Research Archive - Page 3 of 10 - Antropoloogia Keskus

SA Kiusamisvaba Kool: kompetentsikeskuse loomine ja rebrändingu protsessi I etapi elluviimine

Suvi 2021

Kliendi tagasiside

“Tiimi ja juhatusega tagasisidestamisest jäid kõlama hästi kiitvad mõtted. Meie meeskonnale meeldis raporti süstematiseeritus ja visuaalsed lahendused, eriti probleemipuu väljajoonistamine. See teeb isegi keeruliste ja mahukate teemade hoomamise lihtsaks. Raportist ilmnevad ka tugevad jõujooned, millega kommunikatsioonistrateegia koostamisel arvestada. Töö tulemus annab meile magusat ainest, millega edasi toimetada.”

Ingi Mihkelsoo KiVa koostöösuhete juht

SA Kiusamisvaba Kool soovis Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) toel kasvada nn ühe teenuse(KiVa programm) põhisest organisatsioonist kompetentsikeskuseks, mis suudab pakkuda süsteemsemat ja mahukamat tuge nii koolidele kui lapsevanematele, samuti saavutada laiemat kõlapinda. Sihtasutus vajas abi oma sihtrühma vajaduste paremaks mõistmiseks ning ka tiimisiseselt muutuste mõtestamiseks. RAKi ülesanne oli töötada välja pakett, mille abil tekitada parem arusaamine eesseisvast arendustööst.

RAKi tööprotsess koosnes kahest osast: uuringust ja meeskonda kaasavatest töötubadest. Töötasime välja küsimuskavad ning viisime läbi antropoloogiliste meetodite lühikoolituse, sest intervjuude tegemisse oli kaasatud ka Kiusamisvaba Kooli tiim. Kokku tegime 22 intervjuud ja 2 fookusgruppi lapsevanemate, õpetajate, tugispetsialistide ja koolijuhtidega. Uuringuga paralleelselt viisime läbi 3 töötuba, mille käigus said paremini selgeks meeskonna valmisolek ja häälestatus. Nii uuringu kui töötubade disainimisel rääkis kaasa sõnumiagentuur Akkadian.

Uuringus tuli selgelt välja vajadus mitmekesisemate teenuste järele, mis aitaksid kiusamist ennetada, aga ka sellega toime tulla. Kuigi ühiskonnas leiab kiusamine järjest enam arutelu, on valdkonnas puudu süsteemsest lähenemisest, mistõttu teadlikkus on nii lapsevanemate kui haridustöötajate seas väga varieeruv. Kompetentsikeskus, mille teenused oleks kättesaadavad kõigile, mitte ainult KiVa programmiga liitunud koolidele, võiks aidata olukorda parandada.

Uuringu ja töötubade sünteesis said paika teemad ja tegevused, mis kompetentsikeskuse loomisel kesksed peaksid olema. Samuti olid nende tulemused aluseks protsessi järgmistele sammudele: sõnumiagentuurile Akkadian brändiloome ja kommunikatsiooni planeerimisel ja loovagentuurile Not Perfect visuaalse identiteedi loomisel.

Kogukonnauuring Hundipea kinnisvaraarendusele Paljassaarel

Kevad 2021

Kliendi tagasiside

“RAKi uuring andis meile väärtuslikku tagasisidet, kas meie eesmärgid ühilduvad olemasoleva Paljassaare elanikkonna soovide ja väärtustega. Tore oli avastada, et oleme kohalikega juba suuresti samal lehel. Saime lisaks uusi mõtteid, mida ise veel läbi mõelda ning teame nüüd täpsemini, millist infot ja kaasamist naabrid meilt ootavad.”

Markus Hääl Hundipea OÜ tegevjuht

Kevadel 2021 viis RAK läbi erinevatel antropoloogilistel meetoditel – netnograafia, süvaintervjuud, jalutuskäiguintervjuud – põhineva sisenduuringu OÜ Wolfscape’ile, kes töötab välja tulevase Hundipea asumi terviklahendust Paljassaarel. Tegemist on pikaajalise arendusprojektiga, kus soovitakse loobuda krundipõhisest lähenemisest ja käsitleda piirkonda tervikuna. Koostöös era- ja avaliku sektori sidusrühmadega tahetakse jõuda kliimaneutraalse lähenemiseni ning luua nutikas, kestlik ja inimsõbralik elukeskkond.

RAK kaardistas nii Paljassaarel ning ka laiemalt kogu Põhja-Tallinnas elavad erinevad huvigrupid ning kogukonnad, selekteerides välja kuus olulisemat, kelle esindajatega viis RAK läbi 14 süva- ja jalutuskäiguintervjuud.

Uuring pakkus mitmeid taipamisi: selgus, et kõige enam hinnatakse Paljassaare juures selle asukoha eraldatust ja looduslähedust ning erinevad arendusprojektid Põhja-Tallinna piirkonnas tekitavad osas elanikkonnas teatavat hirmu, et rohealad kaovad ning piirkonda ilmuvad rahvamassid. Teisalt oodatakse paremat teenuste ja kaupade kättesaadavust ning samuti uusi meelelahutusvõimalusi. Praeguste elukeskkonna murekohtadena mainiti veel kehvasid ühistranspordiühendusi, rattateede puudumist ning mereäärse ala suletust rahvale. Sisenduuringu tulemuste toel liigub Wolfscape uue linnaosa planeerimisel edasi.

Kogukonna kaasamisest uutmoodi linnaplaneerimisse loe täpsemalt ka Äripäeva Rohetiigri akadeemia erinumbrist.

