“Antropoloogia Keskus kavandas meie uuringu just selliselt, et tulemused oleksid rakenduslikud, ehk vahemaa uuringutulemustest praktiliste otsusteni ei oleks liiga pikk. Häid sõnu saab öelda ka uuringu läbiviimise professionaalsuse kohta – protsess oli läbimõeldud ja efektiivne, kaasates meiepoolse sisendi ent mitte koormates meie tiimi tarbetult.”
Mart Parve FIND.fashion tootearendusjuht
2022. aasta kevadel viisime Eesti iduettevõttele FIND.fashion läbi uuringu e-poodlemisest. FIND.fashion soovib aidata inimestel kiiremini ja tõhusamalt leida internetipoodidest soovitud tooteid. Meie uuringu eesmärk oli luua neile parem mõistmine inimeste vajadustest, motivatsioonist ja frustratsioonidest seoses e-poodides toodete otsimisega.
Viisime interneti teel läbi videointervjuud inimestega Euroopast ning USA-st (kokku 18, lisaks üks fookusgrupi intervjuu) ning lõime nende põhjal viie e-poodleja persoonad, millega FIND.fashion oma teenusarenduses edasi töötab.
Aprillist 2021 kuni maini 2022 aitasime koos Rakendusuuringute Keskusega Centar, mõttekojaga Praxis, ja Turu-uuringute AS-ga läbi viia projekti „Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise makromajandusliku mõju hindamine Sotsiaalministeeriumile“. Hindamine koosnes mitmetest analüüsidest, mille tulemusena valmis ülevaade töövõimereformi mõjust selle peamistele sihtrühmadele aastatel 2016–2020.
Reformiga viidi töövõime hindamine sotsiaalkindlustusametist töötukassasse ning võeti kasutusele uus töövõime hindamise metoodika, milles keskenduti töövõimetuse hindamise asemel töövõime hindamisele. Osalise töövõimega inimeste töövõimetoetuse saamine seoti aktiivsusnõudega – aktiivsusega tööturul, õpingutes või töö otsimisel – ja laiendati aktiivsust toetavate teenuste ringi ning kättesaadavust.
Meie ülesandeks oli koguda reformi peamistelt sihtrühmadelt – vähenenud töövõimega inimestelt ja tööandjatelt – tagasisidet. Kokku tegime 6 süvaintervjuud tööandjatega ja 38 süvaintervjuud sihtrühma kuuluvate inimestega, näiteks nendega, kelle töövõime on hinnatud puuduvaks või osaliseks ja ka nendega, kes oma viimasel hindamisel said otsuse, et nende töövõime ei ole vähenenud. Uurisime inimestelt, milline oli nende elu ja toimetulek enne reformi ning pärast seda; kas ja kuidas on inimeste kogemustes töövõime hindamise protseduur muutunud; millist toetavat abi teenuste näol vajavad nii tööandjad kui vähenenud töövõimega töötajad, et töökeskkonda ja töö iseloomu ümber kohandada püsiva tervisekao korral.
Lõppuuringu järeldus on, et reform oli asjakohane ja tulemuslik meede, mis mõjutas positiivselt vähenenud töövõimega inimeste hõive kasvu. Nüüd ei saa rääkida enam reformist ja ülemineku perioodist vaid uuest toimivast süsteemist. Aga süsteem vajab järjepidevat analüüsi ja koos sellega arendust, et loodud teenused oma eesmärki kannaks. Näiteks kurdavad paljud uuringus osalenud inimesed, et nad ei tea, millal mõne tugiteenuse saamiseks pöörduda töötukassasse, sotsiaalkindlustusametisse või hoopis kohaliku omavalitsuse poole.
Uuringu koondraporti leiab Sotsiaalministeeriumi kodulehelt.
2022. aasta suvel viisime läbi toetajauuringu Eesti Inimõiguste Keskusele (EIK), et mõista, mis motiveerib tegema EIKile ühekordset või püsiannetust; mis teiselt poolt takistab ühekordse või püsiannetuse tegemist ning millised on EIKi toetajate vajadused. Selleks kogusime sisendit EIKi praegustelt ja potentsiaalsetelt annetajatelt. Uuringutulemused on EIKile sisendiks, et töötada välja püsiannetajate pakett ning praegustele ja tulevastele annetajatele mõeldud sõnumid.
Projekti käigus vestlesime 12 inimesega, kes on kas EIKi püsiannetajad, aeg-ajalt annetajad või jälgijad. Kuue püsiannetajaga tegime grupiintervjuu, kus rääkisime nende annetamisharjumustest ning teekonnast, kogemusest ja vajadustest EIKi püsiannetajana. Individuaalsed intervjuud toimusid inimestega, kes on EIKile ühekordseid annetusi teinud või kes jälgivad EIKi tegemisi, aga ei ole organisatsiooni rahaliselt toetanud.
Uuringust selgus, et inimeste annetamisharjumused ja vajadused sõltuvad küll osalt sellest, kui kaugel nad annetamise teekonnal on, kuid osalt ka sellest, millist tüüpi annetajaga on tegu. Nii näiteks reageerib osa toetajatest eelkõige emotsionaalsetele üleskutsetele, soovib annetada pigem kindla isiku või eesmärgi heaks ja teeb eelkõige ühekordseid annetusi. Teised jällegi annetavad hea meelega organisatsioonile tervikuna, teevad pigem püsiannetusi ja on oma otsustes strateegilised – näiteks annetavad neile, keda tõenäoliselt väga paljud ei toeta.
Kuigi uuringus osalejad teadvustasid üldjuhul, et püsiannetus on organisatsiooni jaoks kõige kasulikum toetusviis, siis selle teadmise kinnistumiseks on vaja ühiskonnas siiski veel ulatuslikku teavitustööd teha. Lisaks on vaja ka selget ajendit selle sammu astumiseks – kas isiklikku, milleks võib olla püsiva töökoha tekkimine, või välist, näiteks organisatsiooni rahastuse ohtusattumine või mõne kriitilise ühiskondliku probleemi tõstatumine.
Kadri Väljaste Haridusfondi portfellijuht
2022. aasta kevadel tellis Heateo Sihtasutus meilt persoonauuringu, et paremini mõista, kuidas inimesed õpetajatööni jõuavad ning kuidas erinevad kraadiõpped, õpetajakutse omandamine ja täiendkoolituste läbimine õpetajatööga haakuvad. Uuringu käigus tegime intervjuud 20 eri vanuses inimesega, nende seas nii õpetajaks õppijad, muudelt elualadelt õpetajaametini jõudnud inimesed kui ka õpetajaametist loobunud.
