2018. aasta suvel olid meie antropoloogid välitöödel Lümanda piirkonnas ning selle vahetus ümbruses. Tegime vaatlusi ning süvaintervjuud ligi 50 kohaliku elanikuga. Meie eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas inimesed hajaasustuses oma liikumist korraldavad: millised on teravaimad probleemid, reaalsed vajadused, toimemudelid ning üldised hoiakud.
Uuring tõi esile, et osade sihtgruppide liikuvus on täna hajaasustuses jätkuvalt raskendatud – need, kellel ei ole auto kasutamise võimalust ja/või kelle liikumistega ühistranspordigraafikud ei sobitu. Selliste sihtgruppidena tõusid esile graafiku alusel teises külas või Kuressaares töötavad inimesed, väikeste lastega kodus olevad emad, piiratud liikumisvõimega vanurid ning Kuressaares toimuvas huvitegevuses osalevad lapsed ja noored. Ühtlasi selgus, et hajaasustuses on inimesed harjunud oma liikumisi pikemalt ette planeerima, ning kogukonnasiseselt tehakse palju koostööd.
Tänasel päeval, kus Saaremaa Vallavalitsus otsib aktiivselt uusi võimalusi inimeste liikuvuse paremaks korraldamiseks, pakume uuringus esilekerkinud tänastest toimemudelitest lähtuvalt välja neli ettepanekut: kogukonna autojuht, transport lastele Kuressaarde trennidesse ja huvikoolidesse, jalgrattatee kooli ning „Omadega koju“ hääletuspeatus. Lahendustest saab pikemalt lugeda siit.
Uuringu tulemused esitasime Riigikantselei Innovatsioonitiimile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Maanteeametile ja Sotsiaalministeeriumile. Kohtumisel tõdeti, et meie Saaremaa välitöö põhjal sündinud kasutaja-persoonad kehtivad hajaasustuses üle kogu Eesti. Kogukonna autojuhi mudelit on kavas Saaremaal piloteerida 2018. aasta lõpus.
Viisime 9. märtsil 2018 läbi pilootvälitöö ühe Omniva pakiautomaatide kulleriga. Meetodiks oli varjutamine – nelja tunni jooksul jälgis meie antropoloog pakikulleri tööd kandekeskusest pakiautomaatideni ja tagasi keskusesse.
Välitöö eesmärgiks oli saada esmane aim Tartu kulleri tööpäevast, seejuures mõista, millised tegurid takistavad tema tööd ning leida võimalusi pakiautomaatide süsteemi efektiivsemaks muutmiseks.
Uuring oli aluseks Omniva kevadpäevadel läbiviidud töötoale, mille eesmärgiks oli avada arenduse eest vastutavatele juhtidele tööd mõjutavate tegurite mitmeskesisust tööliinide puhul, mille tegevust nad igapäevaselt lähedalt ei näe. See võimaldas leida väikeseid muudatusi, mis parandaksid tööprotsessi efektiivsust ning julgustas arendustöötajaid läbi viima sarnaseid välitööpäevi oma lõppkasutajatega.
veebruar 2018
Ühismõtlemine oli ergastav, vaidlused olid sisukad ja edasiviivad, värskendavad, kogemuslikest vastuoludest inspireeritud. Tundsin, et lihtne on olla ühel lainel ning et partnerlust ei pidanud võtma liiga tõsiselt, enda üle võis ka nalja visata. Meeldib see, et koostöös RAKiga ei tule analüüsi võtta tuima ärategemise tööna. See saab olla mänguline otsing, milles sihtpunktini liikumine on kantud eneseanalüüsist, avastamisest ja õppimisest.
Maie Kiisel Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE
November 2017–veebruar 2018.a. viisime koostöös Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskusega RAKE läbi Eesti Noorsootöö Keskuse tellitud uuringu „Noorte osalus otsustusprotsessides“. Uuringu lähtekohaks oli tõdemus, et Eesti noorte valmisolek osaleda ühiskonnaelu puudutavates otsustusprotsessides ei ole kuigi suur.