Alaealise õigusrikkuja kasutajateekond ja kogemus

Kevad 2021

Justiitsministeeriumi tellimusel viisime läbi antropoloogilistel meetoditel uuringu, et mõista, kuidas

kogevad ja tajuvad alaealised õigusrikkujad menetlusprotsessi. Uuring “Alaealise õigusrikkuja

kasutajateekonna ja kogemuse analüüs” toimus septembrist 2020 kuni märtsini 2021 ning selle

raames käisime noortega kaasas terve nende teekonna ühest õigusrikkumise menetlustoimingust

teise.

Uuringu eesmärk oli leida detailseid kogemusi, hinnanguid ja arvamusi, mis noortel, nende
pereliikmetel ja menetluses osalenud spetsialistidel tekkisid. Sellisel juhtumianalüüsilikul viisil
käisime kaasas viie noore (vanuses 12-19) teekonnad alates menetlustoimingutest politseiuurija
juures kuni õigusrikkumise menetlust lõpetavate toiminguteni, näiteks kohustuse määramisega
prokuröri juures. Lisaks vestlesime korduvalt noortega, nende vanematega ning intervjueerisime
uuringu käigus ka 34 spetsialisti, kes menetlustoimingutes noortega kokku puutusid.

Nii sündisid uuringu käigus kaks kasutajateekonna skeemi – mitmendat korda menetluses oleva (ja

pere toetuseta) noore kogemust kujutav lugu ning esimest korda menetluses osaleva (ja pere

toetusega) noore lugu. Need teekonna skeemid olid aluseks, et sõnastada koostöös spetsialistidega

väljakutseid ja lahendusi takistustele ning kitsaskohtadele.

Uuring on osa alaealiste õigusrikkujate kohtlemise 2018. aasta muudatuste hindamise paketist ning valmis SA Eesti Teadusagentuuri RITA 2 ja Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetus 2014–2021 rahastuse abiga.

Uuringu täispikkuses raporti leiab ka kriminaalpoliitika.ee lehelt, pressiteate koos lühitutvustusega Justiitsministeeriumi kodulehelt.

Koosloome Tallinna vene muuseumi uuele kontseptsioonile

Talv 2020-2021

Kliendi tagasiside

Tallinna vene muuseum on tegutsenud Tallinna Linnamuuseumi filiaalina 2016. aastast, kuid kaasaegse muuseumina vajas see põhjalikumat analüüsi ja tegutsemissuuna seadmist. Muuseumil puudus selge kontseptsioon ning kaasava muuseumi mudeli loomiseks soovisime kasutada RAKi tuge. Tänu sõnastatud visioonile ja kontseptsioonile on muuseumi toimkonnal tagatud kindlustunne püstitatud eesmärkide saavutamiseks.

Jelena Tšekulajeva Tallinna vene muuseumi juhataja

Tallinna linnamuuseum kutsus meid sügisel 2020 appi, et aitaksime mõista, kes on Tallinna vene muuseumi külastajad täna ja tulevikus ning mis on nende ootused muuseumile. Oma külastajate mõistmine on vajalik esimene samm muuseumile uue kontseptsiooni loomiseks. Olime abis ka kontseptsiooni väljatöötamisel: seda aitasime mõtestada muuseumi kollektiiviga koosloomeliste töötubade käigus.

Selleks, et saada ülevaadet muuseumi potentsiaalsest sihtrühmast, viisime läbi alusuuringu. Vestlustest muuseumi potentsiaalsete külastajate ja kogukonna liikmetega saime teada, mis teda iseloomustab; millised kogemused on tal seni olnud muuseumiga ning millised ootused ja vajadused on temal muuseumi osas?

Alusuuring andis sisendi koosloome töötuppa. Tehtud intervjuud inspireerisid vene muuseumi kollektiivi tegema oma külastajate empaatia kaarte ning vastavalt sellele sõnastama muuseumi uusi kontseptsiooni prototüüpe. Valminud prototüüpe käisime n-ö testimas ja tagasisidet kogumas fookusgruppides. Aruteludel osalesid eksperdid kogukonnatöö vallast, kogukonnaliikmed ja aktiivsed kaasamõtlejad. Saadud tagasiside oli omakorda sisendiks teisele koosloome sessioonile muuseumi inimestega, mille käigus sõnastasime visiooni Tallinna vene muuseumile.

Koostöö tulemusena sõnastas muuseum oma missiooni, visiooni ning olulisemad väärtused ja tegevuspõhimõtted, mida oma töös aluseks võtta. Koostöö tulemusel mõtestab Tallinna vene muuseum end kui eri rahvuste ühist kultuuriruumi loojat ja hoidjat. Muuseum lähtub avatud muuseumi kontseptsioonist ning kannab ka vahendaja rolli, kes väärtustab kohaliku kultuuri rahvuslikku mitmekesisust. Muuseum on avatud eestivene identiteedi paljususe mõtestamiseks dialoogi, arutelu ja eneseväljenduse kaudu. Näituste ja tegevuste programm valmib muuseumi ning venekeelsete rahvusvähemuste, huvipõhiste kogukondade ja nende esindajate koosloome käigus.

Kontseptsiooni loomise projekt valmis Muinsuskaitseameti muuseumide kiirendi toetuse toel.

Kontseptsiooni leiab ka muuseumi kodulehelt.

Laste ning ligipääsetavuse uuring Eesti Tervisemuuseumile

Sügis 2020

Kliendi tagasiside

RAKi uuring näitas meile selgelt, mida lapsed Tervisemuuseumi ekspositsioonilt vajavad. Küsitledes oleme kogunud tähelepanekuid ka varem, kuid neis võib olla omajagu vastajate soovi vastata õigesti. RAKi vaatluste ja intervjuude abil kogusime kvalitatiivse info, mis aitab meil paremini mõista, mis lapsi ja nende peresid muuseumis motiveerib. See on oluline sisend uute arenduste planeerimiseks.

