“RAKi uuring tõi meile nii mõnegi uue avastuse ning sai aluseks kommunikatsioonistrateegia uuendamisele ja värbamiskampaania ülesehitamisele. Intervjuude põhjal loodud sihtgrupi persoonadele toetumine aitab meil planeerida oma avalikke tegevusi täpsemalt, et iga sihtgrupp saaks just endale vajalikku infot.”
Margot Lillemägi Noored Kooli värbamisjuht
Veebruarist märtsini 2020 viisime läbi sihtrühma uuringu Noored Kooli programmile.
Eesmärgiks oli kaardistada Noored Kooli sihtrühma maailmavaadet, ootusi, hoiakuid, käitumist, muljeid, väärtusi ja ideid ning nende ootusi programmi brändile. Intervjueerisime potentsiaalseid programmis osalejaid ning osalemisest loobunuid. Et saada terviklikumat pilti osalemise kogemuse ja motivatsioonide kohta ning näha programmi pikemaajalisemat mõju isiklikul tasandil ja haridusmaastikul laiemalt, tegime programmi vilistlastega grupiintervjuu.
Uuringu tulemusel valminud persoonad aitavad mõista potentsiaalsete osalejate isiklikke motivatsioone ning ootusi Noored Kooli programmile, brändile ja õpetaja-ametile laiemalt. Samuti avasime nende kaudu tegureid, mis mõjutavad inimeste valikute tegemist erinevatel eluetappidel.
Uuringu tulemustest võib esile tuua, et õpetaja rolli peetakse ühiskonnas väga oluliseks, kuid samas on tegemist raske ja endiselt alamakstud ametiga. Osalejad tõid esile, et Noored Kooli programmil on olnud õpetaja ameti kuvandile ja Eesti hariduse arendamisele positiivne mõju. Kuigi programm on intensiivne ja ei sobi kõikidele, on see kindlasti oluline uute õpetajate kooli toomisel ning nende toetamisel selle protsessi käigus. Uuringu tulemused aitavad Noored Koolil, kaasates loovagentuuri Velvet, arendada programmi brändi- ja kommunikatsioonistrateegiat.
Noored Kooli brändi ja värbamistegevuste uuendust ning sihtgrupiuuringut toetas Kodanikuühiskonna Sihtkapital vabaühendustele mõeldud arenguhüppe taotlusvoorust.
“RAKiga koostöö oli meeldiv, suhtlus sujuv ja täpne. Esmakordne kokkupuude antropoloogilise uuringumeetodiga oli hariv ja andis veendumuse, et tegemist on kindlasti elemendiga, mida poliitikakujunduses kasutada ja populariseerida.”
Keit Parts Riigikantselei ligipääsetavuse rakkerühma juht
Detsember 2019 kuni veebruar 2020 tegime Riigikantselei ja Sotsiaalministeeriumi tellimusel uuringu, et kaardistada laste ligipääsetavuse kitsakohti ja kogemusi. Uuring oli sisendiks riigikantselei ligipääsetavuse rakkerühma tööle, kuid laiemalt saavad sellest kasu ka erinevad osapooled – näiteks ühistranspordi teenuse kujundajad, teede taristu tellijad ja projekteerijad, kaupade ja teenuste pakkujad, koolide pidajad ja paljud teised.
Kokku osales uuringus ligikaudu 60 last vanuses 7-14 Tallinnast, Märjamaalt, Viljandist ja Kohtla-Järvelt. Nende seas oli nii eesti kui vene koduse keelega lapsi. Vaatluse all olid esmajoones füüsilised takistused, aga lisaks rääkisid lapsed ka sotsiaalsetest, psühholoogilistest, käitumuslikest jms barjääridest.
Kasutasime lisaks grupiintervjuudele nn jalutuskäiguintervjuusid (inglise keeles walk-along interview). See tähendab, et antropoloog jalutas ja liikus koos lapsega kaasa tema argisel teekonnal kodu-kooli-huviringide vahel. Sellisel, klassikalisest antropoloogilisest osalusvaatlusest inspireeritud uurimismeetodil sai laps ise olla teejuht ja oma igapäevaelu ning -tegemiste tutvustaja. Meetod võimaldab muuhulgas anda vastuseid küsimustele, millele inimene ei oska verbaalselt vastata, sest ta ise ei pruugigi teatud tegutsemisviise ja käitumismustreid teadvustada või mõtestada. Eriti selgelt tuleb see esile laste kogemusi uurides, sest lapsed ei ole veel harjunud oma argiseid tegevusi abstraktsemas võtmes analüüsima ja nende üle arutlema. Jalutuskäiguintervjuusid salvestasime ja jäädvustasime foto-ja videotehnikaga ning sel teel kogusime infot just füüsiliste takistuste ja sihtrühma iseloomustavate käitumuslike aspektide kohta, mis moodustas uuringu selgroo.