Uuringu tulemusel lõime kuus persoonat, kelle abil illustreerisime erinevaid õpetajaks kujunemise teekondi ning õpetajaks õppimise, kutse omandamise ja õpetajana töötamise suuremaid valukohti. Kokkuvõtvalt võib öelda, et õpetajaks õppimise käigus tuntakse kõige puudust põhjalikust praktikast, mille käigus saaks ühe teema algusest lõpuni selgeks tegemise omal nahal järele proovida, aga mille käigus oleks alati käekõrval mentor, kes aitaks keerulisemate olukordadega toime tulla. Oodatakse ka individuaalsemat lähenemist, et igaühel oleks võimalik omandada just talle vajalikke teadmisi-oskusi, mitte korrata juba varem omandatut.
Mai lõpus järgnes uuringule ka Õpetajate Akadeemia töörühma kohtumine, kus tutvustasime persoonasid ja tegime töötoa, mille eesmärk oli leida paindlikumaid lahendusi/võimalusi, kuidas õpetajaks kujunemise teekond võiks tulevikus välja näha. Töötoas oli osalejaid ka haridusministeeriumist, Tallinna Ülikoolist ja Tartu Ülikoolist.
Loe ka uuringu täismahus raportit. Heateo SA kodulehelt leiad ka uuringu lühikokkuvõtte.
Uuringut rahastati Heateo Haridusfondist.
Tänu HAAPi ja Antropoloogia Keskuse koostöös valminud uuringule saime nii Eesti kui ka tegelikult kogu maailma mastaabis unikaalse teadmise selle kohta, kuidas õigusrikkuja talle määratud karistust mõistab.
Samuti saime väärt ideid, kuidas kriminaaljustiitssüsteemi paremini toimima panna. Antropoloogia Keskus tabas sotsiaalset närvi – oskas küsida õigeid küsimusi neilt, keda soovime mõjutada ning aitas kogutud andmete pinnalt uue teadmise analüütiliselt pakendada. Antropoloogid mõtlesid kaasa ja leidsid lahendusi väga keerulise sihtrühma uurimiseks.
Mari-Liis Sööt Justiitsministeeriumi analüüsitalituse juhataja
Sügis 2021- kevad 2022 tegime koostöös Haap Consultinguga uuringu Justiitsministeeriumile, mille eesmärgiks oli mõista, milliseid sanktsioone peavad õigusrikkujad ise kõige tõhusamaks ja mõjusamaks ning millest see hinnang sõltub. Analüüsisime, kuidas õigusrikkujad tajuvad neile mõistetud sanktsiooni (karistuse ja/või muu mõjutusvahendi) otstarbekust, õiguspärasust ja mõju retsidiivsusele ning edasisele toimetulekule. Samuti analüüsisime, kuidas õigusrikkujad hindavad menetlusprotsessi enne sanktsiooni mõistmist ning vangla ja kriminaalhoolduse tööd selle järel.
Uuring tervikuna koosnes dokumendianalüüsist, küsitlustest vanglates ning kvalitatiivsest analüüsist. Meie vedada oli uuringu kvalitatiivne osa, mis analüüsi käigus osutus ka lõppraportit kandvaks osaks. Tegime kokku 25 poolstruktureeritud süvaintervjuud kriminaalmenetluse protsessis osalenud inimestega, kellest 12 olid intervjuude läbiviimise ajal kinnipeetavad Tartu, Tallinna ja Viru vanglas.
TULEMUSED
Uuringu tulemusi kokku võttes võib öelda, et õigusrikkujad ei protesteeri üldiselt mõistetud karistuse vastu ega väida, et neid ei peaks tehtud kuriteo eest karistama. Suures osas on õigusrikkujate hinnangud karistuse mõjule tervikuna seotud kommunikatsiooni teemaga – see, kuidas karistust tajutakse, sõltub väga tugevalt tervest menetlusprotsessist ja sellest, kas õigusrikkujad mõistavad endale mõistetud karistuse ja kohustuste eesmärki. Kui tuntakse, et neile on liiga tehtud või pole karistuse põhjuseid selgitatud piisavalt, tundub karistus ebaõiglane ning kellegi välise poolt peale surutud. Austav ja arvestav suhtumine menetlusprotsessis ning õigusrikkujate endi kaasamine karistuse mõistmise protsessi annab võimaluse neil endil kaasa rääkida ning seeläbi ka võtta suurem vastutus tagajärgede eest.
Siit lingilt leiad uudise Justiitsministeeriumi kodulehelt ja lingi uuringu täismahus raportile.
“Jäime väga rahule professionaalse meeskonnaga – vaatamata pingelisele ajakavale hoidsid uuringu läbiviijad tähtaegadest kinni, tulemused esitati täpselt ja tavapärasest erinevalt, näteks TÜ kliinikumi patsiendi teekond visuaalse postrina.
Arendamist vajavad valdkonnad said hääle patsientide tsitaatide kaudu, mis kõnetab. Igal kitsaskohal oli juures ka patsientide pakutud lahendus, mis muudab uuringutulemused lihtsasti rakendatavaks, kusjuures fookusesse jääb patsient oma soovide ja vajadustega.
Soovitaksin Antropoloogia Keskust teistele ka teistele samas valdkonnas tegutsejatele, et saada osa uuest ja huvitavast lähenemisest patsiendikogemusele.”
Ilona Pastarus Tartu Ülikooli Kliinikumi õenduse ja patsiendikogemuse juht
2022. aasta märtsis-aprillis viisime Tartu Ülikooli Kliinikumile läbi patsiendi raviteekonna tervikkogemuse uuringu. Uuring keskendus patsienditeekonna erinevatele etappidele ning aitas välja tuua inimeste jaoks kõige olulisemad teemad. Uuringusse olid kaasatud nii ambulatoorsel kui ka statsionaarsel ravil viibivad patsiendid.
Lisaks ankeetküsitlustele toimusid paikvaatlused kliinikumi L. Puusepa 8 ja L. Puusepa 1a hoonetes, samuti viidi patsientide ja nende saatjatega läbi lühi- ja süvaintervjuusid ning patsientidel paluti täita kogemuspäevikuid. Kliinikumi patsientide seas läbi viidud kvalitatiivne kogemusuuring oli Eesti haiglates esmakordne. Raviteekonnal kaardistati patsientide mõtted ja kogemused kliinikumi ruumilisest keskkonnast tervikuna – haiglasse saabumine, seal orienteerumine ja ootamine, lastele ja erivajadustega inimestele mõeldud lahendused. Ühtlasi küsiti inimsuhete ja kommunikatsiooni kohta, pidades silmas külastuseelset kommunikatsiooni, vastuvõtul jagatavat infot ja suhtlust, tervishoiuteenuse järgset või visiitide vahelist kommunikatsiooni. Statsionaarsel ravil viibivate patsientide kaudu kaardistati lisaks haiglas osutatavale ravile igapäevaseid ja inimlikke detaile – hoolimine, uni, toit, enesehoolitsus, vaba aeg ja liikumisvõimalused ning haiglast lahkumine.
Uuringu tulemusel on patsientide kogemused ja ootused paremini teadvustatud, mis võimaldab igapäevases haiglatöös neid teadmisi ka rakendada. Näiteks selge meeldetuletussüsteem koos juhistega nii ravi eel kui järel, broneerimisvõimaluste laiendamine, maja- ja parkimisinfo täiendamine, külastusinfo korrastamine, ootealade patsiendisõbralikumaks muutmine pidades silmas ka väikesi patsiente ning erivajadusega inimesi, toidu-, liikumis- ja vaba aja veetmise võimaluste avardamine.
