaalseid prioriteete arengukoostöös tegelikult rakendatakse ning mis on selle mõju sihtriikides nende elluviijate ja poliitikakujundajate hinnangul.

Antropoloogilise uuringu sihtrühmaks olid arengukoostöö valdkonnaga seotud poliitikakujundajad, rahastajad ja rakendajad ning väljundiks lühiraport. Lisaks esitlesime uuringutulemusi AKÜ võrgustiku seminari raames, kus viisime lisaks ettekandele läbi uuringus välja tulnud murekohtadest lähtuva koosloome töötoa horisontaalsete prioriteetide rakendamise ja mõju hindamise teemal.

OLULISEMAD TAIPAMISED:

Horisontaalsetele prioriteetidele on vaja arengukoostöös senisest enam rõhku panna. Praegu tegeletakse keskkonnakaitse ja soolise võrdõiguslikkusega eelkõige juhul, kui projekti fookus ongi neil teemadel.
Võrdõiguslikkus on arengukoostöö horisontaalse prioriteedina rohkem esindatud kui keskkonnakaitse, eriti viimase osas oleks tarvis rakendajaid rohkem võimestada.
Horisontaalsete prioriteetide põhjalikumaks rakendamiseks peavad tulema selged suunised poliitikakujundajatelt, neist lähtuvad nii rahastajad kui ka rakendajad.
Horisontaalsetest teemadest lähtuvate tegevuste mõju aitaks kasvatada rakendajate teadmiste suurendamine nii tegevustest kui ka mõju hindamisest.
Mõju hindamise koha pealt on nii poliitikakujundajatel kui ka rakendajatel arenguruumi – kui praegu on hindamine pigem tulemuste tasandil, siis edaspidi võiks liikuda pikemaajalise mõju tasandile.
Nii poliitikakujundajad kui ka rakendajad peavad horisontaalseid prioriteete oluliseks ning leiavad, et neid tuleks senisest põhjalikumalt käsitleda ja rakendada. Tellija jagab uuringutulemusi arengukoostöö valdkonna poliitikakujundajate ja rakendajatega, et nad saaksid tutvuda raportis esitatud uuringutulemuste ja erinevatele sihtrühmadele suunatud soovitustega. Lisaks kasutab tellija uuringutulemusi ja nende põhjal valminud soovitusi võrgustiku töö koordineerimiseks, korraldades näiteks koolitusi teemadel, mille teadmistes rakendajad puudujääke tajuvad.

Mulgimaa kultuuripiirkonna toetuste mõju

Kliendi tagasiside

Antropoloogia Keskus on usaldusväärne ja tegus partner. Tööka ja usina naiskonna poolt läbi viidud uuringud on aidanud kogukondadel mõtestada pärimust peres, kogukonnas kui ka kultuuripildis laiemalt ning aidanud kaasa ja julgustanud oma identiteedi üle mõtisklema.
Antropoloogia Keskuse poolt läbiviidud uuringud on hea materjal, mille põhjal analüüsida meie pärimuse tervist, traditsioonide järjepidevust ja edasiarengut.

Margit Salmar Toetusmeetmete osakonna juhataja

2024. aasta sügisel viisime Eesti Rahvakultuuri Keskuse tellimusel läbi uuringu, mille eesmärk oli mõista, kuidas Mulgimaa pärimuskultuuri toetusmeetme tegevused on aidanud kaasa pärimuse jätkusuutlikkusele ning kuidas suunata sihte kultuuripoliitika kujundamisel. Samuti oli mõjuanalüüs oluline kogukonnale, et tagasivaatena analüüsida toetust saanud tegevuste mõju pärimuse hoidmisele Mulgimaal.

Tegemist oli eelkõige kvalitatiivse uuringuga, millesse kaasati individuaal- ja grupiintervjuude kaudu kokku 29 Mulgimaa kultuuri- ja hariduselu eestvedajat, sh kohalike omavalitsuste esindajaid. Mitmekihilisema ülevaate andmiseks põimisime analüüsis intervjuudega kogutud empiirilist materjali dokumendianalüüsiga.