Herke Kukk Eesti Tervisemuuseumi näituste ja kogude juht

Eesti Tervisemuuseumi tellimusel viisime 2020. aasta lõpus läbi laste ligipääsetavuse analüüsi. Uuringu eesmärgiks oli kaardistada füüsilisi ja psühholoogilisi takistusi, mis lastel muuseumi külastades esinevad. Lisaks uurisime laste ja perede motivatsiooni muuseume külastada ja probleemkohti, mis võivad muuseumisse minekut takistada.

Uuringu sihtrühmaks olid lapsed vanuses 3-7 eluaastat ja nende pereliikmed. Kasutasime nelja erinevat meetodit:

Kolm süvaintervjuud muuseumi varasemalt külastanud peredega, mis aitas mõista perede motivatsioone muuseumide külastamisel ning nende kogemust Tervisemuuseumiga
Kolm individuaalset varjutamist lastega muuseumis, mis andis võimaluse märgata füüsilisi ja psühholoogilisi takistusi, mida lastel muuseumi keskkonnas esineb
Kaks lastegruppide külastuse vaatlust, mille puhul jälgisime grupidünaamikast tulenevaid takistusi eksponaatide uurimisel
Viis tundi üldist vaatlust muuseumis, mille raames viisime läbi ka lühiintervjuusid perekülastajatega. See meetod andis võimaluse vaadelda, millist rolli mängivad pereliikmed lapse muuseumikogemuses. Samuti küsisime külastajatelt nende ootuste kohta enne muuseumisse minekut ning kogusime neilt tagasisidet peale külastust.

Uuringu tulemusel nägime, et lapsed ei koge muuseumis mitte nii väga füüsilisi takistusi, vaid ülekaalus on nende arengutaseme spetsiifikast tulenev raskus eksponaate mõista. Andsime soovituse kasutada tekstile lisaks teisi meediume ning luua väikelastele intuitiivsemalt mõistetavaid mänge. Veel tõime välja, et lastele ja peredele on muuseumi külastamine eelkõige sotsiaalne tegevus ning ootuseks on üheskoos mänguliselt õppida. Niisiis soovitasime juurde luua mitmele vanuserühmale sobivaid eksponaate, mida on mugav ühiselt uurida ning samuti luua muuseumisse sotsiaalseid mänge.

Eesti muuseumikülastaja motivatsioonid ja ootused

Sügis 2020

Kultuuriministeeriumi tellimusel ja OECD rahastusel valmis septembris 2020 alusuuring Eesti muuseumide külastajate motivatsioonidest. Nende abiga saime ülevaate funktsioonidest ja külastajate ootustest muuseumidele, mis omakorda on abiks muuseumide tõhustamisstrateegia loomisel.

Uuringus tegime 10 süvaintervjuud ja 2 grupiintervjuud. Kokku osales uuringus 23 Eesti muuseume sagedasti külastavat inimest. Uuringus osalejatel jätkus häid sõnu ja kiitusi igasuguste Eesti muuseumide kohta. Samuti selgus, et nende jaoks on muuseumides käimine osa pere- või sõprade ringi vabaajategevustest – muuseumis käimine on omaette traditsioon. Tihedasti on seotud ka reisimine – nii Eestis kui välismaal – muuseumides külastamisharjumusega.

Sagedane muuseumikülastaja ootab muuseumilt vahendaja rolli: muuseum vahendab näituste, haridustöö, ürituste kaudu kultuuriväärtusi. Seejärel oodatakse ka kunsti-, ajaloo- ja pärandi säilitamist; panustamist turismisektoris; tähendusloomega tegelemist, meelelahutuslikkust. Lisaks rõhutati, et muuseumikülastusele annavad lisaväärtust erinevad lisateenused. Vähemtähtsateks peeti või enam väljakutseid nähti Eesti muuseumides veel nii selgelt mitte juurdunud funktsioonides nagu ühiskonnas mõju omamine, kogukonnatöö või osalus.

Saksa sihtturu uuring Eesti e-residentsuse programmile

Sügis 2020

2020. aasta sügisel tegime EASile ja Eesti e-residentsuse projektitiimile uuringu, mille põhieesmärk oli paremini mõista neid e-residente, kellel on seos Saksamaaga.

Kokku tegime video teel 20 poolstruktureeritud süvaintervjuud nii Saksamaal elavate Saksa kodanike, välismaal elavate Saksa kodanike kui ka püsivalt Saksamaal elavate välismaalastega, kes kõik on ühtlasi ka e-residendid.

Intervjuude käigus arutasime nii programmiga seotud vajaduste, ootuste, hirmude ja probleemkohtade üle kui ka laiemalt kultuuriliste erinevuste üle. Uuringu tulemusel valmis neli persoonat, mis aitavad e-residentide olukorda ja vajadusi paremini esile tuua. Uuringutulemused andsid e-residentsuse tiimile kinnitust, et oma ideedega ollakse õigel rajal, aga ka ideid järgmisteks sammudeks.

Pilootuuring Luminorile COVID-19 mõjust pangateenuste kasutamisele

Kevad 2020

Kliendi tagasiside

“Koostöö Rakendusliku Antropoloogia Keskusega oli väga meeldiv. Uuringu ettevalmistus kulges professionaalselt ning tulemuste esitlus oli kaasahaarav, huvitav ning pakkus palju lisandväärtust Luminori jaepanganduse juhtidele.”

Kristjan Jasinski Luminor panga Baltikumi kliendikogemuse juht

2020. aasta mais tegime Luminori pangale pilootuuringu, mille eesmärk oli saada esmane ülevaade sellest, kuidas on COVID-19st tingitud eriolukord mõjutanud inimeste käitumist ja pangateenuste kasutamist ning milline võib olla kriisi mõju pangateenustele tulevikus.