Vaata ka ETV Terevisiooni eetris olnud intervjuud Antropoloogia Keskuse antropoloogi Karina Vabsoni ja TÜ Kliinikumi õenduse ja patsiendikogemuse juhi Ilona Pastarusega.
“Antropoloogia Keskus paistab silma professionaalsuse ja meeldiva suhtumisega oma klientidesse. Uuring andis meile väga palju sissevaadet potentsiaalsete partnerite töösse, mõttemaailma ja muredesse. Läbi töötatud info maht oli muljetavaldav ning antropoloogide töömeetodid andsid vestlustesse väga vajaliku struktuuri ja eesmärgipärasuse.”
Andres Kauts Elektriteatri asutaja ja juht
2022. aasta kevadel aitasime Tartu Elektriteatril oma uue kinotarkvara arenduseks sisendit koguda. Uut tarkvara hakati arendama eesmärgiga, et oma igapäevaseid rutiinseid ülesandeid lihtsustada ja sellega põhitööks ehk programmi loomiseks aega juurde võita. Et selle tarkvaraga aidata tulevikus ka teistel väikekinodel oma tööd optimeerida, oli vaja mõista millistele tingimustele süsteem vastama peaks, et see ka teiste kinode vajadustega kattuks. Seega oli meie uuringu eesmärgiks kaardistada Euroopa kinode seniseid kogemusi, probleemkohti ja vajadusi seoses kinotarkvarade kasutusega. Saadud tulemused aitasid Elektriteatril oma arendatava tarkvara funktsionaalsust ja kasutajakogemust täiendada.
Uuringusse kaasasime 16 Euroopa väärtfilmikino ning kahe erineva teatri meeskonnad. Viisime läbi süvaintervjuud, kus palusime kirjeldada oma igapäevaseid tööriistu, näidata oma tööprotsesse ning võimalusel neid ka ekraani kaudu jagada. Kuue kinoga viisime läbi valmiva tarkvara demoversiooni testimise, et lisaks funktsionaalsusele leida üles ka kasutajakogemuse vigu. Kolme Eesti kinoga korraldasime projekti lõpus eraldi töötoa, et täpsustada tarkvarale üleminekuga seotud vajadusi.
Üks huvitavaid tähelepanekuid uuringust oli see, et uute tarkvarade funktsioonide kasutuselevõttu takistab märkimisväärselt inimeste kontrollivajadus ja harjumuste jõud. Näiteks kui olemasolevad kinotarkvarad ka võimaldasid teatud funktsioone programmi siseselt kasutada, eelistasid kinode programmijuhid sellegipoolest neid tööetappe teha vanas heas Excel programmis, mis neile harjumuspärasem tundus. Ekraanil jagatud Excelid aga andisd hea aimduse sellest, milliseid infoväljasid kinojuhid oma igapäeva töös tegelikult enim kasutavad.
Uuring oli rahastatud Europa Cinemas “Collaborate to Innovate” projekti poolt ning uuringu raport tõlgiti ka inglise keelde, et seda jagada lisaks tarkvara arendusmeeskonnale ka kõikidele osalenud kinodele.
Riigi Kinnisvara AS tellimusel viisime 2021. aasta sügisest kuni 2022. aasta kevadeni läbi mitmeetapilise projekti Kärdla keskväljakule rajatava riigimaja projekteerimise ettevalmistusel. Alustasime töökäitumise uuringuga Kärdla riigimajja kolivates asutustes, mis andis ülevaate olemasolevast ruumikasutusest, töökäitumisest ja teenusprotsessidest.
Kokku osales uuringus 15 asutust ning seitsmes neist viisime läbi ka osalusvaatlused; süvaintervjuud viisime läbi 31 inimesega. Lisaks kogusime kokku kuus tööaja päevikut nende asutuste töötajatelt, kus inimesi on rohkem ning kus tööprofiilid on vahelduvad. Analüüs tõi välja asutuste tööprofiilide kirjeldused (persoonad) ja tänased klienditeekonnad, mille erisused määravad oluliselt ka seda, millised vajadused on asutustel uue riigimaja lahendustele.
Teises etapis viisime läbi kaasavad koosloomelised töötoad ruumiprogrammi täpsustamiseks Kärdla riigimajja kolivate asutuste töötajatega. 2022. aasta märtsi alguses toimusid Kärdlas antropoloogide ja uue riigimaja arhitektuurivõitsluse ideekavandiga “Pruht” võitud Karisma arhitektide eestvedamisel töötoad, mille fookuses oli kogutud sisendi pealt uue riigi- ja kohtumaja ruumilahenduste täpsustamine.
Koostöös RKASiga tõime kokku erinevate asutuste esindajad, et leida lahendusi tulevase riigimaja funktsionaalseks ja mõnusaks muutmisel nii töö- kui klienditeeninduskeskkonnana. Uurisime üheskoos ruumide ristkasutust, ettepanekuid ühistöökeskkonnale ning seda, mismoodi suhestub tulevane riigimaja ümbritseva avaliku ruumi, teenuste ja kohaliku kogukonnaga.
Esmalt – kes on noored, kes on lühendi “NEET” taga? Lühend tuleb ingliskeelsest “not in education, employment or training”, tähendab inimest, kes ei õpi, ei tööta ega osale ka väljaõppes ega koolitusel. Noortena käsitletakse 15–29-aastaste vanuserühma ja Euroopa Liidu liikmesriikides on praegu 14,2% NEET-noori.
Juuli-detsember 2021 tegime koos Sotsiaalse Innovatsiooni Labori ja Stories of Impact’iga projekti „NEET-olukorras noortele toe pakkumiseks tuleviku koostöömudeli loomine teenusedisaini meetodil“. Mudeli eesmärgiks on tuua esile lahendusviis, kuidas erinevate osapoolte koostöös toetada KOVide tasandil NEET-olukorras noori ning jõuda sihtrühma vaatest võimalikult sujuva protsessini.
Mudeli loomise sisendiks olid 6 koosloome töötuba ning nendega paralleelselt toimunud uuringud NEET-olukorras noorte seas.
RAKi antropoloogide rolliks oli uuringute läbiviimine ning nende põhjal noorte persoonade loomine ning teekondade kokkupanek. Tegime noortega süvaintervjuusid, millega kaardistasime põhjalikult noorte probleemid, vajadused ja selle, kuidas nemad igapäevaselt end ümbritsevat tajuvad.
Töötubades loodud teekondi valideerisime omakorda nii noorte endi kui noortega töötavate spetsialistidega. Oluline oli ekspertide poolt kokku pandud teekondadele lisada noorte vaade ja arusaam sellest, millised tänastest praktikatest ei tööta, mis on selle põhjused ning milline toetuse saamise protsess nende arvates olema peaks.