Põhitaipamised:

Mulgi kultuur on viimasel paarikümnel aastal rohkem nähtav ning kasutatav (nt ettevõtluses). Teisalt tajutakse mulgi identiteeti erinevalt. Kes igapäevaselt ”mulgindusega” kokku ei puutu, ei pruugi mulgi kultuuri väärtustada.
Eesti Rahvakultuuri Keskuse vahendatud Mulgimaa pärimuskultuuri toetusmeedet peavad uuringus osalejad asendamatuks ressursiks.
Noorte vähene huvi mulgi pärimuskultuuri vastu on üks suuremaid murekohti pärimuskultuuri säilimisel. Ühtlasi ollakse eriarvamusel selles osas, kuidas ja millist osa pärimusest tuleks noortele edasi anda(”kaasaegne” vs ”algupärane”).
Mulgi kultuuri edendamine sõltub suuresti eestvedajate olemasolust. Tuleks läbi mõelda, kuidas väärtustada ning kaasata kohapealseid sädeinimesi ning pärimuskultuuri spetsialiste.
Pärimuskultuuri edendamine nõuab uuringus osalejate hinnangul pikka vaadet ja erinevate inimeste ning institutsioonide ja kohalike omavalitsusjuhtide omavahelist tõhusat koostööd.

Projekti tulemused on kajastatud raportis, mille lõpus on välja toodud ettepanekud ja soovitused Mulgimaa pärimuskultuuri edendamiseks Eesti Rahvakultuuri Keskusele, kui ka ideid, mis võivad kasulikud olla kohalikele omavalitsustele, kultuurielu eestvedajatele või kogukonnale. Raportit on võimalik lugeda Eesti Rahvakultuuri Keskuse kodulehel. Uuringu esitluse ühe osana viisime mulgi kogukonnale läbi arutelu, mille käigus tutvuti raportis välja toodud väljakutsete ja lahendusettepanekutega ning arutati, millised ideed oleksid tehtavad ning kuidas neid edasi arendada.

*Kaart on pärit Mulgimaa Peremängu fotopangast

Eesti Keele Instituudi Sõnaveebi kasutajauuring

Kliendi tagasiside

“EKI seminaril tutvustatud Sõnaveebi kasutajauuringu tulemused olid väga head. Antropoloogia Keskus ilmutas kursisolekut meie teemadega, ja loetles järjest järeldusi, mille peale oleks ise tahtnud tulnud olla. Siit saab väärt sisendit tulevasteks arendusteks.”

Arvi Tavast Eesti Keele Instituudi direktor

Projekti viisime läbi maist septembrini 2023 Eesti Keele Instituudile, et anda sisendit 2025. aastal keeleportaalis Sõnaveeb ilmuva ÕSi ja Sõnaveebi keskkonna parenduseks mõeldud sihtide ja strateegia loomiseks. Eesmärgiks oli mõista Sõnaveebi kasutajat, kaardistada tänane Sõnaveebi kasutajateekond veebikeskkonnas, saada detailne ülevaade keskkonna kasutajamugavusest ning anda soovitusi Sõnaveebi edasiseks arendamiseks.

Tegime kümme individuaalset süvaintervjuud – viie Sõnaveebi tavakasutaja ning viie profikasutajaga. Sihtrühma valikuks saime sisendit EKI läbiviidud veebiküsitlusest kasutajate hulgas, kust saime ka tellijat enim huvitava sihtrühma kontaktid.
Süvaintervjuudes rääkisid osalejad oma suhtest eesti keelega, keeleinfomaterjalide kasutamisest ning kogemusest Sõnaveebiga; samuti näitasid, kuidas nad Sõnaveebi lehel ringi liiguvad.
Lisaks viisime läbi kuus kasutajakogemuse testintervjuud nelja inimesega, kellel Sõnaveebi kogemus puudub, ja võrdluseks kahe profikasutajaga. Testintervjuudes lahendasid osalejad Sõnaveebi keskkonnas erinevaid stsenaariume, mille abil hindasime keskkonna kasutajamugavust.

Analüüsi tulemusena valmisid kaks persoonat – tavakasutaja ja profikasutaja – , kasutajakogemuse slaidikomplekt sisendiga veebikeskkonna parendusteks ning uuringu lühikokkuvõte põhitaipamiste ja soovitustega. Lisaks esitlesime uuringutulemusi EKI siseseminaril.