Tegime 8 poolstruktureeritud süvaintervjuud nii väikeettevõtjate kui ka eraisikutega, et saada parem ülevaade sellest, kuidas on COVID-19 mõjutanud nende igapäevaelu, kas ja kuidas on muutunud pangateenuste kasutamine ning millisena nähakse panga rolli tulevikus nüüd, kui käitumisharjumused on muutunud. Pilootuuringu tulemusi kasutatakse uute lahenduste välja töötamisel.

Kasutajaintervjuud Swedbanki UX tiimile

Mai 2020

Kliendi tagasiside

„Antropoloogia Keskusega on alati olnud meeldiv koostöö. Tore on näha, et ka konkreetsele briifile lähenevad nad nagu pisikesele uurimistööle – selmet täita täpselt kliendi soovi, üritavad nad algul aru saada, mis tegelikult probleem on ja hoopis sellele lahendusi välja pakkuda. Ettevõttes omakeskis mõeldes võite esialgu valedele järeldustele jõuda, seetõttu soovitan võimalusel alati kaasata võõras pilk, kes näeb probleemi ehk täiesti teise nurga alt.“

Tanel Lips Swedbanki Baltikumi UX ja Teenusdisaini juht

2020. aasta kevadel tegime Swedbanki UX tiimi jaoks 24 kasutajaintervjuud, mille eesmärk oli paremini mõista, milliseid andmeid nähakse isikuandmetena ja millistel juhtudel ollakse nõus oma isikuandmeid pangaga jagama. Intervjuud annavad olulise sisendi nii nõusoleku küsimise formaadi muutmiseks kui ka laiemalt panga rolli mõtestamiseks inimese elus.

Projekti käigus tehtud intervjuud lähtusid Swedbanki peakontoris välja töötatud kasutajauuringu formaadist, mille üks osa oli eri isiksusetüüpide kaasamine nn Suure Viisiku mudeli järgi. Sama uuringumudelit kasutati Eestis ja Rootsis, et oleks võimalik kasutajaid võrrelda. Intervjuud aitasid seeläbi avada ka kultuurilisi eripärasid, kusjuures selgus, et eestlased ja rootslased ei olegi isikuandmete jagamise osas nii erinevad.

Sihtrühmauuring Noored Kooli programmile

Kliendi tagasiside

“RAKi uuring tõi meile nii mõnegi uue avastuse ning sai aluseks kommunikatsioonistrateegia uuendamisele ja värbamiskampaania ülesehitamisele. Intervjuude põhjal loodud sihtgrupi persoonadele toetumine aitab meil planeerida oma avalikke tegevusi täpsemalt, et iga sihtgrupp saaks just endale vajalikku infot.”

Margot Lillemägi Noored Kooli värbamisjuht

Veebruarist märtsini 2020 viisime läbi sihtrühma uuringu Noored Kooli programmile.

Eesmärgiks oli kaardistada Noored Kooli sihtrühma maailmavaadet, ootusi, hoiakuid, käitumist, muljeid, väärtusi ja ideid ning nende ootusi programmi brändile. Intervjueerisime potentsiaalseid programmis osalejaid ning osalemisest loobunuid. Et saada terviklikumat pilti osalemise kogemuse ja motivatsioonide kohta ning näha programmi pikemaajalisemat mõju isiklikul tasandil ja haridusmaastikul laiemalt, tegime programmi vilistlastega grupiintervjuu.

Uuringu tulemusel valminud persoonad aitavad mõista potentsiaalsete osalejate isiklikke motivatsioone ning ootusi Noored Kooli programmile, brändile ja õpetaja-ametile laiemalt. Samuti avasime nende kaudu tegureid, mis mõjutavad inimeste valikute tegemist erinevatel eluetappidel.

Uuringu tulemustest võib esile tuua, et õpetaja rolli peetakse ühiskonnas väga oluliseks, kuid samas on tegemist raske ja endiselt alamakstud ametiga. Osalejad tõid esile, et Noored Kooli programmil on olnud õpetaja ameti kuvandile ja Eesti hariduse arendamisele positiivne mõju. Kuigi programm on intensiivne ja ei sobi kõikidele, on see kindlasti oluline uute õpetajate kooli toomisel ning nende toetamisel selle protsessi käigus. Uuringu tulemused aitavad Noored Koolil, kaasates loovagentuuri Velvet, arendada programmi brändi- ja kommunikatsioonistrateegiat.

Noored Kooli brändi ja värbamistegevuste uuendust ning sihtgrupiuuringut toetas Kodanikuühiskonna Sihtkapital vabaühendustele mõeldud arenguhüppe taotlusvoorust.

Laste ligipääsetavuse uuring Sotsiaalministeeriumile ja Riigikantseleile

Kliendi tagasiside

“RAKiga koostöö oli meeldiv, suhtlus sujuv ja täpne. Esmakordne kokkupuude antropoloogilise uuringumeetodiga oli hariv ja andis veendumuse, et tegemist on kindlasti elemendiga, mida poliitikakujunduses kasutada ja populariseerida.”

Keit Parts Riigikantselei ligipääsetavuse rakkerühma juht

Detsember 2019 kuni veebruar 2020 tegime Riigikantselei ja Sotsiaalministeeriumi tellimusel uuringu, et kaardistada laste ligipääsetavuse kitsakohti ja kogemusi. Uuring oli sisendiks riigikantselei ligipääsetavuse rakkerühma tööle, kuid laiemalt saavad sellest kasu ka erinevad osapooled – näiteks ühistranspordi teenuse kujundajad, teede taristu tellijad ja projekteerijad, kaupade ja teenuste pakkujad, koolide pidajad ja paljud teised.