Intervjuude ja koosloome tulemusena sündis:
• 6 noorte persoonat ehk koondportreed koos skeemidega nende senisest käekäigust;
• 6 klienditeekonda ehk mudelit noorte liikumisest „ideaalmaailma olukorras“ – kuidas liikuda oma esialgsetest vajadustest koostöövõrgustiku toel positiivsete lahendusteni;
• Valdkondadeülene NEET-olukorras noorte toetamise ja teenuste koostöömudel kohalikele omavalitsustele.
Projekti tulemusena võib üldistatult öelda, et kui vaadata noorte probleeme, takistusi, vajadusi ja soove, siis need olid piirkonniti üsna sarnased, samas KOVide pakutavad võimalused noorte toetamisel ja nendele teenuste pakkumisel sõltuvad tugevalt piirkonnast ja kohalikest võimalustest.
Vestlustest noortega tuli väga tugevalt esile ning mudeli rakendamisel tuleb meeles pidada, et NEET-olukorras noorte edukaks toetamiseks on tarvis kõigepealt kuulata noor, tema mõtted ning probleemid ära ning seejärel hakata koos lahendusi leidma ja eesmärke seadma. Vaid võimaluste pakkumine ning teenustele suunamine ilma noori endid protsessi aktiivselt kaasamata ei toimi ning ei aita noorel võtta vastutust oma tuleviku kujundamise osas.
Koosloome protsessis osales kokku 30 inimest 16 organisatsioonist, programmist või asutusest. Osalejad olid: Sotsiaalministeeriumist, Haridus ja Teadusministeeriumist, Sotsiaalkindlustusametist, Haridus- ja Noorteametist (sh Rajaleidja keskuste esindaja), Eesti Töötukassast, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendusest (Noorte Tugila), Johannes Mihkelsoni Keskusest, Omanäolise Kooli Arenduskeskusest (STEP-programm), Eesti Noorteühenduste Liidust. Lisaks osalesid esindajad järgnevatest kohalikest omavalitsustest: Põltsamaa, Viimsi ja Elva vald ning Narva, Viljandi, Tallinna ja Pärnu linnavalitsus.
Mudeli loomist rahastatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondi struktuuritoetuste vahenditest ja Haridus- ja Noorteameti eelarve kaudu haridus- ja teadusministri 29.06.2015.a käskkirja nr 281 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ elluviimiseks“ raames.
Detsembrist 2021 kuni veebruarini 2022 aitasime koguda tagasisidet Tartu Ülikooli humanitaarvaldkonna erialadele.
Eesmärgiks oli mõista, millised on vilistlaste ja üliõpilaste ootused ja hinnangud magistriprogrammi õppekavadele. Soovisime teada, mis motiveeris neid konkreetset õppekava valima või miks näiteks pärast bakalaureuseõpinguid sama eriala magistrantuuris ei jätkatud? Samuti uurisime, kuidas hindasid magistriõppekavade vilistlased õpingute käigus omandatud teadmisi, oskusi ja pädevusi – mis on õppekava väärtus nende jaoks? Uuringu tulemusi kasutatakse õppekavade arendamiseks, et vastata veel rohkem tulevaste üliõpilaste ootustele ning vajadustele.
Uuringu fookuses olid kolm Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna õppekava: semiootika ja kultuuriteooria, etnoloogia, folkloristika ja rakendusantropoloogia (EFRA) ning eesti ja soome-ugri keeleteadus. Meetodina kasutasime grupiintervjuusid – vestlesime nii praeguste bakalaureuse- kui magistriõppe vilistlastega ning praeguste üliõpilastega.
Vastavalt erialale olid üliõpilastel veidi erinevad ootused ja soovid, kuid üldistades saab välja tuua, et tudengite jaoks on järjest enam oluline, et õpitul oleks praktiline väljund ja seda oleks võimalik rakendada. Kõikidel erialadel toodi esile, et soovitakse rohkem praktikat ning õpitud oskusi ja pädevusi kasutada ning samal ajal saada juba ülikoolist rohkem infot selle kohta, kuidas omandatud teadmisi tööturul ja väljaspool akadeemiat paremini ellu viia – millised on eriala tulevikuväljavaated. Samuti tuli kõikide erialade puhul esile see, et soovitakse rohkem sisulist tagasisidet oma töödele. Olulisena joonistus välja, et magistriõppekava puhul on väga oluline võimalus õpinguid ja töötamist omavahel kombineerida.
2022. aasta jaanuari esimestel nädalatel viisime Riigikantselei tellimusel läbi välkuuringu, et kaardistada ja mõista Eesti perede ja noorte kogemusi pandeemia olukorras ning hoiakuid ja hirme seoses COVID-19 vastase vaktsiiniga. Lisaks vaktsiiniga seotud küsimustele avasime küsimuskavade abil laiemalt infotarbimise, meditsiini ja koroonapandeemia kogemise teemasid, mis aitasid mõista koroonavaktsiinidesse suhtumise laiemat tausta. Uuringuga koguti sisendit, mis aitaks luua meetodeid, et toetada inimesi teadliku otsuse tegemisel.
Kaasatud oli võimalikult erineva taustaga ja etnilise päritoluga noori ja peresid Eesti erinevatest piirkondadest, et saada terviklikum pilt pandeemia mõjudest ja vaktsineerimis hoiakutest. Kokku osales uuringus 11 lapsevanemat ning 12 noort (vanuses 15-17 aastat). Osalenute seas oli nii vaktsiinivastaseid, -pooldajaid, kõhklejaid kui ka koroona läbipõdenud isikuid.
Tulemustest joonistus selgelt välja see, et inimeste hoiakuid mõjutavad eelkõige enda ja tuttvate kogemused ning meedia mõju selliste teemade juures on noorte jaoks marginaalne. Nähes tuttavate pealt, et vaktsiinide efektiivsus ei ole garanteeritud, tõuseb automaatselt ka skepsis vaktsineerimise suhtes. Haigusest endast peeti palju hirmsamaks Covid-19 piirangutest tulenevaid mõjusid, eelkõige õppetöö muutumist ja sõpradest eemal olekut.
“Lennusadam on juba täna väga perekülastustele suunatud keskkond, kuid soovime selles veelgi paremad olla. Seetõttu on püsinäituse uuenduskuuri üks peamisi eesmärke parendada perekülastuse kogemust. RAKiga läbi viidud uuring ladus nendeks tegevusteks kindla vundamendi, millele toetuda. Saime põhjaliku pildi sellest, millised on Lennusadamat korduvalt külastanud peredede ootused, kogemused ja ettepanekud seoses Lennusadama ekspositsiooniga.”