Raporti ja pressiteatega saab tutvuda Sotsiaalministeeriumi kodulehel.
Novembris 2019 tegime Tallinna Linnamuuseumi Kalamaja muuseumile sisenduuringu näituse “Kalaranna kaitsjad” tarbeks. Projekti eesmärk oli kaardistada muuseumile Kalaranna arendusega seotud osapoolte vaatepunkte. Viisime läbi kuus intervjuud Kalaranna kasutajate, arendajate, linnaplaneerijate ja linnaaktivistidega. Projekti tulemustega on võimalik tutvuda Kalarannast kõneleva näituse raames.
Koostöös Tartu Ülikooli etnoloogia osakonnaga viisime oktoobris 2019 läbi projekti, mille eesmärk oli saada sisendit, et korrastada üliõpilaste praktikate süsteemi TÜ kultuuriteaduste õppekavadel. Eelkõige olid fookuses erinevad praktikaliigid etnoloogia, folkloristika ja rakendusantropoloogia; kultuurikorralduse; folkloristika ja pärandirakenduste magistriprogrammides.
Tõime nii Tartus kui Tallinnas kokku nende õppekavade programmijuhid ning nii väljakujunenud kui ka potentsiaalsed praktikapakkujad (muuseumid, idufirmad jt teised organisatsioonid, kellel võiks kultuuriteaduste tudengite kaasamisest kasu olla). Lisaks võtsime arvesse ka tudengitepoolse vaate juba tehtud praktikatele. Arutasime ühiselt fookusgrupi intervjuude raames nii praktika pakkujate kui tegijate hirme ning ka ootusi. Leidsime lahendusi, kuidas praktikasüsteemi parandada ning mil viisil koostööd süvendada.
Viisime detsembris 2019–jaanuaris 2020 Euroopa Sotsialistide Parteile läbi uuringu, mille eesmärgiks oli paremini mõista progressiivsete valijate maailmavaadet ja ootusi poliitikakujundajatele.
Tegime 18 poolstruktureeritud süvaintervjuud, et saada paremini aru erineva vanuselise, piirkondliku ning sotsiaal-majandusliku taustaga inimeste maailmavaatest ja ootustest Eesti riigi juhtimisele. Uuringu tulemusel valmis 6 persoonat, mis aitavad mõista inimeste mõttemaailmade ja elude mitmekesisust ning komplekssust – seda, mis võib olla erinevate inimeste argumentatsioon poliitiliste eelistuste põhjendamiseks, kuidas tehakse otsuseid, kelle poolt hääletada ning millised võivad olla suurimad kaalukeeleks osutuvad probleemid.
7.-9. novembril 2019 toimus Eesti Rahva Muuseumis Euroopa Muuseumiorganisatsioonide Võrgustiku NEMO aastakonverents pealkirjaga „Museums 2030 – Sharing recipes for a better future“. Koostöös Tartu Ülikooli folkloristika ja pärandirakendused õppekava üliõpilastega uurisime, milline on konverentsi osalejate tagasiside muuseumi püsinäitustele “Kohtumised” ja “Uurali kaja” ning mida arvatakse Tartust ja Eestist kui turismisihtkohast.
Tegime lühiintervjuusid, vaatlusi ekskurssioonidel ning jalutuskäigu intervjuusid näitustel. Erinevate meetodite kombineerimine aitas esile tuua olulisi külastajate tervikkogemust mõjutavaid detaile. Uuringu tulemusena mõistab muuseum paremini, mis on külastajate jaoks näituse ruumis oluline, millised eksponaadid ja teemad külastajaid enim kõnetavad ning kuidas nad näitusega suhestuvad.
Foto: NEMO
Augustis 2019 viisime Motor Agentuurile läbi virtuaalse reaalsuse mängude testimise. Projekti eesmärk oli anda arendajatele, disaineritele, inseneridele sisendit parandamaks VR-mänge vastavalt inimeste kasutajakogemusele enne nende avamist laiemale avalikkusele Proto Avastustehases.
