Meie aasta antropoloogias: 2022

Aastakokkuvõtted on traditsioon, kus antropoloogidena teeme seda, mida oskame – osaleme ja vaatleme! 

MIS VÄLJA JOONISTUS?

• • Kriisid nõuavad kiireid tulemusi. Keeruline on väita, et absoluutselt igal aastal on oma teemad ja trendid, millele n-ö näpp peale panna, sest enamasti need nii äkitselt ei muutu. Siiski tingis tänavune suur vapustus ehk Ukraina sõda 2022. aastal vajaduse välkkiire analüüsi järele, kus oli vaja vastata eelkõige küsimustele: Mis järjekorras ja millist abi Ukraina sõjapõgenikud kõige rohkem vajavad? Kuidas liigub info? Mismoodi peaks neile keerulisi otsuseid kommunikeerima ja kiirelt vajaminevaid teenuseid arendama? Viisime läbi välitöid ajutistes majutuskeskustes, intervjueerides põgenikke, aga ka koordinaatoreid, vabatahtlikke, majutuse pakkujaid jt. Selle tulemusena joonistus sõjapõgeniku teekaart “Ajutisest kaitsest iseseisva eluni” erinevates riiklikes ja omavalitsuste süsteemides pärast Eestisse saabumist. Seda koostööprojekti oli rõõm ellu viia üheskoos avaliku sektori Innotiimiga, kus seekord vankrit vedas teenusedisainer Daniel Kotsjuba.
  • Ruumiloome ja töökeskkond. Tänavu saime oma esimesed tõelised ristsed suunal, kus meie luua ja vastutada oli kogu eeltöö, et aidata (sise)arhitektidel luua paremat ruumikogemust. Uue kavandatava Kärdla riigimaja projekt oli paras pähkel pureda, sest kokku oli vaja panna tõeline pusle: süvaintervjuude, vaatluste ja tööajapäevikute abiga luua erinevad tööprofiilid ametnikele, kellest osa töötab Kärdlas igapäevaselt ning teised mitte. Samal ajal on oma huvid ka arendajal RKASil ning nende asutuste peamajadel, mille juhid toimetavad enamjaolt Tallinnas. Lisaks: kuna Kärdla riigimaja kerkib otse linnasüdamesse ka avalikku ruumi mõjutama, oli oluline ka kohaliku kogukonna kaasamine ning neile arendusprojekti kommunikeerimine.
    Aastalõpp annab ka võimaluse öelda tänusõnad tulevase riigimaja autoritele Kai Südale ja Risto Parvele Karisma arhitektidest, kellega koostöö sujus väga hästi nii uuringu ajal kui hilisemates etappides, sh Kärdlas toimunud koosloomeliste töötubade ajal.
    Selle kogemuse najal läksime aasta teises pooles enesekindlusega vastu Töötukassa ruumiloome projektile, mille tulemusi saab näha tuleval aastal Tartu Kvartali keskuses uues Töötukassa teeninduses ning sinna juurde plaanitud karjäärikeskuses. Ruumiloome suuna konsulteerisime ka üht erameditsiinikliinikut, kelle soov oli meie abil juba olemasolevat ruumiprogrammi parandada ja täiustada .Hästi hea meel on, et need koostööd pole olnud inspireerivad ainult meile, kes me näeme oma tööst veelgi rohkem praktilist kasu tõusvat. Tellijad on maininud, et partnerlus meiega on pannud neid teistmoodi hindama nii inimeste kaasamist kui ka seda, mismoodi küsida küsimusi, et neist ka päriselt kasu oleks.
    Töötukassa ruumiloome projektis viisime läbi ka kaks koosloomelist töötuba.
  • Haridus. Head, pädevad ning kaasaegseid haridustehnoloogiaid valdavad õpetajad on defitsiit terves Eestis. Õpetajate järelkasvu eest hoolitsemine on see valukoht, kus Heateo Sihtasutus ja NULA inkubaator on meiega koostööd teinud ka varem. Heateo jaoks kaardistasime õpetajaks kujunemise teekonda, mis andis olulise sisendi õpetajate järelkasvu probleemi paremaks mõistmiseks. Kerkisid üles ka mitmed persoonaülesed teemad, näiteks põhjalikuma praktika soov magistriõppes, kohati arusaamatu kutse taotlemise protsess, koormuse ja palga tasakaal, alustava õpetaja šokk ning vajadus järk-järgulise sisseelamise ja mentori järele. Heateo kodulehelt leiab ka täismahus uuringu.
  • IT ja idufirmad. E-Eesti ametlik vapiloom ehk e-tiiger on küll väiksema hüppevõime pärast nahutada saanud, aga erasektoris idufirmade kiratsemist märgata ei ole. Mitmetest kunagistest start-up’idest on nüüd saanud scale-up’id ning siinsed iduettevõtted vaatavad juba algusest peale ambitsioonikalt globaalsele turule. Sõnumite hulgisaatmisega tegelevale Messente’le ja e-poodlemise otsingu revolutsiooni kavandavale FindFashion’ile (nüüd juba uue nimega Miros) tegime persoonad, mis aitavad firmadel mõista paremini oma sihgruppi, olgu nendeks kas lõppkasutaja või äriklient. Veidi tehnilisemat laadi UX ehk kasutajakogemuse uuringu viisime läbi Tartu Elektriteatrile, kes ühe suurema rahvusvahelise projekti raames piloteeris väikekinodele mõeldud müügitarkvara. IT-sektoriga haakuvad ka valupunktid meie hariduses: meilt on parajasti täies hoos Startup Estonia ja EASi tellitud “Tuleviku Tegija teekond 2” (eelmise leiad SIIT).  Praegu ning kohe oleks vaja lahendada mure, kuidas MATIK ainete (matemaatika, teaduse, tehnoloogia, inseneeria ning kunstide) ja ettevõtlikkuse huvi lastes ja noortes tekitada, arendada ja hoida, kuni nad hakkavad endale valima kõrgkooli ning eriala. See on võtmetähtsusega tulevikuküsimus, mis tuleb lahendada praeguses haridussüsteemis.
  • Muuseumid, kultuurivaldkond, kolmas sektor.
    RAKil on palju ühist nii Eesti vabakonna kui ka kultuurivaldkonnas tegutsejatega – me jagame sarnaseid väärtusi ning paljudel meie võrgustiku liikmetel on ka endal kogemus kas muuseumis või mõnes vabaühenduses töötamisest. Muuseumide puhul on märgatav, et muuseumi ei nähta enam eraldiseisvas õpetajarollis kui varem, vaid pigem sõbraliku teejuhina, kes laseb külastajal ka omapäi end avastada. Eesti Panga RahaMu, Harjumaa Muuseum ning Lennusadam on RAKi tänavused näited, kes lisaks külastajakogemuse uurimisele ja arendamisele kaasasid kõik ka oma meeskondi, et muuseumi ümber mõtestada ja uueks luua. Tiimi kaasamine protsessi aitab tugevdada ka ühist kokkukuuluvustunnet ja identiteeti.
    Vabakonnast ulatasime tänavu abikäe Eesti Inimõiguste Keskusele, kes soovib paremini mõista ja jõuda oma annetajateni. Ebakindla majandus- ja julgeolekukeskkonna tingimustes on sellest loodetavasti keskusele palju abi.
  • Lapsed ja pered omaette sihtgrupina. Järjest enam on hakatud omaette sihtrühmana teadvustama lapsi, noori ning ka peresid. Kaks aastat tagasi tegime Riigikantseleile laste ja ligipääsetavuse uuringu, seejärel Tervisemuuseumile külastajauuringu läbi laste ja perede silmade. Tänavu oli rõõm teha koostööd laste- ja noorte loovuskiirendiga Vivita, mis andis sisendit Lennusadama püsiekspositsiooni uuendamisse ning aitas paremini mõista ka perede ootusi ning vajadusi muuseumi külastades. Meie tegime põhjaliku uurimistöö, Vivita võttis teatepulga üle ning disainis lastele koos lastega.
    Vivita laste- ja noorte loovuskiirendi korraldas RAKi Lennusadama antropoloogilise alusuuringu järel 3-päevase disainsprindi, kus koos lastega katsetati erinevate eksponaatide prototüüpide loomist.
    