PEAMISED TAIPAMISED:

Üks Sõnaveebi kasutajate põhivajadusi on sõnade kasutuskonteksti kohta info leidmine, kuna keel ja sõnade tähendusväljad on pidevas muutumises. Sõnaveebi võiks lisada veelgi rohkem teavet selle kohta, kas kasutada sõna näiteks ametlikus kontekstis, erialakeeles või on tegu kõnekeelega; milliste teiste sõnadega koos otsitavat sõna kasutatakse; millist keelekasutust esindavad näitelaused.
Inimesed kannavad guugeldamise harjumused üle ka teistele veebilehtedele. Näiteks võivad inimesed otsida sõna algvormi asemel väljendeid või terveid lauseid ning reeglite asemel näitelauseid vaadata. Sellepärast tuleb mõelda oma veebilehte kujundades ka ümbritsevale kontekstile ja seda vastavalt kohandada.
Tavakasutajal ja profikasutajal on keeleinfomaterjale kasutades erinevad vajadused. Kui profikasutaja jaoks on olulisem leida vajalik info kiiresti ja efektiivselt üles, siis tavakasutaja on vähem kriitiline ning jääb tõenäolisemalt Sõnaveebi lehele pikemalt ringi vaatama.
Inimesed soovivad lihtsat ja selget veebilehte. On oluline, et selgitused oleksid ka tavakasutajale arusaadavas piisavalt lihtsas keeles ning lehe kõigi sektsioonide sisu oleks lahti selgitatud, et vältida segadust ja info valesti mõistmist. Laiema tähelepanekuna on oluline märkida, et nende väheste kasutajate arvamus, kes oma initsiatiivil tagasisidet annavad, ei anna tervikpilti kasutajate vajadustest. Siit kerkibki esile selge vajadus kasutajauuringute järele.Tellija kasutab projekti tulemusi selleks, et luua strateegia 2025. aastal keeleportaalis Sõnaveeb ilmuva Õigekeelsussõnaraamatu väljatöötamiseks ning Sõnaveebi keskkonna arendamiseks, et see oleks kasutajasõbralikum ja intuitiivsem.

Lähisuhtevägivallaga seotud teadmised ja hoiakud päästekorraldajate ja politseinike seas

Kliendi tagasiside

“Go-to uuringufirma kui on vaja saada kvalitatiivset uuringut sügavamatel ja keerulistel teemadel. Võtavad alati vastu ning arvestavad kliendipoolsete soovide ja tagasisidega. Töö kiire ja korralik ning avatud ja aus suhtlus, kus kokkulepped peavad paika projekti lõpuni.”

Barbara Haage Siseministeeriumi vägivallaennetuse nõunik

Projekti tellis Siseministeerium ning selle eesmärgiks oli mõista lähisuhtevägivalla (LSV) juhtumitega kokku puutuvate päästekorraldajate ja politseinike LSV teemadega seonduvaid kogemusi, teadmisi ja hoiakuid. Sellest saab praktilist sisendit edasiste tegevuste planeerimisel, et parandada spetsialistide teadlikkust ja oskusi.

Uuringu tarbeks koostasime esmalt ülevaate teemakohasest kirjandusest ning viisime läbi 2 taustaintervjuud asjatundjatega. Maikuus 2023 tegime Eesti eri paigus 22 süvaintervjuud politseinike ja päästekorraldajatega. Seejärel toimus esmaste taipamiste pinnalt koosloometöötuba ekspertidega, mille eesmärk oli koguda lahendusettepanekuid teadmiste mitmekesistamiseks ja hoiakute teadlikumaks kujundamiseks. Tulemustest valmis raport ning kahepoolne üksleht (ehk kaksleht); lisana esitasime ka metoodikaraporti.

OLULISEMAD TAIPAMISED JA PROBLEEMKOHAD:

Lähisuhtevägivalla mõtestamine ei ole süstemaatiline, paljudel päästekorraldajatel ja politseinikel puudub arusaam lähisuhtevägivalla dünaamikast ning traumakäitumisest.
Lähisuhtevägivalda peetakse suhte- või suhtlusprobleemiks, mis sageli on kahepoolne. Sellest tulenevalt nähakse vastutust lähisuhtevägivalla eest mõlemal osapoolel.
Lähisuhtevägivalla põhjusena tuuakse esile alkoholi (kuri)tarvitamist, mainitakse veel vaimset tervist, kasvukeskkonna ja ühiskonna mõju.