Viite VR-mängu käisid Motori töökojas meie antropoloogidega katsetamas 8 tavainimest (mitte elukutselised testijad ega mängurid) vanuses 7–66. Projekti lõpptulemiks olid testimisest lähtuvad nõuanded ja soovitused 1) kuidas teha mängu füüsiliselt inimeste jaoks mugavamaks (kangid, nupud, toolid jm tehniline); 2) mida kaaluda muuta mängu sees, et inimesed saaksid mängukogemusest võimalikult positiivse emotsiooni ning 3) milliseid juhised inimesed vajavad, et mõista, mida nad mängus tegema peavad. Lisaks andsime soovitusi, kuidas kommunikatsiooni suunata, et võimalikult erinevaid sihtgruppe kõnetada.
Testimisel kasutasime abivahenditena nii diktofoni kui videokaamerat. Video aitas märgata ning illustreerida nii kasutajate murekohti mängude mängimisel, kui ka positiivseid emotsioone tekitavaid aspekte.
Jaanuaris ja veebruaris 2019 kogusime ülevaadet madala haridustasemega täiskasvanute õpimotivatsioonist ja võimalustest omandada kutsekeskharidust. Eesmärk oli välja selgitada potentsiaalse täiskasvanud õppija vajadused, võimalused ja hoiakud tasemehariduse omandamisel.
Valimisse kuulusid üldkeskharidust, kutseharidust ja kutsekeskharidust omandavad ning keskhariduseta täiskasvanud Ida- ja Lääne-Virumaalt, Harjumaalt, Tartumaalt. Viisime läbi 12 süvaintervjuud nii eesti kui ka vene keeles ning kaks fookusgrupi intervjuud haridusasutuste juhtidega.
Intervjuud aitasid avada tasemehariduse omandamise probleemistikke erinevatest perspektiividest ning tõid esile erinevad väljakutsed, millega täiskasvanud õppija uuesti õppima asudes silmitsi seisab. Raskusi valmistavad mh vähene inglise või eesti keele oskus, madal enesehinnang, kesine arvutikasutusoskus, pere- ja tööelu ühildamine õppimisega jms. Läbivaks murekohaks on aga majanduslik hakkamasaamine ning madalad stipendiumid.
Intervjuud ja fookusgrupid olid sisendiks haridus- ja teadusministeeriumi tellitud ning mõttekoja Praxis läbiviidud analüüsile “Kutsekeskharidusõpe keskhariduseta täiskasvanutele – võimaluste ja/või soovi puudus?”
Mais–juunis 2019 viisime mõttekojale Praxis läbi 15 intervjuud aastal 2017 või 2018 Töötukassa mobiilsustoetust saanud inimestega. Mobiilsustoetus oli neli kuud kestev Töötukassa toetus transpordikulude hüvitamiseks vähemalt kuus kuud tööta olnud inimestele, kes võtavad vastu töökoha kodust kaugemal kui 30 km.
Kodust eemal töötamise teemadel vestlesime erinevas vanuses inimestega nii Ida-Virumaal, Tartumaal, Harjumaal, Põlvamaal, Pärnumaal kui Läänemaal. Eesmärk oli mõista kasutajate perspektiivi sellele, kuidas Töötukassa mobiilsustoetus aitas kaasa inimeste tööle saamisele ja tööl käimisele ning kas ja kuidas peaks 2019. aasta alguses peatatud programm jätkama ning arenema.
DEEP VIEW (DEcEnt and Productive VIrtual Work) on viite riiki (Austria, Taani, Eesti, Portugal, Hispaania) hõlmav rahvusvaheline projekt, mille eesmärgiks oli uurida, kuidas erineva tasandi sotsiaaldialoog ja kollektiivläbirääkimised käsitlevad väljakutseid, mis on seotud virtuaaltööga.
Projekti Eesti-poolse partneri, mõttekoja Praxis ettepanekul teostasime Eestis kolme ettevõtte põhjal juhtumianalüüsid. Projektis oli fookus kolmel sektoril (finantstegevus, IKT ning tervishoid) ning eesmärgiks analüüsida, kuidas sotsiaaldialoog ja kollektiivsed läbirääkimised käsitlevad virtuaaltöö mõju töötingimustele.