Tajumaks selgemalt noorte igapäevast tegelikkust nii nagu nemad seda tunnetavad ja mõtestavad, viisid meie antropoloogid viies Eesti linnas läbi antropoloogilised välitööd, mis hõlmasid endas osalusvaatlusi ja etnograafilisi intervjuusid erinevas vanuses, erineva kultuurilise/etnilise, sotsiaalse ja haridusliku taustaga noorte hulgas. Välitööde üks oluline eesmärk oli teada saada, kuidas kaasata otsustusprotsessidesse noori, kes on seni neist pigem kõrvale jäänud. Samuti otsisime uusi võimalikke kaasamisviise ning osalusvorme.
Vestlustest ilmnes, et noored samastavad ühiskondlikku aktiivsust poliitilise aktiivsusega, mistõttu nad sageli ei teadvusta oma kaasatust. Mitmed noored tõid välja, et ühiskondlikel teemadel seisukoha võtmiseks, sh valimistel osalemiseks, ei ole neil piisavalt informatsiooni ega elukogemust. Samuti tunnetavad nad selgelt vanuselise hierarhia mõju ning võõristavad ametkondlikke suhtlusvorme. Uuringu tulemused osutasid ka, et tõeliselt vabu vaba aja veetmise kohti ei ole Eestis osatud või peetud vajalikuks noortele piisaval määral luua – selliseid, mis pakuksid noortele suuremat otsustus- ja tegutsemisvabadust.
Eduelamus, usaldus, võrdne partnerlus ning sisuline koostöö on olulised märksõnad noorte laiema kaasatuse ellukutsumisel.
Tutvu uuringu raportiga!
RAK ületas ootused oma süvenemisvõimelisuse ja analüüsivõimega, oleme tänulikud hea koostööpartneri leidmise eest!
Agnes Aljas Eesti Rahva Muuseum
Tegime perioodil detsember 2017 – märts 2018 muuseumikommunikatsiooni uuringu Eesti Rahva Muuseumile. Uuringu keskmes oli usund ja usundiga seotud esemed püsiekspositsioonil „Kohtumised“. ERM soovis teada, (1) millised on külastajate ootused religiooni esitamisele näitusel (2) millised arusaamad mõjutavad religiooni esitamist ja tajumist muuseumikontekstis ja (3) kuidas tajuvad külastajad muuseumikommunikatsiooni.
Intervjueerisime nii muuseumi külastajaid kui ka püsinäituse loojaid. Selgus, et usundi temaatikat, suhteliselt iseloomulikuna Euroopa trendidele, mõistetakse sügavalt individuaalsest perspektiivist. Iga külastaja ja näituse looja usundiline, maailmavaateline, aga ka erialane ja hariduslik taust mõjutab seda, kuidas usundiga seotud eksponaate näituse kontekstis tajutakse ja mõtestatakse.
Viisime ajavahemikul märts – september 2017 läbi tagasisideuuringu Arvamusfestivali kohta. Arvamusfestivali meeskond soovis teada saada, (1) kuidas on osalejad rahul festivali ja arutelude korraldusega, (2) kuidas hindavad arutelude korraldajad arutelualade kureerimise ja juhtimise süsteemi ning tänavuaastast korraldusprotsessi ning (3) kuidas on rahulolu muutunud võrreldes eelmiste aastate tagasisidega.
Uuringus kasutasime kombineeritud meetodeid ning andmete kogumine toimus kuues osas: arutelude vaatlused, lühiintervjuud festivalil osalejatega, intervjuud, fookusgrupp arutelude korraldajatega, kohapeal kogutud ankeetküsitluse vastused ja veebis kogutud ankeetküsitluse vastused.
