Tehtud tööd - Antropoloogia Keskus

Rahvuskonservatiivsete valijate uuring

2019. jaanuaris viisime lähenevate Riigikogu valimiste meeleolus läbi 40 süvaintervjuud erinevas vanuses, erineva haridus- ja sotsiaalmajandusliku taustaga inimesega üle Eesti. Uuringu eesmärk oli saada sügavam ja mitmekülgsem vaade rahvuskonservatiivsetest hoiakutest. Vestluste käigus kaardistasime suhtumist nii ühiskondlikesse protsessidesse laiemalt, kui ka seda, kuidas väljendub isamaalisus ja rahvusmeelsus ning millised on hoiakud Eesti kultuuri, keele ja rahvuse kestmajäämise osas.

Rahvuskonservatiivselt meelestatud valijate murekohad on üldinimlikud ning valdav osa meist tegeleb igapäevaselt samade küsimustega. Inimeste intervjuudest kajas läbi suur vajadus kuuluda kogukonda, kõrvuti hirmuga jääda abituks ja üksi. Pidev vajadus kohaneda muutuva maailmaga, mure jääda kõrvale, jääda maha, jääda vähemusse. Soov saada tunnustust oma panuse eest ja austust elukogemuse vastu. Esiplaanil oli aga tahe näha eesti keelt ja kultuuri elujõulisena ning riiki tugevana, tunda uhkust Eesti edulugude üle.

Valimisaegsel perioodil võimendub kalduvus jagada ühiskonnaliikmeid poliitilise kuuluvuse alusel. Nii valimiskompassid kui ka erakondade toetuste uuringud püüavad määratleda ja grupeerida inimesi poliitilise maailmavaate ning erakondade valimisplatvormide põhjal. Kategoriseerimine on aga paratamatult lihtsustav. Selline lihtsustatud vaade, mida taastoodab ka meedia ning erakondade endi ebapiisav tunnetus oma valijaskonna mitmekesisusest, põhjustab polariseerumist ega lase märgata ühisosa, mida on Eesti inimeste vahel tegelikkuses üllatavalt palju.

Uuringu järeldusi avasime ERR’i portaalis avaldatud arvamusloos.

Uuringu tellijaks oli Eesti Startupi Juhtide klubi (al. 2020 Asutajate Selts).

Foto allikas: wikipedia

44221420_1902153533155304_6251751161947226112_o

Konverentsil osalejate tagasisideuuring Eesti Rahva Muuseumile

Kliendi tagasiside

Tagasisideuuring oli väga hästi korraldatud ja vastas meie vajadustele. Sisuliselt oli pööratud tähelepanu õigetele teemadele, valitud sobilikud meetodid ning analüüsitulemused olid adekvaatsed. Uuringu tulemusena sai muuseum eksperdist külastaja tagasiside, mis aitab mõista paremini sellise külastajagrupi nägemust muuseumist ja selle kohast maailmas.

Agnes Aljas Eesti Rahva Muuseum

9.–12. oktoobril 2018 toimus Eesti Rahva Muuseumis maailma kultuuri- ja etnograafiamuuseume ühendava organisatsiooni ICOM ICME 51. aastakonverents “Re-imagining the Museum in the Global Contemporary”. Koostöös Tartu Ülikooli folkloristika ja pärandirakendused õppekava üliõpilastega uurisime, milline on konverentsi osalejate tagasiside muuseumi püsinäitustele “Kohtumised” ja “Uurali kaja” ning mida arvatakse Tartust ja Eestist kui turismisihtkohast.

Meetoditena kasutasime lühiintervjuusid, vaatlusi ekskurssioonidel ning jalutuskäigu intervjuusid näitustel. Erinevate meetodite kombineerimine aitas külastajate kogemuses esile tuua olulisi detaile, mis külastajate tervikkogemust mõjutavad.

Uuringu tulemusena mõistab muuseum paremini, kuidas külastajad näitusega suhestuvad, mis on nende jaoks näituse ruumis oluline, milliseid eksponaate ja teemasid külastajad enam märkavad ja mis on nende jaoks sealjuures tähtis.

Foto autor: Aivo Põlluäär

Tallinna Tehnikaülikooli uue välisveebi loomise sisenduuring

Sügisel 2018 aitasime disainiagentuuril Velvet mõista paremini kasutajate vajadusi ja ootusi Tallinna Tehnikaülikooli uuele loodavale välisveebile.

Meie roll oli süvaintervjuude abil avada ülikooli töötajate, erasektori partnerite ning tulevaste tudengite TalTechi veebilehe kasutajakogemust.