Täismahus raporti leiab meie kodulehelt ja Siseministeeriumi kodulehelt uuringute ja analüüside alt.

Loe ka pressiteadet ning kuula Siseministeeriumi vägivallaennetuse nõuniku Barbara Haage intervjuud Kuku raadiole.

Inimeste hoiakud ja praktikad rohepöörde kontekstis

Kliendi tagasiside

“Riigikantselei vaatest oli koostöö Antropoloogia Keskusega professionaalne, sujuv, tulemustele orienteeritud ja tulemuslik ning äärmiselt huvitav. Kogu see teekond valdkonna parimate asjatundjatega, kes valdavad oma uurimisteemat hästi ning oskavad näha suurt pilti, oli silmiavardav ja hariv ka meile endile.

Lisaväärtuseks oli veel see, et antropoloogide sõnumeid aitas meie jaoks vajadusel „vahendada, tõlkida ja timmida“ Antropoloogia Keskuse kommunikatsioonijuht. Sellest oli meile abi, et tõlkes midagi kaduma ei läheks.”

Jane-Liina Liiv Riigikantselei rohepoliitika kommunikatsiooninõunik

Antropoloogiline uuring oli 1. etapp suuremast projektist, mille juhtpartneriks on mõttekoda Praxis ning kaasatud ka Tallinna ja Tartu Ülikoolide teadlased. Projekti ametlik nimetus on “Inimkäitumisest informeeritud tööriistakasti loomine rohepöörde elluviimiseks” ning tellijaks Riigikantselei.

Projekt viidi läbi kolmes etapis. Esimese etapi ehk antropoloogilise uuringu eesmärk oli mõista, kuidas Eestis elavad inimesed mõtestavad rohepööret ning mis inimeste käitumist mõjutab; mõista, kuidas asetub rohepööre inimeste igapäevaelude konteksti ning kuidas see suhestub nende arusaamade, põhimõtete, ootuste ja hirmudega; anda sisendit projekti edasistele etappidele, millega leitakse parimad viisid teadlikkuse suurendamiseks ja igapäevaste praktikate muutmise toetamiseks kogu ühiskonnas.
Viisime läbi süvaintervjuud, osalusvaatlused, lühiintervjuud ning autoetnograafia seminari. Väljundiks olid nii persoonad kui ka raport, mille tulemusi kasutati avaliku sektori Innotiimi ja Riigikantselei eestvedamisel toimunud Müksatonil.

Seejärel koondati teaduskirjandusest käitumisteaduslikud lahendused ning viidi läbi arendussessioonid valdkonna ekspertidega, et leida uusi lahendusi ja ideid üksikisiku käitumise mõjutamiseks.

Viimases etapis loodi käitumuslike muutuste tööriistakast, mida saab kasutada inimeste käitumist mõjutavate sekkumiste planeerimisel ja elluviimisel ning mudel, mis täiendab, täpsustab ja parandab olemasolevat Eesti elanikkonna keskkonnateadlikkuse mõõtmist. See on tegelikkuses rakendatav ka mujal – olgu selleks külaselts, korteriühistu, kool, ettevõtte, kontorihoone või arendatav elamupiirkond.

ANTROPOLOOGILISE OSA OLULISEMAD TAIPAMISED

Praktikad:

Pole olemas sellist inimest, kes panustab 100% kestlike ja roheliste valikutega. Isiklikke ja igapäevaseid praktikaid rohepöördega inimesed ei seosta.
Jäätmete liigiti kogumine on osalejate seas peamine keskkonnateadlik harjumus.
Transpordivalik sõltub väga palju sellest, kus inimene elab – kas maal või linnas. Maal või väikelinnas elavad inimesed näevad auto omamist eelkõige kui baasvajadust, et saaks käia tööl, koolis, lasteaias ja poes.
Toidutarbimise küsimust inimesed keskkonnahoiuga niivõrd ei seosta.