Eesti näidete põhjal ei omanud ametiühingud ning kollektiivlepingud virtuaaltöö reguleerimisel rolli, ka töötajate ametlikud esindajad ei olnud osalenud tingimuste aruteludel ega praktikate väljatöötamisel. Uuringu eelduseks olnud tööandja ja töötajate esindaja vahel toimunud ametliku ja kindlas ajavahemikus aset leidnud läbirääkimiste protsessi asemel olid siinsetes finants- ja tehnoloogiaettevõtetes virtuaaltöövõimalused kujunenud üle pikema perioodi ning osana laiemast, paindliku töökorralduse põhimõttest. Kuigi ettevõtetes eksisteerivad paindliku töökorralduse põhimõtted, toimub igapäevaste praktikate kujundamine eelkõige osakondade siseselt.
Foto: Renee Altrov
Tegime 2019. aastal koos RAK-iga kaks uuringut ning saime kummastki mitu ahaa-momenti, mis aitavad meie tööd palju paremini teha. Parim investeering!
Daniel Vaarik kommunikatsioonikonsultant
Veebruaris ja märtsis 2019 viisime läbi kasutajauuringu Eesti e-residentide seas, et pakkuda sisendit e-residentsuse programmi tulevikustrateegiate väljatöötamiseks. Uuringu partneriks oli sõnumiagentuur Akkadian.
Uuringu eesmärgiks oli paremini mõista ettevõtjaid, kes reisivad palju ning töötavad mitmetes erinevates riikides. Et mõista nende huvi ja motivatsiooni asutamaks oma ettevõte e-residendina, kaasasime uuringusse 28 inimest 21 erinevast riigist (Euroopast, Aasiast, Aafrikast, Ameerikast), nende hulgas nii e-residente kui ka mitte e-residente.
Osalejatega läbiviidud videointervjuud avardasid arusaama programmiga liitumise eesmärkidest maailma erinevate riikide kodanike jaoks, samuti sellest, mida nad programmi puhul väärtustavad ja ootavad. Intervjuud aitasid avada erineva profiiliga e-residentide suhet Eesti riigi ja kultuuriga ning andsid ülevaate e-residentsuse programmi ja Eesti rahvusvahelisest kuvandist.
Intervjuude analüüsi tulemusena valmis 5 persoonat, mis kirjeldavad nii praeguseid kui ka potentsiaalseid e-residente. Kasutajauuringu eesmärk oli tõsta Eesti e-residentsusprogrammi kvaliteeti ja tulu, aidates paremini jõuda ettevõtjateni, kelle eesmärke e-residentsuse programm toetab ning kelle äritegevus looks suuremat maksutulu ka Eesti riigile.
Talvel 2019 viisime läbi virtuaalse kogukonnauuringu Swedbankile. Uuringu keskmes oli Facebook’i grupi #Kogumispäevik liikmete postitused. Uuringu peamiseks eesmärgiks oli analüüsida Swedbanki rolli ning potentsiaali kasutajate rahatarkuse kasvatamisel netipõhise kogukonna näitel.
Vaatluse all olid virtuaalse kogukonna postitused perioodil august 2018–veebruar 2019.
Uuringu tulemustena tõime välja põhilised grupiliikmete väljendatud vastuolud ja takistused raha targalt kasutamise teemadel, mille asetasime analüüsi käigus eestlaste säästmisega seotud kultuurilise kogemuse konteksti. Tõime välja erinevad grupi kasutajaprofiilid ning säästmist takistavad tegurid. Uuringu tulemusel sündis soovituste loetelu edaspidisesse arendus- ning kommunikatsioonitegevusse ning ettepanekud võimalikeks nügimistegevusteks, mis aitaksid kasvatada inimestes rahatarkust ning toetada neid selle püüdluse saavutamisel igapäevaelus.
“RAK aitas meil läbi viia lahkumisintervjuud – intervjuud nende välisspetsialistidega, kes on Eestis töötanud, kuid otsustanud siit erinevatel põhjustel lahkuda. Meile oli oluline aru saada, mis on lahkumise põhjused ning mida saaks riik teha selleks, et välisspetsialistid Eestisse pikemaks jääksid. Kiidan RAKi meeskonna pühendumust valimisse kuuluvate intervjueeritavate leidmisel, see ei olnud kõige lihtsamini tabatav sihtrühm ning pean neid ka metodoloogiliselt väga tugevateks kvalitatiivse uuringu läbiviijateks. Jäime tehtud tööga väga rahule.”