Uuringu tulemusena leiti, et festival peab rohkem rõhku panema uute aruteluvormide väljatöötamisele ning pakkuma laialdasemat osalemise võimalust kõikidele festivalikülastajatele, sest muidu on oht muutuda inimeste jaoks ennekõike sotsiaalseks kokkusaamiskohaks ning seeläbi kaotada oma eristumisvõimalus.
2017. aasta suvel viisime koos Tartu Ülikooli etnoloogia osakonnaga läbi välitööd Kultuuriministeeriumi Rahvakultuuri keskuse Vana Võrumaa kultuuriprogrammi (edaspidi VVKP) piirkonnas. Tegime süvaintervjuusid, lühiintervjuusidd ning vaatlusi piirkonna kultuuriüritustel.
Uuring on jätkuprojekt eelmisel aastal läbiviidud Peipsiveere kultuuriprogrammide mõju-uuringule ning tulemused kajastavad seda, mida inimesed mõistavad vanale Võrumaale eripärase kultuuripärandina, milline on programmi mõju piirkonna vaimsele kultuuri-pärandile ning millised on ootused toetusprogrammi panusele piirkondliku identiteedi elujõulisuse säilimisel.
Meie tehtud kokkuvõte vahendab kohalike kultuurielu eestvedajate ning ka piirkonna külaliste konkreetseid soovitusi ning ootusi uuele programmiperioodile ja kultuuripoliitikale laiemalt.
Viisime jaanuarist veebruarini 2017 läbi humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna doktorantide uuringu, kus osales 30 endist ja praegust doktoranti. Uuringu eesmärgiks oli teada saada, milliste raskustega doktorandid oma õpiteel kokku puutuvad ja kuidas saaks ülikool või juhendaja neid aidata. Uuringu raport on töödokument, kus on soovitusi nii juhendajatele kui teistele doktoriprogrammidega kokku puutuvatele ülikooli töötajatele. Raportist leiab ka doktoriseminaride tüüpide võrdluse, monograafia- ja artiklipõhise doktoritöö kõrvutamise ja soovitused esimese aasta doktorandile.
Viisime jaanuar–märts 2017 Mustamäe kortermajades elavate leibkondade seas läbi uuringu, mille eesmärgiks oli koguda sisendit Eesti Ajaloomuuseumi uue püsiekspositsiooni ühe osa (Laste Vabariik) jaoks. Nii fookusgruppide kui süvaintervjuude raames vestlesime Mustamäe elanikega ühiselust korterites ja kortermajades, reeglitest, riigi rollist, eetikast jm. Intervjuudele järgnesid fotosessioonid korterites, mille põhjal valmib näituse jaoks Nukumaja eksponaat, mis demonstreerib kortermajas elavate perekondade mitmekesisust.
Viisime 2016. aasta juunist augustini Peipsi järve äärsetes külades ja valdades läbi välitööd. Uuringu eesmärk oli kvalitatiivsete meetodite abil kaardistada RKP kultuuriprogrammide mõju piirkonnale, saamaks sisendit järgmise perioodi programmi koostamiseks.
Raport kajastab tänapäeva elu Peipsiveere piirkonnas ning sealseid eripärasid, mida on oluline järgmise programmiperioodi ettevalmistamisel silmas pidada. Samuti keskendusime piirkonnas elavatele erigruppidele: vanausulistele ning Kodavere kultuuri kandjatele-edendajatele. Raporti kõige olulisem osa käsitles kultuuriprogrammide senist mõju, sh tuntust, tugevusi ja raskusti.
Raport vahendab kohalike inimeste konkreetseid soovitusi ning ootuseid uuele perioodile.