Intervjuudest saadud sisendit kasutasid Velveti disainerid välisveebi kontseptsiooni ja disaini edasiarendamiseks.

Tartu Targa linna visioonistrateegia sisenduuring

Kliendi tagasiside

Jäin tehtud tööga väga rahule. See täitis täpselt seda osa projektist, mille jaoks meil abi oli vaja

Pärtel Vurma Velvet

Sügisel 2018 viisime läbi uuringu “Tartu targa linna” visioonistrateegia loomiseks. Uuringu eesmärk oli Tartu linna elanikke kaasates anda kasutajakeskset sisendit projekti teostajale, disainiagentuurile Velvet. Uuringu eesmärgiks oli leida parimad lahendused linna elanike elukvaliteedi jätkusuutlikuks tõstmiseks ning Tartu kui noorte talentide jaoks sobivaima “ökosüsteemi” toetamiseks.

Meie antropoloogid viisid läbi u 30 süvaintervjuud Tartu linna elanikega, et paremini mõista nende probleeme, vajadusi, hoiakuid ja ootuseid seoses Tartu targa linna kontseptsiooniga. Uuringu fookuses olid erineva sotsiaal-majandusliku taustaga Tartu elanikud, sh kohalikud noored talendid ning välismaalt Eestisse kolinud spetsialistid.

Uuringu tulemustes tõime välja peamised tartlaste murekohad ning soovitavad arengusuunad. Nende, pinnalt töötas Velvet välja rea olulisemaid tulevikulahendusi Tartu linnale.

Politsei- ja Piirivalveameti töökäitumise analüüs

Kliendi tagasiside

Jäime tööga väga rahule. Analüüsist selgus, millised bürood võiksid omavahel lähestikku asetseda ja kui suures mahus saaks kasutada kohandatud tegevuspõhise kontori lahendust, mis oli enne uuringu tellimist peamine küsimus, millele soovisime vastust saada. Saime ettepanekuid ka muude ruumiliste lahenduste osas, lisaks andis analüüs hea ülevaate organisatsiooni puudustest laiemalt. Tänu antropoloogilisele lähenemisele (osalusvaatlustele ja süvaintervjuudele) tulid uuringust välja sügavamad inimeste mured, mida me pelgalt statistilise uuringu puhul poleks arvatavasti teada saanud.

Esko Suharov Politsei- ja Piirivalveameti logistikabüroo kinnisvara spetsialist

Viisime aprillis–mais 2018 koostöös Tartu Ülikooli etnoloogia osakonnaga läbi töökäitumise analüüsi Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) Pärnu mnt 139 kontorikompleksis.

15 büroos teostatud vaatlused ning intervjuud andsid sisendi pilootuuringusse, mille eesmärgiks oli välja selgitada sobivaim tuleviku kontori lahendus lähtuvalt nii töökäitumisest, valdkonna eripäradest kui ka organisatsiooni laiematest strateegilistest eesmärkidest.

Uuringu väljundiks oli kirjalik kokkuvõte, milles andsime ülevaate töökorraldusest PPA täna kasutatavas kontorihoones, tõime esile suurimad ruumilahendustest ning töökäitumisest tingitud probleemid ja väljakutsed. Tegime ettepanekuid, kuidas tuleviku kontoris toetada koostööd, vähendada müra- ja stressitaset ning kasutada ruumi paindlikumalt ja targemalt.

Tuleviku kontori rajamine ei ole pelgalt haldusprojekt, vaid sellise tööruumi loomine, mis toetab soovitud nihet organisatsioonikultuuris. Töötajate intervjueerimisel ja vaatlustel põhinev uuring võimaldas organisatsiooni juhtkonnal mõista töötajate hirme ning eelarvamusi, mida kavandatavate muudatuste eel arvesse võtta ning sisekommunikatsioonis adresseerida.

Raportisse_välitööpeatüki algus_autor Helelyn

Tuleviku tegija teekond startup ökosüsteemi

Viisime Startup Estonia tellimusel 2018. aasta juunist novembrini läbi uuringu, mille eesmärgiks on anda sisendit Eesti iduettevõtete tekke strateegilisemaks planeerimiseks. Uuringus käsitlesime ettevõtlikkuse ja digipädevuse huvi arendamist laste ja noorte hulgas, seades fookusesse kübervaldkonna ning keskendudes iduettevõtlusega seotud teadmiste, oskuste ja hoiakute soodustamise võimalustele.