Kokku osales uuringus ligikaudu 60 last vanuses 7-14 Tallinnast, Märjamaalt, Viljandist ja Kohtla-Järvelt. Nende seas oli nii eesti kui vene koduse keelega lapsi. Vaatluse all olid esmajoones füüsilised takistused, aga lisaks rääkisid lapsed ka sotsiaalsetest, psühholoogilistest, käitumuslikest jms barjääridest.

Kasutasime lisaks grupiintervjuudele nn jalutuskäiguintervjuusid (inglise keeles walk-along interview). See tähendab, et antropoloog jalutas ja liikus koos lapsega kaasa tema argisel teekonnal kodu-kooli-huviringide vahel. Sellisel, klassikalisest antropoloogilisest osalusvaatlusest inspireeritud uurimismeetodil sai laps ise olla teejuht ja oma igapäevaelu ning -tegemiste tutvustaja. Meetod võimaldab muuhulgas anda vastuseid küsimustele, millele inimene ei oska verbaalselt vastata, sest ta ise ei pruugigi teatud tegutsemisviise ja käitumismustreid teadvustada või mõtestada. Eriti selgelt tuleb see esile laste kogemusi uurides, sest lapsed ei ole veel harjunud oma argiseid tegevusi abstraktsemas võtmes analüüsima ja nende üle arutlema. Jalutuskäiguintervjuusid salvestasime ja jäädvustasime foto-ja videotehnikaga ning sel teel kogusime infot just füüsiliste takistuste ja sihtrühma iseloomustavate käitumuslike aspektide kohta, mis moodustas uuringu selgroo.

Raporti ja pressiteatega saab tutvuda Sotsiaalministeeriumi kodulehel.

Sisenduuring Kalamaja muuseumi näitusele

Novembris 2019 tegime Tallinna Linnamuuseumi Kalamaja muuseumile sisenduuringu näituse “Kalaranna kaitsjad” tarbeks. Projekti eesmärk oli kaardistada muuseumile Kalaranna arendusega seotud osapoolte vaatepunkte. Viisime läbi kuus intervjuud Kalaranna kasutajate, arendajate, linnaplaneerijate ja linnaaktivistidega. Projekti tulemustega on võimalik tutvuda Kalarannast kõneleva näituse raames.

TÜ kultuuriteaduste üliõpilaste praktikabaasi arendamise sisenduuring

Koostöös Tartu Ülikooli etnoloogia osakonnaga viisime oktoobris 2019 läbi projekti, mille eesmärk oli saada sisendit, et korrastada üliõpilaste praktikate süsteemi TÜ kultuuriteaduste õppekavadel. Eelkõige olid fookuses erinevad praktikaliigid etnoloogia, folkloristika ja rakendusantropoloogia; kultuurikorralduse; folkloristika ja pärandirakenduste magistriprogrammides.

Tõime nii Tartus kui Tallinnas kokku nende õppekavade programmijuhid ning nii väljakujunenud kui ka potentsiaalsed praktikapakkujad (muuseumid, idufirmad jt teised organisatsioonid, kellel võiks kultuuriteaduste tudengite kaasamisest kasu olla). Lisaks võtsime arvesse ka tudengitepoolse vaate juba tehtud praktikatele. Arutasime ühiselt fookusgrupi intervjuude raames nii praktika pakkujate kui tegijate hirme ning ka ootusi. Leidsime lahendusi, kuidas praktikasüsteemi parandada ning mil viisil koostööd süvendada.

Progressiivsete valijate profiiliuuring

Viisime detsembris 2019–jaanuaris 2020 Euroopa Sotsialistide Parteile läbi uuringu, mille eesmärgiks oli paremini mõista progressiivsete valijate maailmavaadet ja ootusi poliitikakujundajatele.

Tegime 18 poolstruktureeritud süvaintervjuud, et saada paremini aru erineva vanuselise, piirkondliku ning sotsiaal-majandusliku taustaga inimeste maailmavaatest ja ootustest Eesti riigi juhtimisele. Uuringu tulemusel valmis 6 persoonat, mis aitavad mõista inimeste mõttemaailmade ja elude mitmekesisust ning komplekssust – seda, mis võib olla erinevate inimeste argumentatsioon poliitiliste eelistuste põhjendamiseks, kuidas tehakse otsuseid, kelle poolt hääletada ning millised võivad olla suurimad kaalukeeleks osutuvad probleemid.

NEMO konverentsi külastajate tagasisideuuring

7.-9. novembril 2019 toimus Eesti Rahva Muuseumis Euroopa Muuseumiorganisatsioonide Võrgustiku NEMO aastakonverents pealkirjaga „Museums 2030 – Sharing recipes for a better future“. Koostöös Tartu Ülikooli folkloristika ja pärandirakendused õppekava üliõpilastega uurisime, milline on konverentsi osalejate tagasiside muuseumi püsinäitustele “Kohtumised” ja “Uurali kaja” ning mida arvatakse Tartust ja Eestist kui turismisihtkohast.

Tegime lühiintervjuusid, vaatlusi ekskurssioonidel ning jalutuskäigu intervjuusid näitustel. Erinevate meetodite kombineerimine aitas esile tuua olulisi külastajate tervikkogemust mõjutavaid detaile. Uuringu tulemusena mõistab muuseum paremini, mis on külastajate jaoks näituse ruumis oluline, millised eksponaadid ja teemad külastajaid enim kõnetavad ning kuidas nad näitusega suhestuvad.

Foto: NEMO

Proto Avastustehase virtuaalse reaalsuse mängude testimine

Augustis 2019 viisime Motor Agentuurile läbi virtuaalse reaalsuse mängude testimise. Projekti eesmärk oli anda arendajatele, disaineritele, inseneridele sisendit parandamaks VR-mänge vastavalt inimeste kasutajakogemusele enne nende avamist laiemale avalikkusele Proto Avastustehases.