Triin Visnapuu-Sepp Work in Estonia juht
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) Work in Estonia programmi eesmärgiks on tutvustada Eestit kui atraktiivset töö- ja elamiskohta välismaa talentidele. Osalesime koostöös sõnumiagentuuriga Akkadian Work in Estonia teenuse arendamise pilootprojektis intervjuude läbiviija ning analüüsijana. Meie ülesandeks oli koguda ning analüüsida juba siit lahkunud või lahkuvate välistalentide lugusid ja kogemusi Eestist.
Intervjuudest ilmnes näiteks, et Eestis IKT-sektoris töötavatel välistalentidel on üheks olulisemaks probleemiks kaaslaste või pere kohanemisraskused. Kui partner ei leia tööd või laps koolis sõpru, ei teki neil pereliikmetel isiklikku sotsiaalset võrgustikku ning sidet Eestiga. Sellistel juhtudel otsustatakse Eestist lahkuda, isegi kui ühe pereliikme töö on hästi tasustatud ning teda nähakse ja koheldakse ettevõttes kui äärmiselt vajalikku töötajat. Samuti on mõningatel juhtudel probleemiks eestlaste reserveeritud suhtlusstiil, mida võidakse tõlgendada tõrjumise või negatiivse hoiaku väljendusena.
Projekti tulemusi kasutatakse Work in Estonia kommunikatsiooni ning teenuse parendamiseks.
Foto: Renee Altrov
2019. aasta kevadel viisime Swedbanki UX tiimile läbi 8 kasutajaintervjuud, mille eesmärgiks oli mõista paremini igapäevapanganduse tulevikku lähtuvalt klientide ootustest ja eelistustest. Intervjuude abil valideeritakse valitud tulevikusuundi ning seatakse prioriteete edasises arendustegevuses.
Projekti raames läbiviidud intervjuud lähtusid Swedbanki peakontoris väljatöötatud kasutajauuringu formaadist, mida rakendati erinevates riikides. Intervjuud aitasid seeläbi avada kultuurilisi eripärasid, mida ettevõtte erinevatel turgudel teenusearenduses silmas pidada.
Mõttekoda Praxis teostas haridus- ja teadusministeeriumile “Eesti elukestva õppe strateegia 2020” vahehindamist, mille ühe osana viisime läbi koolivõrgu programmi juhtumianalüüsi.
Juhtumianalüüsi eesmärgiks oli ühe maakonna näitel kirjeldada ja analüüsida seda, kuidas on muutunud üldhariduse kättesaadavus, kvaliteet, õpikeskkond ja gümnaasiumiõppe valikuterohkus nendes kohalikes omavalitsustes, kus koolivõrgu programmi käigus on koolivõrku korrastatud ja/või loodud riigigümnaasium. Juhtumianalüüsi näiteks valiti Viljandi maakond, kus 2012. aastal avati esimene riigigümnaasium.
Tegime neli fookusgrupi intervjuud: kohalike omavalitsuste esindajatega, maakonna koolijuhtidega, riigigümnaasiumi õpilastega ning riigigümnaasiumi õpetajatega. Lisaks viisime läbi individuaalintervjuu riigigümnaasiumi direktoriga.
Vestlustest ilmnes, et kuigi Viljandi linnas õnnestus koolivõrgu reform väga hästi, ei saa koolivõrku hajaasustusega piirkondades maakonnakeskusega sarnastest mõõdikutest lähtudes korrastada. Oluline on säilitada mitmekesised hariduse võimalused, mis arvestaksid erinevate õpilaste vajaduste ja soovidega.
“Eesti elukestva õppe strateegia 2020” vahehindamise aruanne
Veebruaris–märtsis 2019 viisime Ida-Virumaal Töötukassa teenuseid kasutanud inimeste ja tööandjate esindajatega läbi 31 intervjuud. Valimis olid
Intervjuudest saadud materjali kasutas mõttekoda Praxis meetme analüüsi sisendina.
Töötukassa eesmärgiks oli saada tagasisidet oma teenustele, et selle põhjal edasisi tegevusi planeerida ja teenuseid arendada. Kõnealused meetmed on aidanud kaasa piirkonna tööhõive suurendamisele, sh erivajadustega ja pikalt töötuna olnud inimeste tööle võtmisele; samuti on meetmed suurendanud ümber- ja täiendõppe võimalusi.