Uuringus asetasime rõhu laste, noorte ja noorte täiskasvanute enda kogemuste esile toomisele. Keskendusime sellele, kuidas nad tajuvad lapsevanemate, pedagoogide ja koolisüsteemi ootusi, Eesti ühiskonnas levinud kultuurilisi norme (sh karjäärivalikuid, soolisi stereotüüpe), milliseks hindavad võimalusi süvitsi huvidega tegelemiseks, millisena näevad oma tulevikku ja kus osutavad suurimatele kitsaskohtadele. Uuring pakkus antropoloogiliste välitööde tulemustele toetudes soovitusi teemasse puutuvate valdkondade eestvedajatele toetamaks poistes ja tüdrukutes ettevõtlikkust ning huvi kübervaldkonna vastu nii koolis kui koolivälistes tegevustes.

Uuring läbiviimisel kasutasime erinevaid antropoloogilisi meetodeid: süvaintervjuusid, osalusvaatlusi, fookusgruppe üldhariduskoolides ja lühiintervjuusid valdkondlikel üritustel.

Uuringu raportiga saab tutvuda SIIN.

Hoiakud, väärtused ja praktikad ehitussektoris

Kliendi tagasiside

“Jäime RAK-i panusega uuringusse väga väga rahule ja soovime kindlasti tulevikus ka koostööd teha. Antropoloogiliste intervjuudega kogutud sisend oli meie uuringu üks väärtuslikumaid osasid, sest andis sedavõrd põhjaliku ja väärtuslikku sissevaate uuritavasse sihtrühma. Oleme küll ka ise intervjuusid varasemate uuringute raames läbi viinud, kuid tuleb tunnistada, et niivõrd nüansirohket vaadet ühe sihtrühma käitumiskultuuri ei ole me osanud oma intervjuudega avada. Sellest tulenevalt näeme, et kui tulevikus meil taas sedavõrd põhjalikku sissevaadet on mõnes uuringus vaja, siis kindlasti kaasame taas RAK-i professionaalid.”

Laura Aaben Praxis

Jaanuar–veebruar 2018 viisime koostöös mõttekojaga Praxis läbi väärtuste ja hoiakute uuringu Eesti ehitussektoris. Uuringu eesmärgiks oli avada ehitussektoris levinud praktikate ning hoiakute tagamaid. Uuringu tellijaks oli Eesti Maksu- ja Tolliamet.

Mõistmaks paremini sektori käitumismustreid ning levinud praktikaid viisid meie antropoloogid läbi 15 süvaintervjuud ehitussektori ettevõtjate ja oskustöölistega. Uuringu käigus kaardistasime sektori toimimisloogikast tulenevaid konflikti- ja probleemkohti ning seal tegutsevate ettevõtjate ja töötajate ettepanekuid olukorra parandamiseks.

Ehitussektori probleemide tagamaadena ilmnesid näiteks pettumus riigisüsteemis ning hierarhilistest võimupositsioonidest tingitud praktikad (sh peatöövõtjate suhted alltöövõtjatega), mille muutmiseks on vaja nii riigi- kui erasektoris tegutsejate ühiseid jõupingutusi. Meie näeme end antud uuringus eelkõige ehitussektori toimise ja probleemide ning sektoris tegutsevate inimeste hoiakute vahendajana.

Noorte täiskasvanute noorsootöös osalemise motivatsiooni uuring

Kevadel–suvel 2018 viisime koostöös Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskusega RAKE läbi haridus- ja teadusministeeriumi tellitud uuringu “19–26-aastaste noorte noorsootöös osalemise motivatsioon”. Uuringu eesmärgiks oli välja selgitada, millised tingimused, kogemused ja sotsiaalsed sidemed aitavad kaasa noorte täiskasvanute osalemisele noorsootöö raames korraldatud tegevustes. Lisaks on uuring sisendiks uuele noorsootöö arengukavale, sisaldades ettepanekuid just selle vanuserühma vajadusi ja huve arvestavate tegevuste kavandamiseks.

Meie antropoloogide roll uuringus oli jõuda lähemale nende noorte vaatevinklile, kes mingil põhjusel on noorsootööst ja muudest huvitegevustest eemale jäänud. See hõlmas nii haavatavaid ja riskirühma kuuluvaid noori, kui ka neid, kellel on suure kooli-, töö- või hoolduskoormuse tõttu liialt vähe vabalt sisustatavat aega. Nende kogemuste mõistmiseks viisime neljas noortegrupis läbi etnograafilise lühiuurimuse, kasutades meetodina osalusvaatlust.