Viite VR-mängu käisid Motori töökojas meie antropoloogidega katsetamas 8 tavainimest (mitte elukutselised testijad ega mängurid) vanuses 7–66. Projekti lõpptulemiks olid testimisest lähtuvad nõuanded ja soovitused 1) kuidas teha mängu füüsiliselt inimeste jaoks mugavamaks (kangid, nupud, toolid jm tehniline); 2) mida kaaluda muuta mängu sees, et inimesed saaksid mängukogemusest võimalikult positiivse emotsiooni ning 3) milliseid juhised inimesed vajavad, et mõista, mida nad mängus tegema peavad. Lisaks andsime soovitusi, kuidas kommunikatsiooni suunata, et võimalikult erinevaid sihtgruppe kõnetada.

Testimisel kasutasime abivahenditena nii diktofoni kui videokaamerat. Video aitas märgata ning illustreerida nii kasutajate murekohti mängude mängimisel, kui ka positiivseid emotsioone tekitavaid aspekte.

Täiskasvanute võimalused ja valmidus omandada keskharidus kutsekeskhariduses

Jaanuaris ja veebruaris 2019 kogusime ülevaadet madala haridustasemega täiskasvanute õpimotivatsioonist ja võimalustest omandada kutsekeskharidust. Eesmärk oli välja selgitada potentsiaalse täiskasvanud õppija vajadused, võimalused ja hoiakud tasemehariduse omandamisel.

Valimisse kuulusid üldkeskharidust, kutseharidust ja kutsekeskharidust omandavad ning keskhariduseta täiskasvanud Ida- ja Lääne-Virumaalt, Harjumaalt, Tartumaalt. Viisime läbi 12 süvaintervjuud nii eesti kui ka vene keeles ning kaks fookusgrupi intervjuud haridusasutuste juhtidega.

Intervjuud aitasid avada tasemehariduse omandamise probleemistikke erinevatest perspektiividest ning tõid esile erinevad väljakutsed, millega täiskasvanud õppija uuesti õppima asudes silmitsi seisab. Raskusi valmistavad mh vähene inglise või eesti keele oskus, madal enesehinnang, kesine arvutikasutusoskus, pere- ja tööelu ühildamine õppimisega jms. Läbivaks murekohaks on aga majanduslik hakkamasaamine ning madalad stipendiumid.

Intervjuud ja fookusgrupid olid sisendiks haridus- ja teadusministeeriumi tellitud ning mõttekoja Praxis läbiviidud analüüsile “Kutsekeskharidusõpe keskhariduseta täiskasvanutele – võimaluste ja/või soovi puudus?”

Töötukassa mobiilsustoetuse hindamise sisenduuring

Mais–juunis 2019 viisime mõttekojale Praxis läbi 15 intervjuud aastal 2017 või 2018 Töötukassa mobiilsustoetust saanud inimestega. Mobiilsustoetus oli neli kuud kestev Töötukassa toetus transpordikulude hüvitamiseks vähemalt kuus kuud tööta olnud inimestele, kes võtavad vastu töökoha kodust kaugemal kui 30 km.

Kodust eemal töötamise teemadel vestlesime erinevas vanuses inimestega nii Ida-Virumaal, Tartumaal, Harjumaal, Põlvamaal, Pärnumaal kui Läänemaal. Eesmärk oli mõista kasutajate perspektiivi sellele, kuidas Töötukassa mobiilsustoetus aitas kaasa inimeste tööle saamisele ja tööl käimisele ning kas ja kuidas peaks 2019. aasta alguses peatatud programm jätkama ning arenema.

Juhtumianalüüsid virtuaaltöö edendamisel kolme ettevõtte põhjal

DEEP VIEW (DEcEnt and Productive VIrtual Work) on viite riiki (Austria, Taani, Eesti, Portugal, Hispaania) hõlmav rahvusvaheline projekt, mille eesmärgiks oli uurida, kuidas erineva tasandi sotsiaaldialoog ja kollektiivläbirääkimised käsitlevad väljakutseid, mis on seotud virtuaaltööga.

Projekti Eesti-poolse partneri, mõttekoja Praxis ettepanekul teostasime Eestis kolme ettevõtte põhjal juhtumianalüüsid. Projektis oli fookus kolmel sektoril (finantstegevus, IKT ning tervishoid) ning eesmärgiks analüüsida, kuidas sotsiaaldialoog ja kollektiivsed läbirääkimised käsitlevad virtuaaltöö mõju töötingimustele.

Eesti näidete põhjal ei omanud ametiühingud ning kollektiivlepingud virtuaaltöö reguleerimisel rolli, ka töötajate ametlikud esindajad ei olnud osalenud tingimuste aruteludel ega praktikate väljatöötamisel. Uuringu eelduseks olnud tööandja ja töötajate esindaja vahel toimunud ametliku ja kindlas ajavahemikus aset leidnud läbirääkimiste protsessi asemel olid siinsetes finants- ja tehnoloogiaettevõtetes virtuaaltöövõimalused kujunenud üle pikema perioodi ning osana laiemast, paindliku töökorralduse põhimõttest. Kuigi ettevõtetes eksisteerivad paindliku töökorralduse põhimõtted, toimub igapäevaste praktikate kujundamine eelkõige osakondade siseselt.

Foto: Renee Altrov

Eesti e-residentsuse programmi kasutajauuring sisendina tulevikustrateegiasse

Kliendi tagasiside

Tegime 2019. aastal koos RAK-iga kaks uuringut ning saime kummastki mitu ahaa-momenti, mis aitavad meie tööd palju paremini teha. Parim investeering!