Tartu Linnamuuseumi eestvedamisel viiakse 2015–2016 läbi Tartu ajaloolisele Ülejõe piirkonnale keskendunud projekti. Projekt hõlmab nii Tartu Ülejõe kui ka Raadi-Kruusamäe linnaosa ja kannab nimetust Üle Jõe. Ülejõe on üks Teises maailmasõjas enam kannatada saanud Tartu piirkondi. Sõjas hävis suur osa ajaloolisest hoonestusest ja vahetus linnaosa elanikkond. Projekti eesmärk on lähemalt tundma õppida ja tutvustada tartlastele Ülejõed kui põneva ajalooga piirkonda linnas ning väärtustada seda huvitava elukeskkonnana.
Meie roll seisnes piirkonna kaardistamises biograafiliste intervjuude kaudu, tudengite kaasamises ja juhendamises ning projektiga seotud tegevuste läbiviimises. Eesmärk on luua kontakt teadusmaailma ning ühiskonna vahele ja innustada noori uurijaid tegelema ülikoolilinna probleemide ja küsimuskohtadega. Ühtlasi toome esile humanitaar- ja sotsiaaldistsipliinide rakenduslikkuse, näidates, kuidas selle valdkonna teadlased võivad anda meile uut tüüpi informatsiooni ühiskonnast ja selle edendamise võimalustest.
Koostööpartnerid: Tartu Linnamuuseum, Tartu Ülikool, Eesti Rahva Muuseum
Viisime Harjumaa Muuseumi tellimusel läbi kaks ühepäevast koolitust vene keelt emakeelena kõnelevate kooliõpilaste seas. Eesmärk oli anda õpilastele esmased oskused viimaks läbi eluloolisi süvaintervjuusid oma vene keelt kõnelevate ja Eestis resideeruvate sugulastega.
Intervjuud on osa Harjumaa Muuseumi ja Narva Muuseumi ühisprojektist, mille sihiks on koguda eluloolisi mälestusi Harjumaal ja Ida-Virumaal elava venekeelse elanikkonna ajaloo ja eluolu kohta.
Viisime Arvamusfestivalil läbi 59 diskussiooni vaatluse. Töö eesmärk oli saada teada, kuidas toimivad erinevad aruteluvormid, kuidas mängib erinev ruumi valik ning aruteluala kujundus kaasa diskussiooni edenemisele ning kuidas suhestuvad omavahel arutlejad, moderaator ja publik. Vaatluse põhjal koostasime raporti, mis on sisendiks ja abiks järgmise aasta Arvamusfestivali korraldamisel.
Koos teenusedisaineri Maarja Mõtusega läbiviidud sihtgrupiuuringu eesmärk oli tõsta HIV-positiivsete inimeste heaolu, edendada koostööd seotud huvipoolte vahel (patsiendid, arstid, tugigruppide organisatsioonid jt) ning ärgitada innovatsiooni HIV valdkonnas.
Uuringu käigus viisime läbi intervjuusid HIV-positiivsete patsientidega. Avasime sihtgrupi motivatsiooni ja vajadusi ning probleeme tänases tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemis ning korraldasime erinevaid huvipooli kokku toova seminar.
Koostööpartner: teenusedisainer Maarja Mõtus
Viisime Tartu Linnamuuseumi tellimusel läbi prügikäitumise uuringu. Avasime süvaintervjuude, prügipäevikute ning vaatluste kaudu inimeste prügikäitumise tagamaid, suhtumist prügisse ning sellega seotud majandustegevusse. Materjali kasutati sisendina sügisel avatud näitusel „Ajaloo prügikastist ajalukku“.
RAK pakkus lisaks tugevatele folkloristika alastele teadmistele ka muuseumi vajadusi arvestavat suhtlust ja protsessijuhtimist. Paari nädala sisse mahtunud vahekokkuvõtete tulemusel saime suvehooaja ettevalmistamiseks täpselt sellised rakendatavad sisumaterjalid, mida meil vaja on.
RAK mõistab ja saab aru – oskab teha keerulise lihtsaks ja muuta väärt mõtte sisukaks rakendatavaks lahenduseks. Uuringute läbiviimisel on RAK oma valdkonnas ainulaadne ja ideaalne partner.