Uuringust ilmnes muuhulgas, et selles vanuses noored soovivad üldjuhul täita rolle, mis on neile tuttavad – oma mõju on teismeeas saadud eduelamustel ja tagasilöökidel ning suuresti väljakujunenud huvideringil. Seega, kuigi tihti tuuakse noorsootöös mitteosalemise põhjusena esile ajapuudust, võib teguriks olla ka tegevuse näimine “võõrana” ja mittesobitumine inimese arusaamaga iseendast. Selgus ka, et noorte toomiseks noorsootöö juurde on ennekõike vaja üle vaadata ja muuta noorsootöö praktikaid ja tegevusi ning võtta arvesse noorte varasemaid kogemusi ja tausta, et toetada neid uute kogemuste saamisel.

Liikuvusuuring Saaremaal nõudluspõhise transpordi korraldamiseks

2018. aasta suvel olid meie antropoloogid välitöödel Lümanda piirkonnas ning selle vahetus ümbruses. Tegime vaatlusi ning süvaintervjuud ligi 50 kohaliku elanikuga. Meie eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas inimesed hajaasustuses oma liikumist korraldavad: millised on teravaimad probleemid, reaalsed vajadused, toimemudelid ning üldised hoiakud.

Uuring tõi esile, et osade sihtgruppide liikuvus on täna hajaasustuses jätkuvalt raskendatud – need, kellel ei ole auto kasutamise võimalust ja/või kelle liikumistega ühistranspordigraafikud ei sobitu. Selliste sihtgruppidena tõusid esile graafiku alusel teises külas või Kuressaares töötavad inimesed, väikeste lastega kodus olevad emad, piiratud liikumisvõimega vanurid ning Kuressaares toimuvas huvitegevuses osalevad lapsed ja noored. Ühtlasi selgus, et hajaasustuses on inimesed harjunud oma liikumisi pikemalt ette planeerima, ning kogukonnasiseselt tehakse palju koostööd.

Tänasel päeval, kus Saaremaa Vallavalitsus otsib aktiivselt uusi võimalusi inimeste liikuvuse paremaks korraldamiseks, pakume uuringus esilekerkinud tänastest toimemudelitest lähtuvalt välja neli ettepanekut: kogukonna autojuht, transport lastele Kuressaarde trennidesse ja huvikoolidesse, jalgrattatee kooli ning „Omadega koju“ hääletuspeatus. Lahendustest saab pikemalt lugeda siit.

Uuringu tulemused esitasime Riigikantselei Innovatsioonitiimile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Maanteeametile ja Sotsiaalministeeriumile. Kohtumisel tõdeti, et meie Saaremaa välitöö põhjal sündinud kasutaja-persoonad kehtivad hajaasustuses üle kogu Eesti. Kogukonna autojuhi mudelit on kavas Saaremaal piloteerida 2018. aasta lõpus.

Päev Omniva pakikulleriga – antropoloogilisel välitööl põhinev pilootuuring

Viisime 9. märtsil 2018 läbi pilootvälitöö ühe Omniva pakiautomaatide kulleriga. Meetodiks oli varjutamine – nelja tunni jooksul jälgis meie antropoloog pakikulleri tööd kandekeskusest pakiautomaatideni ja tagasi keskusesse.

Välitöö eesmärgiks oli saada esmane aim Tartu kulleri tööpäevast, seejuures mõista, millised tegurid takistavad tema tööd ning leida võimalusi pakiautomaatide süsteemi efektiivsemaks muutmiseks.

Uuring oli aluseks Omniva kevadpäevadel läbiviidud töötoale, mille eesmärgiks oli avada arenduse eest vastutavatele juhtidele tööd mõjutavate tegurite mitmeskesisust tööliinide puhul, mille tegevust nad igapäevaselt lähedalt ei näe. See võimaldas leida väikeseid muudatusi, mis parandaksid tööprotsessi efektiivsust ning julgustas arendustöötajaid läbi viima sarnaseid välitööpäevi oma lõppkasutajatega.

Noorte osalus otsustusprotsessides

veebruar 2018

Kliendi tagasiside

Ühismõtlemine oli ergastav, vaidlused olid sisukad ja edasiviivad, värskendavad, kogemuslikest vastuoludest inspireeritud. Tundsin, et lihtne on olla ühel lainel ning et partnerlust ei pidanud võtma liiga tõsiselt, enda üle võis ka nalja visata. Meeldib see, et koostöös RAKiga ei tule analüüsi võtta tuima ärategemise tööna. See saab olla mänguline otsing, milles sihtpunktini liikumine on kantud eneseanalüüsist, avastamisest ja õppimisest.