Muutuste tajumine:

Inimeste teadlikkus kliimamuutustega seoses on tõusnud, kuid kliimakriisist rääkides tuuakse esile just ilma ja aastaaegade muutumist.
Vanemad inimesed rääkisid just looduskeskkonna muutustest kohalikus kontekstis, aga noored inimesed tõid sageli näitena Amazonase vihmametsa või jääkarude väljasuremise ohtu.
Inimesed rääkisid ka sellest, et tegelikult Eestil on vedanud ja kliimamuutused ei ole meid veel drastiliselt mõjutanud. Ja rõhutati seda, et võrreldes teiste riikidega on meil säilinud palju puhast ja puutumata loodust.

Kuidas mõistetakse rohepööret:

Seostatakse eelkõige energeetika valdkonnaga
Väljastpoolt tulev muutus – suur ja kauge
Ei suhestuta sellega, kuidas saaks üksikisiku tasandil ise panustada
Rohepöörde mõttekuses Eesti tasandil kaheldakse, kuna näiteks Hiina ja India keskkonnajalajälg on oluliselt suurem ja seda me ei mõjuta.
Rõhutati seda, et kui rohelised valikud (nt roheline energia, elektriautod) oleksid odavamad, siis ei oleks mingi probleemi selle üleminekuga.

Vaata lisaks:
Arenguseire Keskuse veebiseminar “Milline on Eesti inimeste keskkonnajälg ja suhtumine rohepöördesse?”

Kõik teadusprojekti materjalid on saanud endale veebipesa aadressil https://rohekaitumine.riigikantselei.ee/

Projekti esitlus on järelvaadatav aadressil: https://www.facebook.com/innotiim/videos/303627705605571

Mitmekesisus ja kaasatus tööandjate pilgu läbi

Kliendi tagasiside

“Koostöö RAKiga oli rahulik, sisuline, paindlik ja lahendustele orienteeritud. Muidu kiirustavas maailmas saime võtta aega plaanide tegemiseks ja kõik tegevused rahulikult läbi mõelda.

Väga hindasin seda, et RAK oli valmis muutusteks, kui selleks vajadus tekkis ning pakkus ka ise julgelt välja muudatusi, mis töö käigus vajalikuks osutusid.”

Helen Talalaev Eesti Inimõiguste Keskuse mitmekesisuse ja kaasatuse valdkonna juht

Projekti lähtepunktiks oli Eesti Inimõiguste Keskuse (EIK) vajadus mõista, milline on olnud nende mitmekesisuse ja kaasatuse valdkonna algatuste mõju. Seega olid antropoloogilise uuringu sihtrühmaks tööandjad, kes on liitunud mitmekesisuse kokkuleppega. Uurisime, millised muutused on toimunud organisatsioonides mitmekesisuse ja kaasatuse initsiatiivide rakendamise ajal ning millised on organisatsioonide vajadused ja arengukohad selles valdkonnas.

Uuring põhineb kvalitatiivsetel süvaintervjuudel mitmekesisuse kokkuleppega liitunud organisatsioonide esindajatega. Kokku viisime aprillis-mais 2023 läbi 16 pooleteisetunnist intervjuud 17 inimesega, kes oma organisatsioonis mitmekesisuse ja kaasatuse tegevusi eest veavad. Valimit koostades arvestasime, et tegemist oleks mitmekesisuse võrgustikus aktiivsete avaliku või erasektori organisatsioonidega, kus on vähemalt 10 töötajat.

Intervjuude põhjal koostasime lühiraporti ja ükslehe, mis annavad ülevaate, kuidas tööandjad valdkonda mõtestavad, kuidas ja milliste teemadega tegelevad ja millised on nende ootused Inimõiguste keskusele.

Mitmekesisuse ja kaasatuse edendamist mõistetakse erinevalt ja arusaam selle väärtusest ei ole ühene. Eelkõige pannakse rõhku kõigi võrdsele kaasatusele, erinevate gruppide võimestamisele pööratakse vähem tähelepanu.
Organisatsioonidele on iseloomulik pigem vajaduspõhine tegutsemine kui strateegiline lähenemine. Süsteemsema tegutsemise poole on aidanud liikuda mitmekesisuse märgis “Austame erinevusi”.
Kõige suurem mõju on olnud neil EIKi tegevustel, mis on loonud organisatsioonidele praktilist väärtust ja toimivad tööriistadena igapäevatöös. NT märgis “Austame erinevusi” ja selle taotlusprotsess, mitmekesisuse kuu tähistamine, põimõppekursus “Mitmekesisus ja kaasatus”. Oluliseks peetakse mitmekesisuse võrgustiku tuge.
Organisatsioonid ootavad nii EIKilt kui ühiskonnas laiemalt suuremat tähelepanu juhtimist mitmekesisuse ja kaasatuse valdkonnale, mis innustaks rohkemaid teemaga tegelema.