Daniel Vaarik kommunikatsioonikonsultant

Veebruaris ja märtsis 2019 viisime läbi kasutajauuringu Eesti e-residentide seas, et pakkuda sisendit e-residentsuse programmi tulevikustrateegiate väljatöötamiseks. Uuringu partneriks oli sõnumiagentuur Akkadian.

Uuringu eesmärgiks oli paremini mõista ettevõtjaid, kes reisivad palju ning töötavad mitmetes erinevates riikides. Et mõista nende huvi ja motivatsiooni asutamaks oma ettevõte e-residendina, kaasasime uuringusse 28 inimest 21 erinevast riigist (Euroopast, Aasiast, Aafrikast, Ameerikast), nende hulgas nii e-residente kui ka mitte e-residente.

Osalejatega läbiviidud videointervjuud avardasid arusaama programmiga liitumise eesmärkidest maailma erinevate riikide kodanike jaoks, samuti sellest, mida nad programmi puhul väärtustavad ja ootavad. Intervjuud aitasid avada erineva profiiliga e-residentide suhet Eesti riigi ja kultuuriga ning andsid ülevaate e-residentsuse programmi ja Eesti rahvusvahelisest kuvandist.

Intervjuude analüüsi tulemusena valmis 5 persoonat, mis kirjeldavad nii praeguseid kui ka potentsiaalseid e-residente. Kasutajauuringu eesmärk oli tõsta Eesti e-residentsusprogrammi kvaliteeti ja tulu, aidates paremini jõuda ettevõtjateni, kelle eesmärke e-residentsuse programm toetab ning kelle äritegevus looks suuremat maksutulu ka Eesti riigile.

Netnograafiline pilootuuring #Kogumispäevik grupis

Talvel 2019 viisime läbi virtuaalse kogukonnauuringu Swedbankile. Uuringu keskmes oli Facebook’i grupi #Kogumispäevik liikmete postitused. Uuringu peamiseks eesmärgiks oli analüüsida Swedbanki rolli ning potentsiaali kasutajate rahatarkuse kasvatamisel netipõhise kogukonna näitel.

Vaatluse all olid virtuaalse kogukonna postitused perioodil august 2018–veebruar 2019.

Uuringu tulemustena tõime välja põhilised grupiliikmete väljendatud vastuolud ja takistused raha targalt kasutamise teemadel, mille asetasime analüüsi käigus eestlaste säästmisega seotud kultuurilise kogemuse konteksti. Tõime välja erinevad grupi kasutajaprofiilid ning säästmist takistavad tegurid. Uuringu tulemusel sündis soovituste loetelu edaspidisesse arendus- ning kommunikatsioonitegevusse ning ettepanekud võimalikeks nügimistegevusteks, mis aitaksid kasvatada inimestes rahatarkust ning toetada neid selle püüdluse saavutamisel igapäevaelus.

Work in Estonia pilootprojekt “Eestis töötanud välisspetsialistide lahkumisintervjuud”

Kliendi tagasiside

“RAK aitas meil läbi viia lahkumisintervjuud – intervjuud nende välisspetsialistidega, kes on Eestis töötanud, kuid otsustanud siit erinevatel põhjustel lahkuda. Meile oli oluline aru saada, mis on lahkumise põhjused ning mida saaks riik teha selleks, et välisspetsialistid Eestisse pikemaks jääksid. Kiidan RAKi meeskonna pühendumust valimisse kuuluvate intervjueeritavate leidmisel, see ei olnud kõige lihtsamini tabatav sihtrühm ning pean neid ka metodoloogiliselt väga tugevateks kvalitatiivse uuringu läbiviijateks. Jäime tehtud tööga väga rahule.”

Triin Visnapuu-Sepp Work in Estonia juht

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) Work in Estonia programmi eesmärgiks on tutvustada Eestit kui atraktiivset töö- ja elamiskohta välismaa talentidele. Osalesime koostöös sõnumiagentuuriga Akkadian Work in Estonia teenuse arendamise pilootprojektis intervjuude läbiviija ning analüüsijana. Meie ülesandeks oli koguda ning analüüsida juba siit lahkunud või lahkuvate välistalentide lugusid ja kogemusi Eestist.

Intervjuudest ilmnes näiteks, et Eestis IKT-sektoris töötavatel välistalentidel on üheks olulisemaks probleemiks kaaslaste või pere kohanemisraskused. Kui partner ei leia tööd või laps koolis sõpru, ei teki neil pereliikmetel isiklikku sotsiaalset võrgustikku ning sidet Eestiga. Sellistel juhtudel otsustatakse Eestist lahkuda, isegi kui ühe pereliikme töö on hästi tasustatud ning teda nähakse ja koheldakse ettevõttes kui äärmiselt vajalikku töötajat. Samuti on mõningatel juhtudel probleemiks eestlaste reserveeritud suhtlusstiil, mida võidakse tõlgendada tõrjumise või negatiivse hoiaku väljendusena.

Projekti tulemusi kasutatakse Work in Estonia kommunikatsiooni ning teenuse parendamiseks.

Foto: Renee Altrov

Swedbanki kasutajaintervjuud

2019. aasta kevadel viisime Swedbanki UX tiimile läbi 8 kasutajaintervjuud, mille eesmärgiks oli mõista paremini igapäevapanganduse tulevikku lähtuvalt klientide ootustest ja eelistustest. Intervjuude abil valideeritakse valitud tulevikusuundi ning seatakse prioriteete edasises arendustegevuses.

Projekti raames läbiviidud intervjuud lähtusid Swedbanki peakontoris väljatöötatud kasutajauuringu formaadist, mida rakendati erinevates riikides. Intervjuud aitasid seeläbi avada kultuurilisi eripärasid, mida ettevõtte erinevatel turgudel teenusearenduses silmas pidada.