Maie Kiisel Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE

November 2017–veebruar 2018.a. viisime koostöös Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskusega RAKE läbi Eesti Noorsootöö Keskuse tellitud uuringu „Noorte osalus otsustusprotsessides“. Uuringu lähtekohaks oli tõdemus, et Eesti noorte valmisolek osaleda ühiskonnaelu puudutavates otsustusprotsessides ei ole kuigi suur.

Tajumaks selgemalt noorte igapäevast tegelikkust nii nagu nemad seda tunnetavad ja mõtestavad, viisid meie antropoloogid viies Eesti linnas läbi antropoloogilised välitööd, mis hõlmasid endas osalusvaatlusi ja etnograafilisi intervjuusid erinevas vanuses, erineva kultuurilise/etnilise, sotsiaalse ja haridusliku taustaga noorte hulgas. Välitööde üks oluline eesmärk oli teada saada, kuidas kaasata otsustusprotsessidesse noori, kes on seni neist pigem kõrvale jäänud. Samuti otsisime uusi võimalikke kaasamisviise ning osalusvorme.

Vestlustest ilmnes, et noored samastavad ühiskondlikku aktiivsust poliitilise aktiivsusega, mistõttu nad sageli ei teadvusta oma kaasatust. Mitmed noored tõid välja, et ühiskondlikel teemadel seisukoha võtmiseks, sh valimistel osalemiseks, ei ole neil piisavalt informatsiooni ega elukogemust. Samuti tunnetavad nad selgelt vanuselise hierarhia mõju ning võõristavad ametkondlikke suhtlusvorme. Uuringu tulemused osutasid ka, et tõeliselt vabu vaba aja veetmise kohti ei ole Eestis osatud või peetud vajalikuks noortele piisaval määral luua – selliseid, mis pakuksid noortele suuremat otsustus- ja tegutsemisvabadust.
Eduelamus, usaldus, võrdne partnerlus ning sisuline koostöö on olulised märksõnad noorte laiema kaasatuse ellukutsumisel.

Tutvu uuringu raportiga!

Muuseumikommunikatsiooni uuring Eesti Rahva Muuseumile

Kliendi tagasiside

RAK ületas ootused oma süvenemisvõimelisuse ja analüüsivõimega, oleme tänulikud hea koostööpartneri leidmise eest!

Agnes Aljas Eesti Rahva Muuseum

Tegime perioodil detsember 2017 – märts 2018 muuseumikommunikatsiooni uuringu Eesti Rahva Muuseumile. Uuringu keskmes oli usund ja usundiga seotud esemed püsiekspositsioonil „Kohtumised“. ERM soovis teada, (1) millised on külastajate ootused religiooni esitamisele näitusel (2) millised arusaamad mõjutavad religiooni esitamist ja tajumist muuseumikontekstis ja (3) kuidas tajuvad külastajad muuseumikommunikatsiooni.

Intervjueerisime nii muuseumi külastajaid kui ka püsinäituse loojaid. Selgus, et usundi temaatikat, suhteliselt iseloomulikuna Euroopa trendidele, mõistetakse sügavalt individuaalsest perspektiivist. Iga külastaja ja näituse looja usundiline, maailmavaateline, aga ka erialane ja hariduslik taust mõjutab seda, kuidas usundiga seotud eksponaate näituse kontekstis tajutakse ja mõtestatakse.

Arvamusfestivali tagasisideuuring 2017

Viisime ajavahemikul märts – september 2017 läbi tagasisideuuringu Arvamusfestivali kohta. Arvamusfestivali meeskond soovis teada saada, (1) kuidas on osalejad rahul festivali ja arutelude korraldusega, (2) kuidas hindavad arutelude korraldajad arutelualade kureerimise ja juhtimise süsteemi ning tänavuaastast korraldusprotsessi ning (3) kuidas on rahulolu muutunud võrreldes eelmiste aastate tagasisidega.

Uuringus kasutasime kombineeritud meetodeid ning andmete kogumine toimus kuues osas: arutelude vaatlused, lühiintervjuud festivalil osalejatega, intervjuud, fookusgrupp arutelude korraldajatega, kohapeal kogutud ankeetküsitluse vastused ja veebis kogutud ankeetküsitluse vastused.

Uuringu tulemusena leiti, et festival peab rohkem rõhku panema uute aruteluvormide väljatöötamisele ning pakkuma laialdasemat osalemise võimalust kõikidele festivalikülastajatele, sest muidu on oht muutuda inimeste jaoks ennekõike sotsiaalseks kokkusaamiskohaks ning seeläbi kaotada oma eristumisvõimalus.