Irma Mets Meremuuseumi elamusõppe koordinaator
2022. aasta alguses viisime Eesti Meremuuseumile läbi uuringu, mille eesmärk oli anda ülevaade laste ja perede kogemusest Lennusadama külastusel ning mõista, millised on laste vajadused ja ootused seoses püsiekspositsiooniga. Uuringu käigus viisime läbi vaatlusi koos lühiintervjuudega, külastasime eelneval kokkuleppel koos lastega muuseumi, tegime süvaintervjuusid ja palusime lastel muuseumikülastust fotoaparaadiga jäädvustada ning fotode abil sellest pärast rääkida.
Kaasasime uuringusse 19 last 11st perest varjutamise, fotohääle ja süvaintervjuude meetodeid kasutades. Uuringu tulemus aitab näha Lennusadamat laste perspektiivist ning mõista, millisena sooviksid lapsed näha püsiekspositsiooni. Leidsime, et laste külastust on võimalik muuta ühtaegu nii harivamaks kui toredamaks, kui viia info lastele veel lähemale ja sealjuures arvesse võtta lapsevanemate keskset rolli laste külastuse kujundamisel.
Teatepulk sai edasi antud loovuskiirendile VIVITA esitluse järel toimunud töötoaga, kus arutlesime üheskoos Lennusadama meeskonnaga, kuidas laste ja perede külastust suunata ning ekspositsiooni veel paremini lastele edasi anda.
“Antropoloogia Keskus paistis silma oma süvenemisvõimelisusega. Uuringu teema oli väga spetsiifiline, kuid uuringu valmimise ajaks tekkis tunne, et antropoloogide tiim oli selle maailmaga juba pikalt kursis olnud!
Koostöö erinevates uuringu etappides sujus väga hästi ning saime kokkuvõttes väärtuslikku tagasisidet, mille põhjal disainida teenus, mis vastab kasutajate vajadustele ja ootustele. Aitäh!”
Heidi Mõttus Päästeameti ohutusjärelvalve ekspert
2021. aasta sügistalvel tegime Päästeameti tellimusel uuringu, mille eesmärk oli välja selgitada, kas ja millist digitaalset keskkonda oleks vaja, et eri osapooled saaksid mugavalt tuleohutuspaigaldiste hooldustegevusel silma peal hoida.
Uuringu käigus viisime läbi 21 intervjuud ja 5 paikvaatlust koos jalutuskäiguintervjuudega. Uuringusse kaasasime nii hoonete omanikke, hoones tuleohutuse eest vastutavaid inimesi, hooldusteenuse pakkujaid kui ka tuleohutusspetsialiste ja tuleohutuseksperte. Arutasime nii selle üle, kuidas on tuleohutuspaigaldiste hooldus praegu korraldatud kui ka ootusi digitaalsele keskkonnale.
Uuringu tulemusel võtsime tuleohutuspaigaldiste hoolduse korraldamise protsessi tükkideks ja tõime välja iga etapi kitsaskohad, mis omakorda mõjutavad ootusi digitaalsele keskkonnale. Muuhulgas valmis ka terve nimekiri soovitud funktsionaalsustest, mis võiks sellises keskkonnas olla. Valminud raport on Päästeameti käes, nii et kui on huvi seda lugeda, võib endast otse neile märku anda.
2021. sügisel lõppes koostöös Vabaühenduste Liiduga strateegilise partnerluse arenguprogramm, mille tellisid Riigikantselei ja Siseministeerium. Juba 2019. aastal alanud projekti ajal algas pandeemia ja see jäi pausile, kuid sellegipoolest viidi arenguprogramm lõpule. Käegakatsutavaks väljundiks sai Alari Rammo poolt kokku kirjutatud juhend ametnikele, nimega “Strateegiline partnerlus vabaühendustele”.
Sügis 2021
Suve lõpus tegime SA Liberaalne Kodanik (SALK) tellimusel persoonauuringu äsja valimisealiseks saanud noorte valimiskäitumise mõistmiseks.
Uuringus osales kakskümmend üks 16-19-aastast noort üle Eesti ning süvaintervjuude analüüsis joonistusid välja viis eriilmelist persoonat: üliteadlik noor, passiivne noor, alaline tegutseja, jälgija ja maailmakodanik. Koondportreede koostamisel ilmnes, et paljud noored tunnevad hirmu tundmatu ja uudse protsessi suhtes, sest kardavad valimiskabiinis “eksida”. Lisaks võib tunduda hirmutav või igav minna üksi valima Elektroonilise hääletamise paljud noored enda jaoks esmavalimisel välistasid, sest võimalust minna valimisjaoskonda valima nähakse omamoodi sümboolse siirderiitusena – rituaalina, millega markeerida täiskasvanuks saamist. Ehk teisisõnu oluline märk, mida näidata ka väljapoole.
Noorte arvamust aitavad mõjutada ja kujundada peamiselt positiivsed (täiskasvanutest) eeskujud kodus ja koolis, vähem on nende maailmapildi avardamise seisukohalt olulised sõbrad ja avaliku elu tegelased. Nii aktiivsed kui ka passiivsed noored leidsid, et nad tunneks poliitika ja konkreetsete poliitikute seisukohtade vastu oluliselt rohkem huvi, kui nood ilmuks ja näitaks oma igapäevaseid tegemisi selgelt ja arusaadavalt kanalites, mida noored nagunii igapäevaselt tarbivad. Samamoodi aitaks neil valimise protseduure paremini mõista lihtsad ja selged samm-sammult juhendid.
Saadud taipamised aitavad valimiste eel noorte hulgas katsetada erinevaid valimisaktiivust suurendavaid nügimisi.
LOE TÄISPIKKUSES: Persoonauuring noorte valimiskäitumisest
Suvi 2021
“Rakendusliku Antropoloogia Keskuse tehtud külastajauuring oli põhjalik sissevaade muuseumikülastajate ootustesse. Tartu linnamuuseumi uut püsinäitust luues saame saadud teadmisi arvesse võtta, et Tartu linna lugu inimesteni kõige paremini tuua ja parimat muuseumielamust pakkuda.”
Sirje Karis Tartu Linnaajaloo Muuseumide direktor
2021. aasta suvel tegime Tartu Linnaajaloo Muuseumidele külastajate tagasisideuuringu. Eesmärgiks oli koguda tagasisidet ja hinnanguid Tartu Linnaajaloo Muuseumide senistele ajalooteemalistele ekspositsioonidele ning tulevikkuvaatavalt mõista, millised on külastajate ootused muuseumile ja Tartu linnamuuseumi loodavale uuele püsiekspositsioonile, mille loomiseks uuring ka sisendit andis.
Keskendusime Tartu Linnaajaloo Muuseumide alla kuuluva 3 muuseumi (Tartu linnamuuseumi, KGB kongide muuseum ja Tartu linnakodaniku muuseum) külastuskogemusele. Uuringus osales kokku ligi 60 külastajat – 28 osalejat süvaintervjuudes, 34 vaatluste lühi-intervjuudes. Lisaks lasime kuuel külastajagrupil teha fotohääle ülesannet, mis tõi külastajate erinevad kogemused visuaalselt paremini esile.