Paavo Kroon Eesti Maanteemuuseumi kuraator
Eesti Maanteemuuseumi suvise hooajanäituse “Loomad teel” uuringu eesmärk oli koguda ja analüüsida Eesti Rahvaluule Arhiivi teemakohaseid rahvapärimuslikke materjalie. Töö sihiks oli anda sisend eksponaatide teostamiseks ja luua sisu Maanteemuuseumi ajaloolise teeruumi tegelaskujudele, kes esitavad külastajatele erinevate ajalooperioodide elulaadi ja uskumusi.
Foto: Erge Sonn
Raport andis kindlasti perspektiivi, mida meil enne ei olnud, sest sellisel viisil ei ole me varasemalt klientide käest enda kohta infot saanud.
Helina Loor SpeakSmarti tegevjuht
Väitluskoolituse ettevõtte SpeakSmart klientide ja potentsiaalsete klientide seas läbiviidud uuringu eesmärgiks oli saada teada, millised on sihtrühma ootused ja hoiakud väitluskoolituse teenustele ning teenuste kommunikatsioonile. Sihiks oli esile tuua koolitustel osalenud inimeste ja ka tulevaste klientide arvamusi väitluse ja SpeakSmarti kohta.
Materjali kogusime individuaalsete poolstruktureeritud intervjuude kaudu.
Töö lõpptulemusena valmis raport, plakat ja ettekanne, milles esitatud ettepanekute ja soovituste eesmärk oli toetada SpeakSmarti edasist arengut.
RAKi uuring aitas meil kaardistada hetkeseisu, tänu uuringule teame täpsemalt, mida meie külastaja muuseumilt, ajalooteemalistelt näitustelt ja programmidelt ootab. RAKi koostatud raport kujunes töödokumendiks, mida aeg-ajalt avatakse uute näituste kontseptsioonide üles ehitamise käigus.
Laura Kipper Eesti Ajaloomuuseumi projektijuht
Eesti Ajaloomuuseumi külastajauuringu peamine eesmärk oli koguda informatsiooni muuseumi külastajate, nende ootuste ning näitusekogemuse kohta. Analüüsisime, kuidas tajutakse erinevaid filiaale ning uurisime, milline on külastajate arvates Eesti Ajaloomuuseumi roll ühiskonnas.
Kasutasime oma töös eelkõige kvalitatiivset lähenemist, mis hõlmas visuaalseid meetodeid, vaatlust, vestlusi ning poolstruktureeritud intervjuusid.
Raport oli mõeldud abimaterjalina Eesti Ajaloomuuseumi näitusetegevuse, ürituste ning turundustöö parendamiseks ning uue püsinäituse planeerimiseks.
09.2016
Teatavasti pole võimalik hariduse kvaliteeti üheselt ja lihtsalt mõõta, seetõttu koguti kokku ootused, olemas olevad statistilised andmed ning uuriti erinevate sihtrühmade arvamust nende osas. RAK viis läbi vestlused, fookusgrupid, küsitlused, analüüsid ning punus keeruka seostevõrgu, mis andis koolis toimuvat ja inimeste südames oodatut selgelt mõista.
Lauri Läänemets Väätsa vallavanem
Väätsa Põhikoolis läbiviidud uuringu eesmärk oli koguda informatsiooni kooli arengukava 2015–2019 koostamiseks ning kooli elu edendamiseks.
Uurisime vaatluse, vestluste, fookusgrupi-intervjuu ning poolstruktureeritud intervjuude abil vilistlaste, õpilaste, lapsevanemate, õpetajate ja juhtkonna arusaama koolist. Fookuseks olid kooli tugevused ja nõrkused ning sihtrühmade soovitused koolielu parandamiseks.
Raport oli mõeldud abimaterjalina Väätsa Põhikooli edasise arengu planeerimisel.