Koolivõrgu programmi juhtumianalüüs “Eesti elukestva õppe strateegia 2020” vahehindmises

Mõttekoda Praxis teostas haridus- ja teadusministeeriumile “Eesti elukestva õppe strateegia 2020” vahehindamist, mille ühe osana viisime läbi koolivõrgu programmi juhtumianalüüsi.

Juhtumianalüüsi eesmärgiks oli ühe maakonna näitel kirjeldada ja analüüsida seda, kuidas on muutunud üldhariduse kättesaadavus, kvaliteet, õpikeskkond ja gümnaasiumiõppe valikuterohkus nendes kohalikes omavalitsustes, kus koolivõrgu programmi käigus on koolivõrku korrastatud ja/või loodud riigigümnaasium. Juhtumianalüüsi näiteks valiti Viljandi maakond, kus 2012. aastal avati esimene riigigümnaasium.

Tegime neli fookusgrupi intervjuud: kohalike omavalitsuste esindajatega, maakonna koolijuhtidega, riigigümnaasiumi õpilastega ning riigigümnaasiumi õpetajatega. Lisaks viisime läbi individuaalintervjuu riigigümnaasiumi direktoriga.

Vestlustest ilmnes, et kuigi Viljandi linnas õnnestus koolivõrgu reform väga hästi, ei saa koolivõrku hajaasustusega piirkondades maakonnakeskusega sarnastest mõõdikutest lähtudes korrastada. Oluline on säilitada mitmekesised hariduse võimalused, mis arvestaksid erinevate õpilaste vajaduste ja soovidega.

“Eesti elukestva õppe strateegia 2020” vahehindamise aruanne

Projektid

SA Kiusamisvaba Kool: kompetentsikeskuse loomine ja rebrändingu protsessi I etapi elluviimine

Kogukonnauuring Hundipea kinnisvaraarendusele Paljassaarel

Alaealise õigusrikkuja kasutajateekond ja kogemus

Koosloome Tallinna vene muuseumi uuele kontseptsioonile

Laste ning ligipääsetavuse uuring Eesti Tervisemuuseumile

Eesti muuseumikülastaja motivatsioonid ja ootused

Saksa sihtturu uuring Eesti e-residentsuse programmile

Pilootuuring Luminorile COVID-19 mõjust pangateenuste kasutamisele

Kasutajaintervjuud Swedbanki UX tiimile

Sihtrühmauuring Noored Kooli programmile

Laste ligipääsetavuse uuring Sotsiaalministeeriumile ja Riigikantseleile

Sisenduuring Kalamaja muuseumi näitusele

TÜ kultuuriteaduste üliõpilaste praktikabaasi arendamise sisenduuring

Progressiivsete valijate profiiliuuring

NEMO konverentsi külastajate tagasisideuuring

Proto Avastustehase virtuaalse reaalsuse mängude testimine

Täiskasvanute võimalused ja valmidus omandada keskharidus kutsekeskhariduses

Töötukassa mobiilsustoetuse hindamise sisenduuring

Juhtumianalüüsid virtuaaltöö edendamisel kolme ettevõtte põhjal

Eesti e-residentsuse programmi kasutajauuring sisendina tulevikustrateegiasse

Netnograafiline pilootuuring #Kogumispäevik grupis

Work in Estonia pilootprojekt “Eestis töötanud välisspetsialistide lahkumisintervjuud”

Swedbanki kasutajaintervjuud

Koolivõrgu programmi juhtumianalüüs “Eesti elukestva õppe strateegia 2020” vahehindmises

SA Kiusamisvaba Kool: kompetentsikeskuse loomine ja rebrändingu protsessi I etapi elluviimine

Kliendi tagasiside

Kogukonnauuring Hundipea kinnisvaraarendusele Paljassaarel

Kliendi tagasiside

Alaealise õigusrikkuja kasutajateekond ja kogemus

Koosloome Tallinna vene muuseumi uuele kontseptsioonile

Kliendi tagasiside

Laste ning ligipääsetavuse uuring Eesti Tervisemuuseumile

Kliendi tagasiside

Eesti muuseumikülastaja motivatsioonid ja ootused

Saksa sihtturu uuring Eesti e-residentsuse programmile

Pilootuuring Luminorile COVID-19 mõjust pangateenuste kasutamisele

Kliendi tagasiside

Kasutajaintervjuud Swedbanki UX tiimile

Kliendi tagasiside

Sihtrühmauuring Noored Kooli programmile

Kliendi tagasiside

Laste ligipääsetavuse uuring Sotsiaalministeeriumile ja Riigikantseleile

Kliendi tagasiside

Sisenduuring Kalamaja muuseumi näitusele

TÜ kultuuriteaduste üliõpilaste praktikabaasi arendamise sisenduuring

Progressiivsete valijate profiiliuuring

NEMO konverentsi külastajate tagasisideuuring

Proto Avastustehase virtuaalse reaalsuse mängude testimine

Täiskasvanute võimalused ja valmidus omandada keskharidus kutsekeskhariduses

Töötukassa mobiilsustoetuse hindamise sisenduuring

Juhtumianalüüsid virtuaaltöö edendamisel kolme ettevõtte põhjal

Eesti e-residentsuse programmi kasutajauuring sisendina tulevikustrateegiasse

Kliendi tagasiside

Netnograafiline pilootuuring #Kogumispäevik grupis

Work in Estonia pilootprojekt “Eestis töötanud välisspetsialistide lahkumisintervjuud”

Kliendi tagasiside

Swedbanki kasutajaintervjuud

Koolivõrgu programmi juhtumianalüüs “Eesti elukestva õppe strateegia 2020” vahehindmises