Tulemused aitavad paremini mõista mitmekesisuse ja kaasatuse valdkonna hetkeseisu sellega aktiivselt tegelevates organisatsioonides ning kavandada tuleviku tegevusi valdkonnas.

Õpetajate toetamiseks mõeldud Arengusammude programmi tagasisideuuring

Kliendi tagasiside

“RAKi uurijad aitasid meil paremini mõista õpetajate ja koolijuhtide senist kogemust seoses Arengusammude programmiga.

Me saime ausat ja otsest tagasisidet, mis on läinud hästi ning millised on olnud takistused.

Sellest lähtudes oleme saanud teha mitmeid muudatusi, et muuta oma programmi lihtsamaks ja kasulikumaks.”

Artur Taevere Arengusammude eestvedaja

Arengusammude programmi eestvedajate sooviks oli teada saada programmi kasutamise motivatsioonist, seda soodustavatest ja takistavatest teguritest, mõista alustavate õpetajate teekonda ning kaardistada võimalused Arengusammude populaarsuse kasvatamiseks Eesti koolides.

Avada oli vaja nii õpetajate – sh õpipartneri ehk mentori rollis olevate õpetajate – kui ka koolide juhtkonna vaadet ja tagasisidet programmile, mille abil seda edasi arendada. Uuringusse kaasasime kokku 22 inimest. Viisime läbi 17 süvaintervjuud õpetajatega, kelle hulgas oli ka alustavaid õpetajaid ja õpipartnereid ning neli süvaintervjuud nelja kooli juhtkonna liikmetega.

Valimit koostades arvestasime, et vajalik on kaasata nii lühikese kui pika staažiga õpetajaid ning erineva tausta ja suunaga koole. Koolide seas oli kaks lühemat aega tegutsenud ja nn haridusuuenduslikku kooli ning kaks traditsioonilisemat.

Väljundiks tellijale sai lühiraport, mille lõpus esitasime ka omapoolsed ettepanekud programmi edasiarenduseks. Lisaks tõime välja eraldi edulood, et illustreerida programmi positiivset mõju ja anda inspiratsiooni alles programmiga liitumist kaaluvatele õpetajatele ja koolidele. Tulemuste esitlus toimus aruteluformaadis, mille kokkuvõtte lisasime omakorda lühiraporti lõppu.

OLULISEMAD TAIPAMISED:

Üldiselt kehtib Eesti koolides mentorlussüsteem, mille järele nähakse ka vajadust. Süsteemid kooliti on aga väga erinevad ning puudub ühtne lähenemine, kuidas noort ja/või alustavat õpetajat toetada. Arengusammude programmis nähti potentsiaali mentorlussüsteemi ühtlustamiseks.
Arengusammude programmi platvormiks on Steplabi veebikeskkond. Intervjueeritavad hindasid seda kasutajale mittesõbralikuks, mis omakorda mõjutas oluliselt kasutajate arvamust programmist tervikuna. Kriitikat said nii ingliskeelne algupärane keskkond kui ka programmi eestikeelne tõlge, lisaks erinevad funktsioonid ja kasutajateekonna ebaloogilisused. Steplabi kasutasid rohkem need õpetajad, kes liitusid programmiga selle piloteerimise ajal ehk 3,5 aastat tagasi.
Kooli juhtkonnast sõltub, kas ja kuidas Arengusammude programmi hakatakse kasutama. Kõige olulisem on, et juhtkond selgitaks ja võimalusel ka näitlikustaks, milliseid eesmärke püütakse selle programmiga saavutada.
Kuigi programm arendab ja toetab nii noori kui ka vanemaid õpetajaid, on just nooremad õpetajad selleks riskigrupiks, keda ähvardab suurem läbipõlemisoht. Noored õpetajad hindasid programmi üldjoontes positiivselt ning tundsid, et tänu Arengusammudele said nad kooliellu paremini sisse elada, tuge ja tagasisidet. Lisaks tõid nooremad ja vähemate kogemustega õpetajad esile, et programm on neile abiks ka “oma õpetajakäekirja” leidmisel.
Foto: Silver Hinno