2019. jaanuaris viisime lähenevate Riigikogu valimiste meeleolus läbi 40 süvaintervjuud erinevas vanuses, erineva haridus- ja sotsiaalmajandusliku taustaga inimesega üle Eesti. Uuringu eesmärk oli saada sügavam ja mitmekülgsem vaade rahvuskonservatiivsetest hoiakutest. Vestluste käigus kaardistasime suhtumist nii ühiskondlikesse protsessidesse laiemalt, kui ka seda, kuidas väljendub isamaalisus ja rahvusmeelsus ning millised on hoiakud Eesti kultuuri, keele ja rahvuse kestmajäämise osas.
Rahvuskonservatiivselt meelestatud valijate murekohad on üldinimlikud ning valdav osa meist tegeleb igapäevaselt samade küsimustega. Inimeste intervjuudest kajas läbi suur vajadus kuuluda kogukonda, kõrvuti hirmuga jääda abituks ja üksi. Pidev vajadus kohaneda muutuva maailmaga, mure jääda kõrvale, jääda maha, jääda vähemusse. Soov saada tunnustust oma panuse eest ja austust elukogemuse vastu. Esiplaanil oli aga tahe näha eesti keelt ja kultuuri elujõulisena ning riiki tugevana, tunda uhkust Eesti edulugude üle.
Valimisaegsel perioodil võimendub kalduvus jagada ühiskonnaliikmeid poliitilise kuuluvuse alusel. Nii valimiskompassid kui ka erakondade toetuste uuringud püüavad määratleda ja grupeerida inimesi poliitilise maailmavaate ning erakondade valimisplatvormide põhjal. Kategoriseerimine on aga paratamatult lihtsustav. Selline lihtsustatud vaade, mida taastoodab ka meedia ning erakondade endi ebapiisav tunnetus oma valijaskonna mitmekesisusest, põhjustab polariseerumist ega lase märgata ühisosa, mida on Eesti inimeste vahel tegelikkuses üllatavalt palju.
Uuringu järeldusi avasime ERR’i portaalis avaldatud arvamusloos.
Uuringu tellijaks oli Eesti Startupi Juhtide klubi (al. 2020 Asutajate Selts).
Foto allikas: wikipedia
Tagasisideuuring oli väga hästi korraldatud ja vastas meie vajadustele. Sisuliselt oli pööratud tähelepanu õigetele teemadele, valitud sobilikud meetodid ning analüüsitulemused olid adekvaatsed. Uuringu tulemusena sai muuseum eksperdist külastaja tagasiside, mis aitab mõista paremini sellise külastajagrupi nägemust muuseumist ja selle kohast maailmas.
Agnes Aljas Eesti Rahva Muuseum
9.–12. oktoobril 2018 toimus Eesti Rahva Muuseumis maailma kultuuri- ja etnograafiamuuseume ühendava organisatsiooni ICOM ICME 51. aastakonverents “Re-imagining the Museum in the Global Contemporary”. Koostöös Tartu Ülikooli folkloristika ja pärandirakendused õppekava üliõpilastega uurisime, milline on konverentsi osalejate tagasiside muuseumi püsinäitustele “Kohtumised” ja “Uurali kaja” ning mida arvatakse Tartust ja Eestist kui turismisihtkohast.
Meetoditena kasutasime lühiintervjuusid, vaatlusi ekskurssioonidel ning jalutuskäigu intervjuusid näitustel. Erinevate meetodite kombineerimine aitas külastajate kogemuses esile tuua olulisi detaile, mis külastajate tervikkogemust mõjutavad.
Uuringu tulemusena mõistab muuseum paremini, kuidas külastajad näitusega suhestuvad, mis on nende jaoks näituse ruumis oluline, milliseid eksponaate ja teemasid külastajad enam märkavad ja mis on nende jaoks sealjuures tähtis.
Foto autor: Aivo Põlluäär
Sügisel 2018 aitasime disainiagentuuril Velvet mõista paremini kasutajate vajadusi ja ootusi Tallinna Tehnikaülikooli uuele loodavale välisveebile.
Meie roll oli süvaintervjuude abil avada ülikooli töötajate, erasektori partnerite ning tulevaste tudengite TalTechi veebilehe kasutajakogemust.
Intervjuudest saadud sisendit kasutasid Velveti disainerid välisveebi kontseptsiooni ja disaini edasiarendamiseks.