Tulemustes joonistus välja 5 külastaja-tüüpi ehk persoonat: noored, väikelastega perekonnad, ajaloohuvilised, välisturistid ja erivajadustega külastajad, kelle spetsiifilisemaid vajadusi ja ootusi muuseum tulevikus rohkem silmas pidada saab. Lisaks tõime esile 6 peamist külastusmotivatsiooni, mida uute näituste loomisel arvesse võtta. Näiteks tavapäraste soovide kõrval leida muuseumist meelelahutust ja harivat infot, otsivad osad külastajad hoopis reaalsusest põgenemise võimalust, mille juures mängib olulist rolli atmosfääri loomine.
Seniste ajaloonäituste tagasiside ja muude muuseumide külastustekogemuste põhjal esitasime muuseumile plakati kujul ka näituste oodatava külastusteekonna mudeli, millel joonistusid välja infotiheduse ja emotsioonide skaala. Lisaks näituse enda külastusele arvestasime näituse teekonna kaardistusse sisse ka eelhäälestavad tegevused nagu viidandus ja kommunikatsioon, kui ka sujuvaks väljaminekuks mõeldud etapid, nagu puhkenurga ja muuseumipoe külastus. Tõime ka välja mõned täpsemad teemad, mida külastajad muuseumis tulevikus näha sooviks.
Suvi 2021
“RAK oma uurimuses aitas väga selgelt välja tuua, kuidas inimesed Putukaväila rohekoridori täna kasutavad ja mõtestavad ning millised on ruumi kasutamise kitsaskohad erinevate sihtrühmade vaatest. Töö oli väga hästi struktureeritud ja ladusalt loetav!
Materjal on suureks abiks Putukaväila edasisel planeerimisel, sest linnad ja linnaplaneerimine ongi ju ennekõike inimestele ja inimestest lähtuv!”
Anna Semjonova Tallinna Strateegiakeskuse ruumiloome kompetentsikeskus, linnaplaneerija
2021. aasta suvel tegime Tallinna Strateegiakeskuse tellimusel ruumikasutuse uuringu Tallinna suurimal rohekoridoril ehk kokku 6 linnaosa läbival Putukaväilal.
Kasutajauuringu eesmärk oli mõista, kuidas inimesed Putukaväila erinevaid ruumiosasid kogevad, kuidas nad liiguvad ja mida nad tulevikus seal teha tahaksid. Kokku kaasasime uuringusse tervelt 113 (!) inimest, kasutades erinevaid antropoloogilisi meetodeid: tegime vaatlusi, erinevas vormis intervjuusid, kaardistus- ja joonistusülesandeid ning lisaks palusime piirkonnas elavatel ja liikuvatel inimestel ka ise pilte ja videoid teha.
Uuringu tulemusel valmis kuus persoonat ehk Putukaväila tüüpkasutajat, kelle soove ja vajadusi arvesse võttes on võimalik erinevaid ruumiosasid edasi arendada. Lisaks selgus muuhulgas, et praegu ei tunne keegi end Putukaväilal liikudes üdini mugavalt. Jalgratturid ei saa hoogu üles, sest iga hetk võib keegi ette hüpata. Eakamad jalutajad muretsevad, et tõukerattad sõidavad neile otsa. Lapsevanemad peavad põngerjatel pidevalt silma peal hoidma, et nad kellelegi ette ei astuks. Samas aga peetakse Putukaväila toredaks ettevõtmiseks ja oodatakse juba põnevusega, mis sellest saama hakkab.
Huvitavaid tähelepanekuid sai veel terve hulk – neid saab uurida Putukaväila kodulehel www.putukavail.ee. Tutvu ka RAKi loodud Putukaväila 6 erineva tüüpkasjutaja ehk persoonaga.
Putukaväila ruumitaju ja- kasutuse uuring telliti B.Green välisprojekti raames ning on kaasrahastatud Kesk-Läänemere Interreg programmi vahenditest.
Kevad 2021
“Saime uuringust väga vajalikku tagasisidet. Mul on väga hea meel, et teenust ligipääsetavamaks disainides saame nüüd tugineda inimeste vajadustele ja ootustele ja mitte enam sellele, mida me eeldame. Suur aitäh RAKi tiimile! Koostöö teiega on olnud ladus ja tore.”
Kaili Tamm Siseministeeriumi pääste- ja ohutuspoliitika osakonna nõunik
Siseministeeriumi tellimusel ja koostöös Häirekeskusega tegime 2021. aasta kevadel 112 hädaabinumbri kasutajauuringu. Uurisime, millised on inimeste ootused uutele lahendustele ja võimalikele arendustele, mille abil tulevikus hädaabiteateid oleks võimalik teha kas paralleelselt häälkõnega või teatud olukordades ka asendamaks häälkõne tegemist. Lisaks oli oluline mõista, millised on uuringus osalejate meelest suurimad barjäärid, mis häälkõne alternatiivide kasutuselevõttu võivad pärssida.
Kutsusime üles uuringus osalema Eesti inimesi, kellel on hiljutine 112 kõne tegemise kogemus ja valisime soovi avaldanute hulgast välja 20 inimest süvaintervjuudele. Koroonaviiruse levikuriskide tõttu tegime intervjuud video- või telefonikõnede teel. Saime teada, et eelkõige hajaasustusega piirkondades elavate ja looduses liikuvate inimeste jaoks on probleemiks asukoha määramine Häirekeskusesse helistades. Takistatud või ebatäpne automaatne positsioneerimine ja asukoha välja selgitamisele kuluv aeg on need valukohad, millele inimesed peamiselt loodavad leevendust saada mõne arendusega, mis võimaldaks näiteks häälkõne ajal enda asukohta jagada või koordinaate saata Häirekeskuses kõne vastu võtnud töötajale.
Sellise kaardistuse põhjal saab uuringu tellija esmalt väärtuslikku otsustustuge, millised alternatiivid Eestis lähiaastatel kasutusele võtta ja teiseks koostööpartneritega koos disainida 112-teenuse kasutamiseks täiendavad võimalusi, mis lähtuvad teenuse kasutajate vajadustest ja ootustest, tuginemata pelgalt valdkonna ekspertide arvamusel. Kasutajauuringule järgneb koostööpartnerite arendusseminar, kus kasutajate ootusi aluseks võttes hakatakse lahendusi sõnastama.
Kevad 2021
Kevadel 2021 uuris RAK koos sektoriteülese koostööplatvormi Rohetiiger meeskonnaga, mida arvavad Ida-Virumaal elavad eesti- ja venekeelsed noored õiglasest üleminekust, kliimamuutustest ning oma elukoha tulevikust planeeritava rohepöörde kontekstis.
Uuringusse olid kaasatud 15 noort vanuses 16-25 eluaastat. Soovisime välja tuua just selliste noorte hääled, kes tavaliselt kliima- ja keskkonnateemadel kaasa ei räägi ei õpilasomavalitsuse, noorte- ega vabaühenduste või tudengiesinduste kontekstis. Uuringu viisime läbi koos Rohetiigri koostööpartnerite esindajatega: see tähendab, et noori intervjueerisid, kokku kogutud materjali analüüsisid ning noorte häält vormisid kokkuvõtlikuks tekstiks RAKi antropoloogi kõrval keskkonnateemadega tegelevate vabaühenduste inimesed.