  • Roheteema. Last but not least, kõik keskkonnaga seonduv, mis puudutab nii inimeste käitumist kui kogukondade kaasamist. RAKi sisse tulnud päringute näol kerkib juba selgelt esile arusaam, et roheteema ei kuulu ainult kitsamalt keskkonnaküsimustega tegelevate asutuste alla, vaid valdkonnas tehtud otsused mõjutavad ka kõiki teisi. Kui möödunud aastal uurisime koos Rohetiigriga Ida-Virumaa noorte hoiakuid rohepöörde suhtes, siis tänavu aasta lõpus läks meil käima kolme-etapiline uuring “Inimkäitumisest informeeritud tööriistakasti loomine rohepöörde elluviimiseks”. Selle 1.etapp on just antropoloogiline alusuuring, mis aitab mõista, kuidas erinevad keskkonnaga seotud teemad seonduvad inimeste igapäevaeluga. Konsortsiumis Praxise, Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooliga toimuva uuringu järgmises etapis katsetatakse erinevaid müksamis- ja nügimisviise, et Eesti elanike käitumist keskkonnateadlikumaks muuta. 

MIDA TELLIJA TAHAB?

• • Persoonad. Mõistetakse, et hästi loodud näitlike koondportreede ehk persoonade abil on võimalik sihtrühmadele fokusseeritult läheneda, neid süvitsi mõista. Saadud sisendit saab hästi kasutada kommunikatsiooni-, turundus- ja müügisõnumite loomisel või ka erinevate persoonade kasutajakogemust silmas pidades. Võrreldes pikkade analüütiliste raportitega on persoonasid ka lihtsam ja praktilisem kasutada. RAKi loodud persoonad ärkavad ellu päris inimeste eluliste tsitaatide abil, mistõttu on nende kaudu mõjus ka lugusid jutustada. Oleme aga täheldanud, et tellija vajab sageli abi ka järgmises etapis. Meie saame siin kaasa aidata erinevate töötubade ja meetoditega, et aidata neid paremini mõtestada ja tegutsema panna.
    Näited Heateo SA valminud persoonakaartidest, millele toetudes luua sõnumeid tulevastele õpatejatele.
    