Jäin tehtud tööga väga rahule. See täitis täpselt seda osa projektist, mille jaoks meil abi oli vaja
Pärtel Vurma Velvet
Sügisel 2018 viisime läbi uuringu “Tartu targa linna” visioonistrateegia loomiseks. Uuringu eesmärk oli Tartu linna elanikke kaasates anda kasutajakeskset sisendit projekti teostajale, disainiagentuurile Velvet. Uuringu eesmärgiks oli leida parimad lahendused linna elanike elukvaliteedi jätkusuutlikuks tõstmiseks ning Tartu kui noorte talentide jaoks sobivaima “ökosüsteemi” toetamiseks.
Meie antropoloogid viisid läbi u 30 süvaintervjuud Tartu linna elanikega, et paremini mõista nende probleeme, vajadusi, hoiakuid ja ootuseid seoses Tartu targa linna kontseptsiooniga. Uuringu fookuses olid erineva sotsiaal-majandusliku taustaga Tartu elanikud, sh kohalikud noored talendid ning välismaalt Eestisse kolinud spetsialistid.
Uuringu tulemustes tõime välja peamised tartlaste murekohad ning soovitavad arengusuunad. Nende, pinnalt töötas Velvet välja rea olulisemaid tulevikulahendusi Tartu linnale.
Jäime tööga väga rahule. Analüüsist selgus, millised bürood võiksid omavahel lähestikku asetseda ja kui suures mahus saaks kasutada kohandatud tegevuspõhise kontori lahendust, mis oli enne uuringu tellimist peamine küsimus, millele soovisime vastust saada. Saime ettepanekuid ka muude ruumiliste lahenduste osas, lisaks andis analüüs hea ülevaate organisatsiooni puudustest laiemalt. Tänu antropoloogilisele lähenemisele (osalusvaatlustele ja süvaintervjuudele) tulid uuringust välja sügavamad inimeste mured, mida me pelgalt statistilise uuringu puhul poleks arvatavasti teada saanud.
Esko Suharov Politsei- ja Piirivalveameti logistikabüroo kinnisvara spetsialist
Viisime aprillis–mais 2018 koostöös Tartu Ülikooli etnoloogia osakonnaga läbi töökäitumise analüüsi Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) Pärnu mnt 139 kontorikompleksis.
15 büroos teostatud vaatlused ning intervjuud andsid sisendi pilootuuringusse, mille eesmärgiks oli välja selgitada sobivaim tuleviku kontori lahendus lähtuvalt nii töökäitumisest, valdkonna eripäradest kui ka organisatsiooni laiematest strateegilistest eesmärkidest.
Uuringu väljundiks oli kirjalik kokkuvõte, milles andsime ülevaate töökorraldusest PPA täna kasutatavas kontorihoones, tõime esile suurimad ruumilahendustest ning töökäitumisest tingitud probleemid ja väljakutsed. Tegime ettepanekuid, kuidas tuleviku kontoris toetada koostööd, vähendada müra- ja stressitaset ning kasutada ruumi paindlikumalt ja targemalt.
Tuleviku kontori rajamine ei ole pelgalt haldusprojekt, vaid sellise tööruumi loomine, mis toetab soovitud nihet organisatsioonikultuuris. Töötajate intervjueerimisel ja vaatlustel põhinev uuring võimaldas organisatsiooni juhtkonnal mõista töötajate hirme ning eelarvamusi, mida kavandatavate muudatuste eel arvesse võtta ning sisekommunikatsioonis adresseerida.
Viisime Startup Estonia tellimusel 2018. aasta juunist novembrini läbi uuringu, mille eesmärgiks on anda sisendit Eesti iduettevõtete tekke strateegilisemaks planeerimiseks. Uuringus käsitlesime ettevõtlikkuse ja digipädevuse huvi arendamist laste ja noorte hulgas, seades fookusesse kübervaldkonna ning keskendudes iduettevõtlusega seotud teadmiste, oskuste ja hoiakute soodustamise võimalustele.
Uuringus asetasime rõhu laste, noorte ja noorte täiskasvanute enda kogemuste esile toomisele. Keskendusime sellele, kuidas nad tajuvad lapsevanemate, pedagoogide ja koolisüsteemi ootusi, Eesti ühiskonnas levinud kultuurilisi norme (sh karjäärivalikuid, soolisi stereotüüpe), milliseks hindavad võimalusi süvitsi huvidega tegelemiseks, millisena näevad oma tulevikku ja kus osutavad suurimatele kitsaskohtadele. Uuring pakkus antropoloogiliste välitööde tulemustele toetudes soovitusi teemasse puutuvate valdkondade eestvedajatele toetamaks poistes ja tüdrukutes ettevõtlikkust ning huvi kübervaldkonna vastu nii koolis kui koolivälistes tegevustes.