Kokkuvõtlikult saame tõdeda, et Ida-Virumaa noorte teadlikkus kliimaprobleemidest ja keskkonnaga seotud väljakutsetest on pigem madal. Keskkonnahoid seostub eelkõige looduse väärtustamisega; muret teeb see, kui linnas ei ole parke või metsa alla veetakse prügi. Kuidas aga teha noorte jaoks hoomatavaks silmale nähtamatud ja struktuursed probleemid, kuidas seletada inimlikust vaatepunktist lahti rohepöörde vajadus ja võimalused? Eriti arvestades selgelt välja tulnud konteksti, kus noored kardavad töökohtade ja majandusliku ebakindluse pärast ning kus Ida-Virumaad tajutakse alatise kaotajana suurte muutuste keerises.
Uuringu valmimise järel korraldas Rohetiiger koostöös Eestimaa Looduse Fondiga Ida-Virumaal mitu avalikku arutelu, milleks andis ainest ka RAKi korraldatud raport. Täispikkuses raporti leiab SIIT.
Kevad 2021
RAK tegi ära suure töö ja vaatas sügavalt sisse sellesse, kuidas koolidele uusi juhte värvatakse. Uuring andis olulise sisendi Heateo Haridusfondi koolijuhtide värbamise arendusprojektile, mille tulemusel värvati Fontese toel 2021. aastal neli uut koolijuhti ning kirjeldati soovitused koolijuhtimise kvaliteedi tõstmiseks.
Pirkko Valge Heateo Sihtasutuse tegevjuht
Kevadel 2021 aitasime Heateo Sihtasutusel kaardistada ja analüüsida koolijuhtide värbamisprotsessis osalenute kogemusi ning tuua välja protsessi tugevused ja nõrkused.
Värbamispraktikate kaardistamiseks ja koolijuhtide arendamisest ülevaate saamiseks vestlesime koolijuhtidega, kes on viimase kolme aasta jooksul koolijuhiks kandideerinud ning viisime läbi fookusgrupi-intervjuu riigigümnaasiumite juhtidega. Kooli pidajate vaate mõistmiseks intervjueerisime kuute kohalikku omavalitsust, riigigümnaasiumide rajamise koordinaatorit ning Haridus- ja Teadusministeeriumi personalibüroo peaeksperti. Koolijuhtide järelkasvu tagamise temaatika mõistmiseks vestlesime ekspertidega ning viisime läbi fookusgrupi järelkasvuprogrammi vilistlastega.
Uuringust selgus, et koolijuhiks kandideerijad hindavad kõrgelt kooli pidaja poolt antavat autonoomsust ja võimalust teha tähenduslikku tööd. Nii kooli pidajatel kui koolijuhtidel on uuele ametikohale selged ootused, kuid puudusena toodi välja, et sageli ei kommunikeerita neid värbamisprotsessis piisavalt. Konkursside läbiviimine erines oluliselt, kui kooli pidaja kaasas värbamispartneri mõne personalibüroo näol või oli pidaja meeskonnas tugev personalialane kompetents. Mitmed RAK uuringus osalenud omavalitsuste esindajad tõdesid, et tänased meetodid ei võimalda näha, kas juht saab oma tööga hakkama, aga ei osata leida lahendusi, mis aitaksid juhi kompetentse paremini välja selgitada. Murekohana selgus ka see, et koolijuhtide praegune palganumber ei ole vastavuses neile kui tippjuhtidele esitatavate nõudmistega.
Suvi 2021
“Tiimi ja juhatusega tagasisidestamisest jäid kõlama hästi kiitvad mõtted. Meie meeskonnale meeldis raporti süstematiseeritus ja visuaalsed lahendused, eriti probleemipuu väljajoonistamine. See teeb isegi keeruliste ja mahukate teemade hoomamise lihtsaks. Raportist ilmnevad ka tugevad jõujooned, millega kommunikatsioonistrateegia koostamisel arvestada. Töö tulemus annab meile magusat ainest, millega edasi toimetada.”
Ingi Mihkelsoo KiVa koostöösuhete juht
SA Kiusamisvaba Kool soovis Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) toel kasvada nn ühe teenuse(KiVa programm) põhisest organisatsioonist kompetentsikeskuseks, mis suudab pakkuda süsteemsemat ja mahukamat tuge nii koolidele kui lapsevanematele, samuti saavutada laiemat kõlapinda. Sihtasutus vajas abi oma sihtrühma vajaduste paremaks mõistmiseks ning ka tiimisiseselt muutuste mõtestamiseks. RAKi ülesanne oli töötada välja pakett, mille abil tekitada parem arusaamine eesseisvast arendustööst.
RAKi tööprotsess koosnes kahest osast: uuringust ja meeskonda kaasavatest töötubadest. Töötasime välja küsimuskavad ning viisime läbi antropoloogiliste meetodite lühikoolituse, sest intervjuude tegemisse oli kaasatud ka Kiusamisvaba Kooli tiim. Kokku tegime 22 intervjuud ja 2 fookusgruppi lapsevanemate, õpetajate, tugispetsialistide ja koolijuhtidega. Uuringuga paralleelselt viisime läbi 3 töötuba, mille käigus said paremini selgeks meeskonna valmisolek ja häälestatus. Nii uuringu kui töötubade disainimisel rääkis kaasa sõnumiagentuur Akkadian.
Uuringus tuli selgelt välja vajadus mitmekesisemate teenuste järele, mis aitaksid kiusamist ennetada, aga ka sellega toime tulla. Kuigi ühiskonnas leiab kiusamine järjest enam arutelu, on valdkonnas puudu süsteemsest lähenemisest, mistõttu teadlikkus on nii lapsevanemate kui haridustöötajate seas väga varieeruv. Kompetentsikeskus, mille teenused oleks kättesaadavad kõigile, mitte ainult KiVa programmiga liitunud koolidele, võiks aidata olukorda parandada.
Uuringu ja töötubade sünteesis said paika teemad ja tegevused, mis kompetentsikeskuse loomisel kesksed peaksid olema. Samuti olid nende tulemused aluseks protsessi järgmistele sammudele: sõnumiagentuurile Akkadian brändiloome ja kommunikatsiooni planeerimisel ja loovagentuurile Not Perfect visuaalse identiteedi loomisel.
Kevad 2021
“RAKi uuring andis meile väärtuslikku tagasisidet, kas meie eesmärgid ühilduvad olemasoleva Paljassaare elanikkonna soovide ja väärtustega. Tore oli avastada, et oleme kohalikega juba suuresti samal lehel. Saime lisaks uusi mõtteid, mida ise veel läbi mõelda ning teame nüüd täpsemini, millist infot ja kaasamist naabrid meilt ootavad.”