Kultuuriministeeriumi Vana Võrumaa kultuuriprogrammi mõju-uuring

2017. aasta suvel viisime koos Tartu Ülikooli etnoloogia osakonnaga läbi välitööd Kultuuriministeeriumi Rahvakultuuri keskuse Vana Võrumaa kultuuriprogrammi (edaspidi VVKP) piirkonnas. Tegime süvaintervjuusid, lühiintervjuusidd ning vaatlusi piirkonna kultuuriüritustel.

Uuring on jätkuprojekt eelmisel aastal läbiviidud Peipsiveere kultuuriprogrammide mõju-uuringule ning tulemused kajastavad seda, mida inimesed mõistavad vanale Võrumaale eripärase kultuuripärandina, milline on programmi mõju piirkonna vaimsele kultuuri-pärandile ning millised on ootused toetusprogrammi panusele piirkondliku identiteedi elujõulisuse säilimisel.

Meie tehtud kokkuvõte vahendab kohalike kultuurielu eestvedajate ning ka piirkonna külaliste konkreetseid soovitusi ning ootusi uuele programmiperioodile ja kultuuripoliitikale laiemalt.

Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna doktorantide uuring

Viisime jaanuarist veebruarini 2017 läbi humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna doktorantide uuringu, kus osales 30 endist ja praegust doktoranti. Uuringu eesmärgiks oli teada saada, milliste raskustega doktorandid oma õpiteel kokku puutuvad ja kuidas saaks ülikool või juhendaja neid aidata. Uuringu raport on töödokument, kus on soovitusi nii juhendajatele kui teistele doktoriprogrammidega kokku puutuvatele ülikooli töötajatele. Raportist leiab ka doktoriseminaride tüüpide võrdluse, monograafia- ja artiklipõhise doktoritöö kõrvutamise ja soovitused esimese aasta doktorandile.

Laste Vabariigi sisenduuring

Viisime jaanuar–märts 2017 Mustamäe kortermajades elavate leibkondade seas läbi uuringu, mille eesmärgiks oli koguda sisendit Eesti Ajaloomuuseumi uue püsiekspositsiooni ühe osa (Laste Vabariik) jaoks. Nii fookusgruppide kui süvaintervjuude raames vestlesime Mustamäe elanikega ühiselust korterites ja kortermajades, reeglitest, riigi rollist, eetikast jm. Intervjuudele järgnesid fotosessioonid korterites, mille põhjal valmib näituse jaoks Nukumaja eksponaat, mis demonstreerib kortermajas elavate perekondade mitmekesisust.

Kultuuriministeeriumi Rahvakultuuri Keskuse Peipsiveere kultuuriprogrammide mõju-uuring

Viisime 2016. aasta juunist augustini Peipsi järve äärsetes külades ja valdades läbi välitööd. Uuringu eesmärk oli kvalitatiivsete meetodite abil kaardistada RKP kultuuriprogrammide mõju piirkonnale, saamaks sisendit järgmise perioodi programmi koostamiseks.

Raport kajastab tänapäeva elu Peipsiveere piirkonnas ning sealseid eripärasid, mida on oluline järgmise programmiperioodi ettevalmistamisel silmas pidada. Samuti keskendusime piirkonnas elavatele erigruppidele: vanausulistele ning Kodavere kultuuri kandjatele-edendajatele. Raporti kõige olulisem osa käsitles kultuuriprogrammide senist mõju, sh tuntust, tugevusi ja raskusti.

Raport vahendab kohalike inimeste konkreetseid soovitusi ning ootuseid uuele perioodile.

Tartu Üle Jõe linnaosa sisenduuring

Tartu Linnamuuseumi eestvedamisel viiakse 2015–2016 läbi Tartu ajaloolisele Ülejõe piirkonnale keskendunud projekti. Projekt hõlmab nii Tartu Ülejõe kui ka Raadi-Kruusamäe linnaosa ja kannab nimetust Üle Jõe. Ülejõe on üks Teises maailmasõjas enam kannatada saanud Tartu piirkondi. Sõjas hävis suur osa ajaloolisest hoonestusest ja vahetus linnaosa elanikkond. Projekti eesmärk on lähemalt tundma õppida ja tutvustada tartlastele Ülejõed kui põneva ajalooga piirkonda linnas ning väärtustada seda huvitava elukeskkonnana.

