Esmalt – kes on noored, kes on lühendi “NEET” taga? Lühend tuleb ingliskeelsest “not in education, employment or training”, tähendab inimest, kes ei õpi, ei tööta ega osale ka väljaõppes ega koolitusel. Noortena käsitletakse 15–29-aastaste vanuserühma ja Euroopa Liidu liikmesriikides on praegu 14,2% NEET-noori.
Juuli-detsember 2021 tegime koos Sotsiaalse Innovatsiooni Labori ja Stories of Impact’iga projekti „NEET-olukorras noortele toe pakkumiseks tuleviku koostöömudeli loomine teenusedisaini meetodil“. Mudeli eesmärgiks on tuua esile lahendusviis, kuidas erinevate osapoolte koostöös toetada KOVide tasandil NEET-olukorras noori ning jõuda sihtrühma vaatest võimalikult sujuva protsessini.
Mudeli loomise sisendiks olid 6 koosloome töötuba ning nendega paralleelselt toimunud uuringud NEET-olukorras noorte seas.
RAKi antropoloogide rolliks oli uuringute läbiviimine ning nende põhjal noorte persoonade loomine ning teekondade kokkupanek. Tegime noortega süvaintervjuusid, millega kaardistasime põhjalikult noorte probleemid, vajadused ja selle, kuidas nemad igapäevaselt end ümbritsevat tajuvad.
Töötubades loodud teekondi valideerisime omakorda nii noorte endi kui noortega töötavate spetsialistidega. Oluline oli ekspertide poolt kokku pandud teekondadele lisada noorte vaade ja arusaam sellest, millised tänastest praktikatest ei tööta, mis on selle põhjused ning milline toetuse saamise protsess nende arvates olema peaks.
Intervjuude ja koosloome tulemusena sündis:
• 6 noorte persoonat ehk koondportreed koos skeemidega nende senisest käekäigust;
• 6 klienditeekonda ehk mudelit noorte liikumisest „ideaalmaailma olukorras“ – kuidas liikuda oma esialgsetest vajadustest koostöövõrgustiku toel positiivsete lahendusteni;
• Valdkondadeülene NEET-olukorras noorte toetamise ja teenuste koostöömudel kohalikele omavalitsustele.
Projekti tulemusena võib üldistatult öelda, et kui vaadata noorte probleeme, takistusi, vajadusi ja soove, siis need olid piirkonniti üsna sarnased, samas KOVide pakutavad võimalused noorte toetamisel ja nendele teenuste pakkumisel sõltuvad tugevalt piirkonnast ja kohalikest võimalustest.
Vestlustest noortega tuli väga tugevalt esile ning mudeli rakendamisel tuleb meeles pidada, et NEET-olukorras noorte edukaks toetamiseks on tarvis kõigepealt kuulata noor, tema mõtted ning probleemid ära ning seejärel hakata koos lahendusi leidma ja eesmärke seadma. Vaid võimaluste pakkumine ning teenustele suunamine ilma noori endid protsessi aktiivselt kaasamata ei toimi ning ei aita noorel võtta vastutust oma tuleviku kujundamise osas.
Koosloome protsessis osales kokku 30 inimest 16 organisatsioonist, programmist või asutusest. Osalejad olid: Sotsiaalministeeriumist, Haridus ja Teadusministeeriumist, Sotsiaalkindlustusametist, Haridus- ja Noorteametist (sh Rajaleidja keskuste esindaja), Eesti Töötukassast, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendusest (Noorte Tugila), Johannes Mihkelsoni Keskusest, Omanäolise Kooli Arenduskeskusest (STEP-programm), Eesti Noorteühenduste Liidust. Lisaks osalesid esindajad järgnevatest kohalikest omavalitsustest: Põltsamaa, Viimsi ja Elva vald ning Narva, Viljandi, Tallinna ja Pärnu linnavalitsus.
Mudeli loomist rahastatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondi struktuuritoetuste vahenditest ja Haridus- ja Noorteameti eelarve kaudu haridus- ja teadusministri 29.06.2015.a käskkirja nr 281 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ elluviimiseks“ raames.