  • Teekonnad. Oluliseks on muutunud tervikvaate mõistmine nii kliendi kui kasutaja puhul. Kuidas inimene üldse mingi toote või teenuseni jõuab? Tegime tänavu suure sammu edasi ja hakkasime rohkem rõhku panema teekondade visuaalsele kujutamisele. Heaks näiteks, kuidas sellist materjali muutuste juhtimises kasutada saab, on Tartu Ülikooli Kliinikumile läbi viidud patsiendikogemuse ja raviteekonna uuring. Patsiendi teekonna plakatid prinditi välja ning pandi üles kliinikumi administratsiooni ruumidesse, et nad oleksid igapäevaselt silme ees. Nende teekondade visualiseerimise eest eraldi suur aitäh RAKi antropoloogile,  meie disainivõlur Liisi Reitalule!
  • Koosloome ja hõlbustamine. Oma seniste kogemuste najal saame väita küll, et koosloomet kui meetodit osatakse nõuda ja hinnata. Sageli ei oodata meilt enam valmislahendusi, vaid tahetakse uuringust saadud sisendiga muutusi luua ka oma meeskonda ja kolleege kaasates. 2022. aasta projektides oli koosloome üheks etapiks näiteks Kärdla riigimaja, Eesti Panga muuseumi RahaMu, Harjumaa Muuseumi ning Töötukassa projektides.
    Ühiskond on paljudes teemades olnud nii polariseerunud, et edasiviivate arutelude jaoks läheb sageli vaja kolmandat osapoolt. Hõlbustaja loob, juhib ja suunab suhtlusolukordi. Ta on hinnanguvaba, kuid valdab tööriistu, et arutelu hoida konstruktiivsetes raamides ja argumente edasi arendada, seada eesmärke ja tegevusi. Hõlbustaja saab abiks olla ka organisatsioonisiseste probleemide lahendamisel, mil neutraalne ja usalduslik õhkkond on hädavajalik. Meie tiimist on hõlbustajakogemuse saanud juba päris mitu inimest. Ja me tahame veel!
  • Nügimine ja muutuste juhtimine. Suured muutused sünnivad aeglaselt, aga kuidas neid tagant nügida? Inimesi intervjueerides ja nendega aega veetes saame teada, mis on need mustrid ja harjumused nende käitumises, mida nad sageli ise ei teadvustagi, kuid mis sageli otsuste langetamises on määrava tähtsusega. Antropoloogide tugevus on esile tuua lihtsad, kuid varjatud motiivid, hirmud, ootused ja seeläbi anda sisendit, kuidas inimesi nügida ning mida võtta arvesse muutuste juhtimisel.
  • Sisend teenusearendusse. 2022. aasta sooja suve välitöödest rõõmustasid meid eriti PRIA põllumeeste uuringu raames tehtud intervjuud ja vaatlused, mis viisid meid otse maa soola juurde lautadesse ja viljapõldudele kohale. PRIA on ühtlasi endale loomas uut digiväravat ning maja seest kõlas läbi soov selle taustal ka tänaste põllumajanduses tegutsevate inimeste ootusi ning vajadusi sügavamalt kaardistada – sest just nemad on PRIA digivärava tulevased peamised kasutajad.
    RAKi read said 2022. aastal nii täiendust kui võimaluse saata meie antropolooge vastu uutele tööalastele väljakutsetele. Heaks kasvulavaks olemine on meile suur kompliment!
    
    Aastale tagasivaates võib öelda, et arengumeelseid organisatsioone ja ettevõtteid on hakanud senisest rohkem huvitama nn lõppkasutajate ja -klientide vaade ning muutust on olnud aasta-aastalt järkest rohkem märgata ka avaliku sektori suunalt. Üheks selle selgeks märgiks on riigihanked, kus on senisest rohkem märgata inimkeskset lähenemist ja oskust küsida antropoloogilisi meetodeid. Koostöös Haap Consultinguga uurisime Justiitsministeeriumi tellimusel näiteks karistuse mõju õigusrikkujale läbi seadusega pahuksis olnute endi silmade, mis sellisena on ainulaadne ka Euroopas. Nii klientide kui ka kitsamalt organisatsioonikultuuri vaatest on olulisemaks muutunud meeskonna kaasamine protsesside juhtimisse ja sisuloomesse. Teisalt on selge, et meieni jõuab potentsiaalne tellija või klient, kellel on neil teemadel juba mingid algteadmised olemas. Suure hulga jaoks oleme nii antropoloogide kui RAKina endiselt kui avastamata maa. Samas on see ühtlasi miski, mis hoiab elus missioonitunnet antropoloogia kui distsipliini ja lähenemise tutvustamisel. Tahame jätkuvalt aidata ellu kutsuda positiivseid muutusi, olgu see siis ettevõtetes ja organisatsioonides ning ka ühiskonnas laiemalt. Oleme põnevil, 2023!