Meie roll seisnes piirkonna kaardistamises biograafiliste intervjuude kaudu, tudengite kaasamises ja juhendamises ning projektiga seotud tegevuste läbiviimises. Eesmärk on luua kontakt teadusmaailma ning ühiskonna vahele ja innustada noori uurijaid tegelema ülikoolilinna probleemide ja küsimuskohtadega. Ühtlasi toome esile humanitaar- ja sotsiaaldistsipliinide rakenduslikkuse, näidates, kuidas selle valdkonna teadlased võivad anda meile uut tüüpi informatsiooni ühiskonnast ja selle edendamise võimalustest.

Koostööpartnerid: Tartu Linnamuuseum, Tartu Ülikool, Eesti Rahva Muuseum

Etnograafiliste meetodite koolitus venekeelsetele kooliõpilastele (koostöös Harjumaa muuseumiga)

Viisime Harjumaa Muuseumi tellimusel läbi kaks ühepäevast koolitust vene keelt emakeelena kõnelevate kooliõpilaste seas. Eesmärk oli anda õpilastele esmased oskused viimaks läbi eluloolisi süvaintervjuusid oma vene keelt kõnelevate ja Eestis resideeruvate sugulastega.

Intervjuud on osa Harjumaa Muuseumi ja Narva Muuseumi ühisprojektist, mille sihiks on koguda eluloolisi mälestusi Harjumaal ja Ida-Virumaal elava venekeelse elanikkonna ajaloo ja eluolu kohta.

Arvamusfestivali sisenduuring 2016

Viisime Arvamusfestivalil läbi 59 diskussiooni vaatluse. Töö eesmärk oli saada teada, kuidas toimivad erinevad aruteluvormid, kuidas mängib erinev ruumi valik ning aruteluala kujundus kaasa diskussiooni edenemisele ning kuidas suhestuvad omavahel arutlejad, moderaator ja publik. Vaatluse põhjal koostasime raporti, mis on sisendiks ja abiks järgmise aasta Arvamusfestivali korraldamisel.

HIV-i alaste digilahenduste sisenduuring

Koos teenusedisaineri Maarja Mõtusega läbiviidud sihtgrupiuuringu eesmärk oli tõsta HIV-positiivsete inimeste heaolu, edendada koostööd seotud huvipoolte vahel (patsiendid, arstid, tugigruppide organisatsioonid jt) ning ärgitada innovatsiooni HIV valdkonnas.

Uuringu käigus viisime läbi intervjuusid HIV-positiivsete patsientidega. Avasime sihtgrupi motivatsiooni ja vajadusi ning probleeme tänases tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemis ning korraldasime erinevaid huvipooli kokku toova seminar.

Koostööpartner: teenusedisainer Maarja Mõtus

Tartu Linnamuuseumi näituse „Ajaloo prügikastist ajalukku“ sisenduuring

Viisime Tartu Linnamuuseumi tellimusel läbi prügikäitumise uuringu. Avasime süvaintervjuude, prügipäevikute ning vaatluste kaudu inimeste prügikäitumise tagamaid, suhtumist prügisse ning sellega seotud majandustegevusse. Materjali kasutati sisendina sügisel avatud näitusel „Ajaloo prügikastist ajalukku“.

Eesti Maanteemuuseumi hooajanäituse sisenduuring

Kliendi tagasiside

RAK pakkus lisaks tugevatele folkloristika alastele teadmistele ka muuseumi vajadusi arvestavat suhtlust ja protsessijuhtimist. Paari nädala sisse mahtunud vahekokkuvõtete tulemusel saime suvehooaja ettevalmistamiseks täpselt sellised rakendatavad sisumaterjalid, mida meil vaja on.

RAK mõistab ja saab aru – oskab teha keerulise lihtsaks ja muuta väärt mõtte sisukaks rakendatavaks lahenduseks. Uuringute läbiviimisel on RAK oma valdkonnas ainulaadne ja ideaalne partner.

Paavo Kroon Eesti Maanteemuuseumi kuraator

Eesti Maanteemuuseumi suvise hooajanäituse “Loomad teel” uuringu eesmärk oli koguda ja analüüsida Eesti Rahvaluule Arhiivi teemakohaseid rahvapärimuslikke materjalie. Töö sihiks oli anda sisend eksponaatide teostamiseks ja luua sisu Maanteemuuseumi ajaloolise teeruumi tegelaskujudele, kes esitavad külastajatele erinevate ajalooperioodide elulaadi ja uskumusi.

Foto: Erge Sonn

Väitluskoolituse SpeakSmart sihtgrupi uuring

Kliendi tagasiside

Raport andis kindlasti perspektiivi, mida meil enne ei olnud, sest sellisel viisil ei ole me varasemalt klientide käest enda kohta infot saanud.