Markus Hääl Hundipea OÜ tegevjuht
Kevadel 2021 viis RAK läbi erinevatel antropoloogilistel meetoditel – netnograafia, süvaintervjuud, jalutuskäiguintervjuud – põhineva sisenduuringu OÜ Wolfscape’ile, kes töötab välja tulevase Hundipea asumi terviklahendust Paljassaarel. Tegemist on pikaajalise arendusprojektiga, kus soovitakse loobuda krundipõhisest lähenemisest ja käsitleda piirkonda tervikuna. Koostöös era- ja avaliku sektori sidusrühmadega tahetakse jõuda kliimaneutraalse lähenemiseni ning luua nutikas, kestlik ja inimsõbralik elukeskkond.
RAK kaardistas nii Paljassaarel ning ka laiemalt kogu Põhja-Tallinnas elavad erinevad huvigrupid ning kogukonnad, selekteerides välja kuus olulisemat, kelle esindajatega viis RAK läbi 14 süva- ja jalutuskäiguintervjuud.
Uuring pakkus mitmeid taipamisi: selgus, et kõige enam hinnatakse Paljassaare juures selle asukoha eraldatust ja looduslähedust ning erinevad arendusprojektid Põhja-Tallinna piirkonnas tekitavad osas elanikkonnas teatavat hirmu, et rohealad kaovad ning piirkonda ilmuvad rahvamassid. Teisalt oodatakse paremat teenuste ja kaupade kättesaadavust ning samuti uusi meelelahutusvõimalusi. Praeguste elukeskkonna murekohtadena mainiti veel kehvasid ühistranspordiühendusi, rattateede puudumist ning mereäärse ala suletust rahvale. Sisenduuringu tulemuste toel liigub Wolfscape uue linnaosa planeerimisel edasi.
Kogukonna kaasamisest uutmoodi linnaplaneerimisse loe täpsemalt ka Äripäeva Rohetiigri akadeemia erinumbrist.
Kevad 2021
Justiitsministeeriumi tellimusel viisime läbi antropoloogilistel meetoditel uuringu, et mõista, kuidaskogevad ja tajuvad alaealised õigusrikkujad menetlusprotsessi. Uuring “Alaealise õigusrikkujakasutajateekonna ja kogemuse analüüs” toimus septembrist 2020 kuni märtsini 2021 ning selleraames käisime noortega kaasas terve nende teekonna ühest õigusrikkumise menetlustoimingustteise.Uuringu eesmärk oli leida detailseid kogemusi, hinnanguid ja arvamusi, mis noortel, nende
pereliikmetel ja menetluses osalenud spetsialistidel tekkisid. Sellisel juhtumianalüüsilikul viisil
käisime kaasas viie noore (vanuses 12-19) teekonnad alates menetlustoimingutest politseiuurija
juures kuni õigusrikkumise menetlust lõpetavate toiminguteni, näiteks kohustuse määramisega
prokuröri juures. Lisaks vestlesime korduvalt noortega, nende vanematega ning intervjueerisime
uuringu käigus ka 34 spetsialisti, kes menetlustoimingutes noortega kokku puutusid.Nii sündisid uuringu käigus kaks kasutajateekonna skeemi – mitmendat korda menetluses oleva (japere toetuseta) noore kogemust kujutav lugu ning esimest korda menetluses osaleva (ja peretoetusega) noore lugu. Need teekonna skeemid olid aluseks, et sõnastada koostöös spetsialistidegaväljakutseid ja lahendusi takistustele ning kitsaskohtadele.Uuring on osa alaealiste õigusrikkujate kohtlemise 2018. aasta muudatuste hindamise paketist ning valmis SA Eesti Teadusagentuuri RITA 2 ja Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetus 2014–2021 rahastuse abiga.
Uuringu täispikkuses raporti leiab ka kriminaalpoliitika.ee lehelt, pressiteate koos lühitutvustusega Justiitsministeeriumi kodulehelt.
Talv 2020-2021
Tallinna vene muuseum on tegutsenud Tallinna Linnamuuseumi filiaalina 2016. aastast, kuid kaasaegse muuseumina vajas see põhjalikumat analüüsi ja tegutsemissuuna seadmist. Muuseumil puudus selge kontseptsioon ning kaasava muuseumi mudeli loomiseks soovisime kasutada RAKi tuge. Tänu sõnastatud visioonile ja kontseptsioonile on muuseumi toimkonnal tagatud kindlustunne püstitatud eesmärkide saavutamiseks.
Jelena Tšekulajeva Tallinna vene muuseumi juhataja
Tallinna linnamuuseum kutsus meid sügisel 2020 appi, et aitaksime mõista, kes on Tallinna vene muuseumi külastajad täna ja tulevikus ning mis on nende ootused muuseumile. Oma külastajate mõistmine on vajalik esimene samm muuseumile uue kontseptsiooni loomiseks. Olime abis ka kontseptsiooni väljatöötamisel: seda aitasime mõtestada muuseumi kollektiiviga koosloomeliste töötubade käigus.
Selleks, et saada ülevaadet muuseumi potentsiaalsest sihtrühmast, viisime läbi alusuuringu. Vestlustest muuseumi potentsiaalsete külastajate ja kogukonna liikmetega saime teada, mis teda iseloomustab; millised kogemused on tal seni olnud muuseumiga ning millised ootused ja vajadused on temal muuseumi osas?
Alusuuring andis sisendi koosloome töötuppa. Tehtud intervjuud inspireerisid vene muuseumi kollektiivi tegema oma külastajate empaatia kaarte ning vastavalt sellele sõnastama muuseumi uusi kontseptsiooni prototüüpe. Valminud prototüüpe käisime n-ö testimas ja tagasisidet kogumas fookusgruppides. Aruteludel osalesid eksperdid kogukonnatöö vallast, kogukonnaliikmed ja aktiivsed kaasamõtlejad. Saadud tagasiside oli omakorda sisendiks teisele koosloome sessioonile muuseumi inimestega, mille käigus sõnastasime visiooni Tallinna vene muuseumile.
Koostöö tulemusena sõnastas muuseum oma missiooni, visiooni ning olulisemad väärtused ja tegevuspõhimõtted, mida oma töös aluseks võtta. Koostöö tulemusel mõtestab Tallinna vene muuseum end kui eri rahvuste ühist kultuuriruumi loojat ja hoidjat. Muuseum lähtub avatud muuseumi kontseptsioonist ning kannab ka vahendaja rolli, kes väärtustab kohaliku kultuuri rahvuslikku mitmekesisust. Muuseum on avatud eestivene identiteedi paljususe mõtestamiseks dialoogi, arutelu ja eneseväljenduse kaudu. Näituste ja tegevuste programm valmib muuseumi ning venekeelsete rahvusvähemuste, huvipõhiste kogukondade ja nende esindajate koosloome käigus.
Kontseptsiooni loomise projekt valmis Muinsuskaitseameti muuseumide kiirendi toetuse toel.
Kontseptsiooni leiab ka muuseumi kodulehelt.