Uuring läbiviimisel kasutasime erinevaid antropoloogilisi meetodeid: süvaintervjuusid, osalusvaatlusi, fookusgruppe üldhariduskoolides ja lühiintervjuusid valdkondlikel üritustel.
Uuringu raportiga saab tutvuda SIIN.
“Jäime RAK-i panusega uuringusse väga väga rahule ja soovime kindlasti tulevikus ka koostööd teha. Antropoloogiliste intervjuudega kogutud sisend oli meie uuringu üks väärtuslikumaid osasid, sest andis sedavõrd põhjaliku ja väärtuslikku sissevaate uuritavasse sihtrühma. Oleme küll ka ise intervjuusid varasemate uuringute raames läbi viinud, kuid tuleb tunnistada, et niivõrd nüansirohket vaadet ühe sihtrühma käitumiskultuuri ei ole me osanud oma intervjuudega avada. Sellest tulenevalt näeme, et kui tulevikus meil taas sedavõrd põhjalikku sissevaadet on mõnes uuringus vaja, siis kindlasti kaasame taas RAK-i professionaalid.”
Laura Aaben Praxis
Jaanuar–veebruar 2018 viisime koostöös mõttekojaga Praxis läbi väärtuste ja hoiakute uuringu Eesti ehitussektoris. Uuringu eesmärgiks oli avada ehitussektoris levinud praktikate ning hoiakute tagamaid. Uuringu tellijaks oli Eesti Maksu- ja Tolliamet.
Mõistmaks paremini sektori käitumismustreid ning levinud praktikaid viisid meie antropoloogid läbi 15 süvaintervjuud ehitussektori ettevõtjate ja oskustöölistega. Uuringu käigus kaardistasime sektori toimimisloogikast tulenevaid konflikti- ja probleemkohti ning seal tegutsevate ettevõtjate ja töötajate ettepanekuid olukorra parandamiseks.
Ehitussektori probleemide tagamaadena ilmnesid näiteks pettumus riigisüsteemis ning hierarhilistest võimupositsioonidest tingitud praktikad (sh peatöövõtjate suhted alltöövõtjatega), mille muutmiseks on vaja nii riigi- kui erasektoris tegutsejate ühiseid jõupingutusi. Meie näeme end antud uuringus eelkõige ehitussektori toimise ja probleemide ning sektoris tegutsevate inimeste hoiakute vahendajana.
Kevadel–suvel 2018 viisime koostöös Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskusega RAKE läbi haridus- ja teadusministeeriumi tellitud uuringu “19–26-aastaste noorte noorsootöös osalemise motivatsioon”. Uuringu eesmärgiks oli välja selgitada, millised tingimused, kogemused ja sotsiaalsed sidemed aitavad kaasa noorte täiskasvanute osalemisele noorsootöö raames korraldatud tegevustes. Lisaks on uuring sisendiks uuele noorsootöö arengukavale, sisaldades ettepanekuid just selle vanuserühma vajadusi ja huve arvestavate tegevuste kavandamiseks.
Meie antropoloogide roll uuringus oli jõuda lähemale nende noorte vaatevinklile, kes mingil põhjusel on noorsootööst ja muudest huvitegevustest eemale jäänud. See hõlmas nii haavatavaid ja riskirühma kuuluvaid noori, kui ka neid, kellel on suure kooli-, töö- või hoolduskoormuse tõttu liialt vähe vabalt sisustatavat aega. Nende kogemuste mõistmiseks viisime neljas noortegrupis läbi etnograafilise lühiuurimuse, kasutades meetodina osalusvaatlust.
Uuringust ilmnes muuhulgas, et selles vanuses noored soovivad üldjuhul täita rolle, mis on neile tuttavad – oma mõju on teismeeas saadud eduelamustel ja tagasilöökidel ning suuresti väljakujunenud huvideringil. Seega, kuigi tihti tuuakse noorsootöös mitteosalemise põhjusena esile ajapuudust, võib teguriks olla ka tegevuse näimine “võõrana” ja mittesobitumine inimese arusaamaga iseendast. Selgus ka, et noorte toomiseks noorsootöö juurde on ennekõike vaja üle vaadata ja muuta noorsootöö praktikaid ja tegevusi ning võtta arvesse noorte varasemaid kogemusi ja tausta, et toetada neid uute kogemuste saamisel.