Helina Loor SpeakSmarti tegevjuht

Väitluskoolituse ettevõtte SpeakSmart klientide ja potentsiaalsete klientide seas läbiviidud uuringu eesmärgiks oli saada teada, millised on sihtrühma ootused ja hoiakud väitluskoolituse teenustele ning teenuste kommunikatsioonile. Sihiks oli esile tuua koolitustel osalenud inimeste ja ka tulevaste klientide arvamusi väitluse ja SpeakSmarti kohta.

Materjali kogusime individuaalsete poolstruktureeritud intervjuude kaudu.

Töö lõpptulemusena valmis raport, plakat ja ettekanne, milles esitatud ettepanekute ja soovituste eesmärk oli toetada SpeakSmarti edasist arengut.

Projektid

Rahvuskonservatiivsete valijate uuring

Konverentsil osalejate tagasisideuuring Eesti Rahva Muuseumile

Tallinna Tehnikaülikooli uue välisveebi loomise sisenduuring

Tartu Targa linna visioonistrateegia sisenduuring

Politsei- ja Piirivalveameti töökäitumise analüüs

Tuleviku tegija teekond startup ökosüsteemi

Hoiakud, väärtused ja praktikad ehitussektoris

Noorte täiskasvanute noorsootöös osalemise motivatsiooni uuring

Liikuvusuuring Saaremaal nõudluspõhise transpordi korraldamiseks

Päev Omniva pakikulleriga – antropoloogilisel välitööl põhinev pilootuuring

Noorte osalus otsustusprotsessides

Muuseumikommunikatsiooni uuring Eesti Rahva Muuseumile

Arvamusfestivali tagasisideuuring 2017

Kultuuriministeeriumi Vana Võrumaa kultuuriprogrammi mõju-uuring

Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna doktorantide uuring

Laste Vabariigi sisenduuring

Kultuuriministeeriumi Rahvakultuuri Keskuse Peipsiveere kultuuriprogrammide mõju-uuring

Tartu Üle Jõe linnaosa sisenduuring

Etnograafiliste meetodite koolitus venekeelsetele kooliõpilastele (koostöös Harjumaa muuseumiga)

Arvamusfestivali sisenduuring 2016

HIV-i alaste digilahenduste sisenduuring

Tartu Linnamuuseumi näituse „Ajaloo prügikastist ajalukku“ sisenduuring

Eesti Maanteemuuseumi hooajanäituse sisenduuring

Väitluskoolituse SpeakSmart sihtgrupi uuring

Rahvuskonservatiivsete valijate uuring

Konverentsil osalejate tagasisideuuring Eesti Rahva Muuseumile

Kliendi tagasiside

Tallinna Tehnikaülikooli uue välisveebi loomise sisenduuring

Tartu Targa linna visioonistrateegia sisenduuring

Kliendi tagasiside

Politsei- ja Piirivalveameti töökäitumise analüüs

Kliendi tagasiside

Tuleviku tegija teekond startup ökosüsteemi

Hoiakud, väärtused ja praktikad ehitussektoris

Kliendi tagasiside

Noorte täiskasvanute noorsootöös osalemise motivatsiooni uuring

Liikuvusuuring Saaremaal nõudluspõhise transpordi korraldamiseks

Päev Omniva pakikulleriga – antropoloogilisel välitööl põhinev pilootuuring

Noorte osalus otsustusprotsessides

Kliendi tagasiside

Muuseumikommunikatsiooni uuring Eesti Rahva Muuseumile

Kliendi tagasiside

Arvamusfestivali tagasisideuuring 2017

Kultuuriministeeriumi Vana Võrumaa kultuuriprogrammi mõju-uuring

Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna doktorantide uuring

Laste Vabariigi sisenduuring

Kultuuriministeeriumi Rahvakultuuri Keskuse Peipsiveere kultuuriprogrammide mõju-uuring

Tartu Üle Jõe linnaosa sisenduuring

Etnograafiliste meetodite koolitus venekeelsetele kooliõpilastele (koostöös Harjumaa muuseumiga)

Arvamusfestivali sisenduuring 2016

HIV-i alaste digilahenduste sisenduuring

Tartu Linnamuuseumi näituse „Ajaloo prügikastist ajalukku“ sisenduuring

Eesti Maanteemuuseumi hooajanäituse sisenduuring

Kliendi tagasiside

Väitluskoolituse SpeakSmart sihtgrupi uuring

Kliendi tagasiside