Projektid

Politsei – ja Piirivalveameti töötajate vaimse tervise uuring

Mentorlus raviteekondade kiirendiprogrammis

Vinni valla elanike hoiakud maismaatuuleparkide suhtes

Meeste väikse osakaalu põhjused hariduse, tervise ja heaolu valdkonna õppurite ja töötajate hulgas

Kogukondlik vaade: uue elamukvartaliga seotud hoiakud ja arvamused

Krulli kvartali kogukonnauuring

Palunabi.ee veebilehe kasutajauuring

Konsultatsioon ja koosloome töötuba energiakontsernile Utilitas

IKT Õppe arendamine üldhariduses ehk ProgeTiigri programmi uue perioodi planeerimine

Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu strateegia konsultatsioon

Bauhubi tootearenduse tiimi koolitamine ja mentorlus

Rahvusarhiiv – kellele? kellega?

Tööstuse innovatsiooni narratiiv ja juhtide persoonauuring

Minu parem Eesti pilootprojekti uuring ja konsultatsioon

Kujutava kunsti mõju Eesti ettevõtete töökeskkonnas

Digiriigi mõju Eesti ühiskonnale

Kunstinäituste külastajauuring: Kes on kaasaegse kunsti publik?

Horisontaalsed prioriteedid Eesti arengukoostöö tegevustes ja mõju sihtriikides

Mulgimaa kultuuripiirkonna toetuste mõju

Eesti Keele Instituudi Sõnaveebi kasutajauuring

Lähisuhtevägivallaga seotud teadmised ja hoiakud päästekorraldajate ja politseinike seas

Inimeste hoiakud ja praktikad rohepöörde kontekstis

Mitmekesisus ja kaasatus tööandjate pilgu läbi

Õpetajate toetamiseks mõeldud Arengusammude programmi tagasisideuuring

Politsei – ja Piirivalveameti töötajate vaimse tervise uuring

Peamised taipamised:

Mentorlus raviteekondade kiirendiprogrammis

Vinni valla elanike hoiakud maismaatuuleparkide suhtes

Meeste väikse osakaalu põhjused hariduse, tervise ja heaolu valdkonna õppurite ja töötajate hulgas

Kogukondlik vaade: uue elamukvartaliga seotud hoiakud ja arvamused

Kliendi tagasiside

Krulli kvartali kogukonnauuring

Palunabi.ee veebilehe kasutajauuring

Kliendi tagasiside

Konsultatsioon ja koosloome töötuba energiakontsernile Utilitas

IKT Õppe arendamine üldhariduses ehk ProgeTiigri programmi uue perioodi planeerimine

Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu strateegia konsultatsioon

Kliendi tagasiside

Bauhubi tootearenduse tiimi koolitamine ja mentorlus

Rahvusarhiiv – kellele? kellega?

Kliendi tagasiside

Tööstuse innovatsiooni narratiiv ja juhtide persoonauuring

Kliendi tagasiside

Minu parem Eesti pilootprojekti uuring ja konsultatsioon

Kujutava kunsti mõju Eesti ettevõtete töökeskkonnas

Kliendi tagasiside

Digiriigi mõju Eesti ühiskonnale

Kliendi tagasiside

Kunstinäituste külastajauuring: Kes on kaasaegse kunsti publik?

Kliendi tagasiside

Horisontaalsed prioriteedid Eesti arengukoostöö tegevustes ja mõju sihtriikides

Kliendi tagasiside

Mulgimaa kultuuripiirkonna toetuste mõju

Kliendi tagasiside

Eesti Keele Instituudi Sõnaveebi kasutajauuring

Kliendi tagasiside

Lähisuhtevägivallaga seotud teadmised ja hoiakud päästekorraldajate ja politseinike seas

Kliendi tagasiside

Inimeste hoiakud ja praktikad rohepöörde kontekstis

Kliendi tagasiside

Mitmekesisus ja kaasatus tööandjate pilgu läbi

Kliendi tagasiside

Õpetajate toetamiseks mõeldud Arengusammude programmi tagasisideuuring

Kliendi tagasiside